seksuaalsusest ja selle väljendamisvõimalustest. Kogemuste lisandudes mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellitusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid individuaalsed erinevused on siin suured. Järk-järgult tekib võime luua rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja hoolimisest. Tänan tähelepanu eest!
selle väljendamisvõimalustest. Kogemuste lisandudes mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid individuaalsed erinevused on suured. Järk järgult tekib võime luua rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja hoolimisest (www.amor.ee). KOKKUVÕTE Käesoleva referaadi teemaks oli anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted.
juba teada!". Tekib arusaam seksuaalse sisuga naljadest. Kogemuste lisandudes mõistetakse tervete ja ebatervete inimsuhete erinevusi, täiustuvad läbirääkimisoskused, sh oskus rääkida seksuaalsusest. Esimesed tähelepanuavaldused ja suudlused viivad vastastikuste hellitusteni, lõpuks ka seksuaalvahekorrani. Mõnikord kulgeb see protsess kiiresti, kuid enamasti kulub seksuaalkogemuste lisandumiseks aastaid individuaalsed erinevused on siin suured. Järk- järgult tekib võime luua rahuldustpakkuvaid lähisuhteid, mis on kantud andmisvajadusest ja hoolimisest. Kujuneb välja sooline identiteet ehk enese sügavam tunnetamine mehe või naisena, mis on tugevasti mõjutatud antud keskkonnas toimivatest mees- ja naissoo rollimudelitest. Stereotüüpne ettekujutus soorollidest võib tekitada raskusi oma tunnete mõistmisel ja ebakindlust oma soovide väljendamisel, seda peetakse seksuaalse riskikäitumise üheks põhjuseks
Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus. Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine. Keha muutumine vs keha domineerimine VANADUD 60- .. hiline täisiga 60-65 üleminek, üle 80- hiliseim täisiga Hoiakud: Kultuuriline stereotüüp "mida vanem, seda lollim" lapsikus, lihtsus. "Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud"- mütt.Frigiidsus. Tegelikult: Vananedes kogetakse enam positiivseid emotsioone, samuti on rahuldustpakkuvaid suhteid keskmiselt enam (nt Carstensen, 1993, 2000). Me ootame nendest teadut käitumist ja kõik teine tundub võõras, aga tegelikult see nii pole. Vananemise teooriad: 1. geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (110) 2.rakuline "praht" vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima; 3
Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus · Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine · Keha muutumine vs keha domineerimine Vanadus Hoiakud: - Kultuuriline stereotüüp "mida vanem, seda lollim" - "Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud" TEGELIKULT: - Vananedes kogetakse enam positiivseid emotsioone, samuti on rahuldustpakkuvaid suhteid keskmiselt enam (nt Carstensen, 1993, 2000) - "noored" ja "vanad" vanad o Üldiselt: paljud tänased 70. a. käituvad nagu 50.a. paar kümnendit tagasi. Lisaks: - Elatakse vanemaks - Vanade hulk populatsioonis kasvab Vananemise teooriad: geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (110) · rakuline "praht" vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima;
o Keha muutumine vs keha domineerimine Vananemine jaguneb: Primaarne – pidev, vältimatu protsess Sekundaarne – elustiili (haigused; harjumused; ainete kuritarvitamine jne) mõjul kulgev protsess – enamasti juhitav Vanadus Hoiakud: o Kultuuriline stereotüüp – “mida vanem, seda rumalam” o “Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud” TEGELIKULT: o Vananedes kogetakse enam positiivseid emotsioone, samuti on rahuldustpakkuvaid suhteid keskmiselt enam (nt Carstensen, 1993, 2000) o “noored” ja “vanad” vanad Üldiselt: paljud tänased 70. a-sed käituvad nagu 50.a-sed paar kümnendit tagasi. Lisaks: o Elatakse vanemaks o Vanade hulk populatsioonis kasvab Füüsilised muutused: Välimuses toimuvad muutused Reaktsioonikiirus alaneb füüsiline vastupidavus on nõrgem ja koormuse järgne taastumine on pikem
Kui ta aga ei anna vanemate lahutusel nende suhetele negatiivset hinnangut, siis pole ka seda üksinduse tunnet. Tudengid ületavad üksinduse, kui on orienteeritud sõprussuhete loomisele. Kes oskavad ja tahavad luua sõprussuhteid, mitte need, kes otsivad armastussuhteid. Tavaliselt ka abielus naised tunnevad üksindust- kui naise elu sisuks saavad kodutööd. Kogu energia kulub neile. Sellepärast ei saa olla nauditavates suhetes mehe ja lastega. Rahuldustpakkuvaid suhteid on raske luua. Vanurid, kes elavad koos sugulastega, hooldajatega, tunnevad enam üksindust kui need, kes elavad üksi iseseisvat elu. Lesed ja lahutatud täiskasvanud: tunnevad üksindust sooti erinevalt. Mehed on seejuures nõrgem pool. Nad on üksildasemad kui lahutatud või lesestunud naised. Lehelt skeem: Keskkonnaga seotud faktorid Füüsiline keskkond: Sotsiaalne keskkond:
28-33 30-ndate üleminek 33-40 settimisperiood 40-65 keskiga 40-45 üleminek keskikka 45-50 50-ndate üleminek 55-60 keskea kulminatsioon 60-85 hiline täisiga 60-65 üleminek hilisesse täisikka Üle 80 hiliseim täisiga Hoiakud: kultuuriline stereotüüp: ,,mida vanem, seda rumalam" või ,,vanad inimesed on õnnetud ja üksikud". Tegelikult: Vananendes kogetakse enam positiivseid emotsioone, samuti on rahuldustpakkuvaid suhteid keskmisest enam. ,,noored" ja ,,vanad" vanad; üldiselt paljud tänased 70.a-sed käituvad nagu 50.a-sed paar kümnendit tagasi. Lisaks: elatakse vanemaks ja vanade hulk populatsioonis kasvab. Vananemise teooriaid: Geneetilise etteprogrammerituse teooriad rakuline "praht" vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima;