Sisesed huvigr. Omanikud- huvitab eelkõige kapitalilt saadav tulu, kapitali säilitamine ja kasvatamine. Huvid sõltuvad sellest, kas on tegemist väikeomanikuga või suuraktsionäriga, kellel on otsustav roll ettevõtte jaoks tähtsate otsuste tegemiseks. Tegevjuhtkond- mänedzere huvitab sissetulek, lai otsustusautonoomia,huvitav töö,oma ideede realiseerimine, ettevõtte arendamine. Töövõtjad- on huvitatud sissetulekust, töökoha säilimisest ja sotsiaalsetest garantiidest, rahuldavatest töötingimustest jne Ettevõttevälised huvigrupid Võõrkapitaliomanikud- huvitab kindel ja soodne kapitalipaigutus Kliendid- neile vajalik toodang soodsate indade ja nõutava kvaliteediga Konkurendid- konkurentsireeglitest kinnipidamine ja teatud kooperatsioon Hankijad- makseõimeline nõudlus nende toodagu järele, stabiilsed ja soodsad hanketingimused. Riik ja ühiskond- huvitab maksudega seonduv, töökohtade loomine ja säilitamine, hariduse, kultuuri, teaduse jne toetamisne
tuleb hinnata toote väärtust tarbijate silmis. Selleks tuleb keskenduda hüvedele, mida toode tarbijatele pakub. (Turunduse alused) 2.2 LÄHTUMINE TARBIJA HINNATAJUST EHK NÕUDLUSELE ORIENTEERUV HINNAKUJUNDUS Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumustest. Jälgima peaks järgmisi tegureid: · Tarbija ettekujutust hinnast, mis sõltub toote poolt rahuldavatest vajadustest, infost kasutatud materjalide kohta, võrreldavatest konkurenttoodetest jne. · Tarbija ostuvalmidust - see sõltub tarbija vajaduse suurusest ja olemasolevast ostujõust · Hinna ja kvaliteedi suhet. Hind on tarbijale tihti kvaliteedi mõõdupuuks, eriti kui objektiivset hinnangut kvaliteedile anda pole võimalik · Hinna ja imago vahekorda. Kõrge imagoga margitootele saab kehtestada kõrgema hinna · Tarbija hinnateadlikkust
Sageli tuleb tehnikat sisse osta. Tasuks ettevõtjatel vaadata, mida meie enda teadlased suudaksid pakkuda. Strateegiliselt on oluline neid keskkondi tunda. Keskkonnast räägime ikka ka nagu tervikust. ETTEVÕTTESISESED HUVIGRUPID lk 62 · omanikud- tegutsemise suhtes on välinehuvigrupp; otsustamise seisukohast on sisene lk 63 · juhtkond- huvitab ettevõtte areng, sellest sõltuvad tema hüved, lk 64 · töötajad- on huvitatud sissetulekust, töökoha säilimisest, rahuldavatest töötingimustest jne, lk 64 Omanikku huvitab raha- dividendid. ETTEVÕTTEVÄLISED HUVIGRUPID lk 64 · võõrkapitali omanikud- valdavalt pangad; huvitab, et oleks ettevõtteid kellele saab laenu anda ja et see ettevõte oleks edukas ja maksevõimeline (määravad oluliselt ettevõtte eesmärkide formuleerimist- kui tekivad makseraskused) · hankijad- hankijale on oluline, et oleks kindlad lepingupartnerid. Lisaks hinnale huvitab hankijat kuidas
Selleks tuleb keskenduda hüvedele, mida toode tarbijatele pakub. Tarbijakeskne hinnakujundus (demand-based pricing) orienteerub toote tarbijate tajutud väärtusele. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumustest. Jälgima peaks järgmisi tegureid: tarbija ettekujutust hinnast, mis sõltub toote poolt rahuldavatest vajadustest, infost kasutatud materjalide kohta, võrreldavatest konkurenttoodetest jne; tarbija ostuvalmidust - see sõltub tarbija vajaduse suurusest ja olemasolevast ostujõust; hinna ja kvaliteedi suhet. Hind on tarbijale tihti kvaliteedi mõõdupuuks, eriti kui objektiivset hinnangut kvaliteedile anda pole võimalik; hinna ja imago vahekorda - kõrge imagoga margitootele saab kehtestada kõrgema hinna;
Marshalli on muidugi kritiseeritud sellepärast, et tarbija lisaväärtust ei ole kunagi võimalik täpselt mõõta, sest see on individuaalne. Lisaks nõudmishindadele on Marshalli käsitluses ka pakkumishinnad e müüjate hinnad. Kaupade pakkumine sõltub nende tootmiskuludest, mis on omakorda seotud ühiskonna põhiklasside tuludega. Ostja arvestab piirkasulikkust, müüja lähtub tootmiskuludest. Kapitali puhul eristas tarbimiskapitali, mis koosneb vahetult tarbeid rahuldavatest kaupadest (toit, riietus, eluase jms). Abi- e vahendav kapital (tööriistad, masinad, vabrikud, raudteed, laevad ning ka tooraine, materjalid jne) ühineb tootmises tööga. Eristab ka käibe- ja põhikapitali (J. Milli järgi). Palgatase määratakse nõudmise ja pakkumise vahekorraga. Tööpuudus on ainult ajutine ja juhuslik nähtus. Hinnalisus on Marshalli käsitluses kahe faktori – töö ja kapitalisti – loobumise tagajärjeks. Tööline
kõige suurem ettevõte tarneahelas alati tootja, kuna tema suudab dikteerida tarneahela osapooltele, millistel tingimustel tarneahel töötab 28 ettevõte tarneahelas, kellel on kõige paremad võimalused juhtida tarneahelas voogusid ja rakendada tarneahela muud osapooled lähtuvalt eelkõige teda rahuldavatest tingimustest 43. Logistilise süsteemi lülideks on kõik ettevõtted, kes osalevad oma tegevusega tarneahelas (tarneahela osapooled) saavad olla ainult tootmis- ja kaubandusettevõtted tarneahelas, kuna nemad on mingi aja jooksul kauba omanikud on kõik ettevõtted tarneahelas, kelle vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted saavad olla tarneahelas ainult logistikateenuseid tarnivad ettevõtted 44
silmis. Selleks tuleb keskenduda hüvedele, mida toode tarbijatele pakub. Tarbijakeskne hinnakujundus (demand-based pricing) orienteerub toote tarbijate tajutud väärtusele. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumustest. Jälgima peaks järgmisi tegureid: tarbija ettekujutust hinnast, mis sõltub toote poolt rahuldavatest vajadustest, infost kasutatud materjalide kohta, võrreldavatest konkurenttoodetest jne; tarbija ostuvalmidust - see sõltub tarbija vajaduse suurusest ja olemasolevast ostujõust; hinna ja kvaliteedi suhet. Hind on tarbijale tihti kvaliteedi mõõdupuuks, eriti kui objektiivset hinnangut kvaliteedile anda pole võimalik; hinna ja imago vahekorda - kõrge imagoga margitootele saab kehtestada kõrgema hinna; tarbija hinnateadlikkust
kaubamajade keti ja selle kesklao vahel 42. Kes on tarneahela liider? alati tarneahela viimane lüli, selle lõpus asuv ettevõte kõige suurem ettevõte tarneahelas alati tootja, kuna tema suudab dikteerida tarneahela osapooltele, millistel tingimustel tarneahel töötab ettevõte tarneahelas, kellel on kõige paremad võimalused juhtida tarneahelas voogusid ja rakendada tarneahela muud osapooled lähtuvalt eelkõige teda rahuldavatest tingimustest 43. Logistilise süsteemi lülideks on kõik ettevõtted, kes osalevad oma tegevusega tarneahelas (tarneahela osapooled) 69 saavad olla ainult tootmis- ja kaubandusettevõtted tarneahelas, kuna nemad on mingi aja jooksul kauba omanikud on kõik ettevõtted tarneahelas, kelle vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted
kaubamajade keti ja selle kesklao vahel 42. Kes on tarneahela liider? alati tarneahela viimane lüli, selle lõpus asuv ettevõte kõige suurem ettevõte tarneahelas alati tootja, kuna tema suudab dikteerida tarneahela osapooltele, millistel tingimustel tarneahel töötab ettevõte tarneahelas, kellel on kõige paremad võimalused juhtida tarneahelas voogusid ja rakendada tarneahela muud osapooled lähtuvalt eelkõige teda rahuldavatest tingimustest 43. Logistilise süsteemi lülideks on kõik ettevõtted, kes osalevad oma tegevusega tarneahelas (tarneahela osapooled) saavad olla ainult tootmis- ja kaubandusettevõtted tarneahelas, kuna nemad on mingi aja jooksul kauba omanikud 89 on kõik ettevõtted tarneahelas, kelle vahel on kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted
annaabi.ee 
