C.Attlee Inglismaa peaminister D.MacArthur USA kindral J.K.Kallio Soome president 8. Saksamaa poolel sõdivaid riike; neutraalseid riike, Hitleri-vastase koalitsiooni riike. Saksamaa poolel: Itaalia, Jaapan, Hitleri-vastane koalitsioon: Inglismaa, USA, NSVL, neutraalsed riigid: Prantsusmaa, Soome 9. Millal toimus Potsdami konverents, millised olid otsused ? 16. aug 1945, otsustati kuidas Saksamaa nelja riigi vahel ära jagada. Otsustati taastada Saksamaa rahuarmastava riigina ja seega: demonteerida, demilitariseerida, denatsifitseerida, demokratiseerida. Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapitulatsiooninõudega. 10. Kes võitis, kes kaotas sõja? Miks? Võitsid USA, Suurbritannia ja NSVL. Kaotas Saksamaa(kapituleerus), Balti riigid(okupeeriti), Poola(vallutati), Jaapan(alistus)
INDIA: TUHANDE JUMALA MAA INDIA ENNE TEIST MAAILMASÕDA India kuulus pikka aega Briti koloniaalimpeeriumi koosseisu. Esimese maailmasõja ajal lubas Suurbritannie anda Indiale õiguse moodustada omavalitsus, kuid pärast sõda unustati see lubadus ära. India rahvad aga jätkasid iseseisvusvõitlust, mida juhtis India Rahvuskongress. 1920. aastate lõpul saavutas Rahvuskongressis mõjuvõimu rühm, mille eesotsas seisis India hilisem kauaaegne peaminister Jawaharlal Nehru. 1930. aastail algas Indias nn kodanikuallumatuse kampaania- loobuti indialastele kahjulike seaduste täitmisest, tööst riigiasutustes ja alkoholitarbimisest, ei ostetud Inglise kaupu ega mindus õppima inglaste asutatud õppeastutustesse, korraldati tööseisakuid ja meeleavaldusi. Inglased tundsid, et nad ei suuda Indiat valitseda, ning kutsusid Londonis kokku ümarlauakõnelusi, et lahendada India probleem. 1935. aastal võeti Londonis vastu India valitse...
Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umb 13.miljardi USA dollari väärtuses. Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island.... SOTSIALISMILEERI TEKKIMINE Peagi sotsialistide ja kommunistide vahelised suhted teravnesid. Kommunistide vastupanuliikumine sai luau Kreekas, 1948 said kommunistid lüüa Soome parlamendi valimistel. SAKSAMAA pärast II MS Potsdamis võitjariigid kinnitasid, et taastavad Saksamaa ühtse rahuarmastava riigina. Selleks tuli kõikides okupatsioonides ellu viia ühtset 4D poliitikad: Demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine. Reparatsioone maksti demilitariseeritud tööstusettevõtete sisseseadetega Sakslaste repartieerimine (asutati umber u. 14 miljonit sakslast) BERLIINI BLOKAAD JA SAKSAMAA LÕHENEMINE (1948 juuni Külma sõja I vastasseisuks oli Berliiini Blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform
1945 nov. - 1946.okt. toimusid kohtuprotsessid Nürnbergis . 12 kõrget võimukandjat mõisteti surma, osa said erineva pikkusega vanglakaristuse. 5) Saksamaast otsustati eraldada ida pool Oderi-Neisse jõe joont asetsevad alad. Neist suurem osa läks Poolale, Königsberg (praegu Kaliningrad) ja Ida-Preisimaa põhjaosa anti Nõukogude Liidule. Võrreldes 1937.aastaga oli Saksamaa territoorium vähenenud veerandi võrra. 6) Otsustati taastada Saksamaa rahuarmastava riigina ja seega: demonteerida, demilitariseerida, denatsifitseerida, demokratiseerida. 7) Jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapitulatsiooninõudega Liitlasriikide poliitika hakkas algusest peale erinema. Läänetsoonides kujunes demokraatlik ühiskond mitmeparteisüsteemiga, idatsoonis aga läks võim kommunistliku partei kätte, algas natsionaliseerimine. TULEMUSEKS KAHE SAKSAMAA KUJUNEMINE 1949.aastal läänetsoonidest sai Saksamaa
organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-kasvatuslikku funktsiooni. Omased kõikidele riikidele, kuid eri teostamisviisidega, mis annavad riikidele erinevad iseloomustused. · Riigi välisfunktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise objekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale ja näitavad, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Kõige olulisemaks neist on kõikidele riikidele omane riigi kaitsefunktsioon, tänapäeval on tähtis ka vastastikuse kootöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord tõstetakse esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon ning maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamseks teiste riigidega koostöö funktsiooni.
Mida tehti Saksamaadega pärast II MS? Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsioonitsooniks. Riigi, kui terviku juhtimiseks ja Sm majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis, mis jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks. Saksamaa oli veerand võrra väiksem, kui 1937 aastal. Võitjad kinnitasid, et nad taastavad Sm ühtse rahuarmastava riigina, mida nad iseloomustasid nelja sõnaga demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine ja demokratiseerimine. Liitlaste poliitika okupatsioonitsoonides erines juba algusest peale ning samal ajal lagunes ka Sm majanduslik üksus. See kõik viis välja kriisideni, mis lõhestasid Sm veel enam. Berliini blokaad Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn
Tänapäevases globaliseeruvas maailmas on väga suure tähtsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamine ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. Sisefunktsioonid on omased kõikidele riikidele. Välisfunktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti ja eelkõige näitavad, kas tegu on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganil on järgmised olulisemad tunnused: riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolsed pädevust, riigivõimu
vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsiooni ning maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsiooni. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale, näitavad aga eelkõige, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Neist õiguslikeks vormideks loetakse riigi funktsioonide teostamist õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelevalve kaudu, organisatsioonilisteks aga riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostatavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu
funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsioon (rahvusvaheline suhtlemine). Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale, näitavad aga eelkõige, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Neid funktsioone teostatakse mitmesugustest õiguslikes ja oranisatsioonilistes vormides. Neist õiguslikeks vormideks loetakse riigi funktsioonide teostamist õigusloome, riigi täidesaatva 4 tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelvalve kaudu, organisatsioonilisteks aga riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel
naiste juures, millest aga Athos iialgi ei kõnelnud. Praegusel momendil, olles jõudnud ameti-aadlike juurest sõjameeste aadliseisuse juurde, 85 advokaadiprouast parunessini, ei olnud jutt millestki vähemast kui välismaisest printsessist, kes olevat temast väga sisse võetud. Vana kõnekäänd ütleb: «Kuidas isand, nõnda teener!» Asugem siis Athose teenri juurest Porthose teenri juurde, Grimaud' juurest Mousquetoni juurde. Mousqueton oli normandialane, kelle rahuarmastava nime Boniface oli ta isand vahetanud hoopis kõlavama -- Mousquetoni vastu. Ta oli hakanud Porthose teenriks tingimusel, et saab tasuks ainult riietuse ja korteri, -- kuid need pidid olema hiilgavad. Lisaks nõudis ta kaks tundi päevas vaba aega, et pühenduda tegevusele, mis pidi rahuldama ta muud vajadused. Porthos oli tingimustega nõus: asi sobis suurepäraselt. Ta laskis õmmelda Mousquetonile kuued oma vanadest riietest ning mantlitest ja tänu väga
annaabi.ee 
