1.Keskajal elatuti peamiselt põllumajandusest.Talupoeg-sõltusid õiguslikult ja majanduslikult oma isandatest e.feodaalidest.Enamik talup- usklikud,kirjaoskamatud,sunnismaised-maa isanda oma,harisid põlde või maksid andamit,elasid külas.Küla-omaette kogukond.Põllud-eemal külast,mitme pere kasutuses,kolmeväljasüstm.Koormised-taulup.maksis renti&tegi teotööd.Mõis-suurmajand,kus tööjõuks sunnismaised talupoj.XII.saj.-linnade teke,kaubanduse areng,Maaisand huvitus raharendist(talup.said ise oma tooteid müüa,end vabaks osta)sest siis ei pidanud ta ise toodanguid turustama ja rikastus selle arvelt. 2.XIIIsaj lõpuks linnadest käsitöö-,kaubanduskeskused. Linnakeskused-Rooma,Marseilles,Veneetsia,Toscana,Lombardia(<-Euroopa viljakamaid,rahvarohkemaid tasandikke,XIVsaj linnriik)Pariis,Flandria(- rahvarohke,põllumajanduslik ala)Linna asukoht(soodne kauplemiskoht)-jõesuudme,silla,sadama juures.Linn-omavalitsuslik kogukond,eesotsas linnanõukogu,kuhu
– 1849 kui võeti vastu uus talurahva seadus 11. Muudatused talumajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 12. Muudatused mõisamajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas – mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes). 13. Tööstuse ja transpordi areng Eestis 19. sajandil. — Tööstuse ja kaubanduse areng tagasihoidlik ( 19 saj I poolel). Rajati kalevivabrikud Narva. 1858 Kreenholmi Manufaktuur- eesti suurim tööstusettevõte. (19 saj II poolel) –kiirenes jõudsasti.
Lubati talude päriseksostmist. Algas talumaa kruntiajamine. Mõju 1857 Mahtra sõda Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusumma saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure Lõuna-Eestis hakati raha teenimiseks kasvatama lina, Põhja-Eestis kartulit. Eesti põllumeeste seltside teke 1870.aa. Tekkis jõukate talupoegade tugev kiht – rahvusliku liikumise alus. Mõis kasutas raharendist ja talude müügist saadud raha tootmise kaasajastamiseks: maaparandus, tõuloomade soetamine, mõisamoonakate palkamine (mõisamoonakas – mõisa palgaline põllutööline, kes sai osa tasust moonas). 1868. a keelati teorent, nüüd olid mõisad sunnitud üle minema raharendile. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa maa hinna kasvu, koos rahvaarvu suurenemisega soodustas see eestlaste väljarännet Venemaale. Talumaa väljaostmine toimus kiiremini Liivimaal
talumajandust: 2) nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. 3) algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. 4) lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). 5) mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks, mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas- mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e. toiduainetes). 6) talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina,
talumajandust: - Nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. - Lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes). - Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure
Koormised. Kohustus maksta renti ja kohustus mõisas teotööd teha. 12.sajandini toimis mõis kui naturaalmajanduslik suurmajand, mistõttu pidid talupojad viima mõisasse kõike eluks tarvilikku, nii toiduaineid kui ka loomi. Agraarne ühiskonnakorraldus muutus 12.sajandist, mil hoogustus linnade teke/kaubandus. Ühelt poolt oli mõisnikel tulus kasutada alaliselt käepärast olevate palgasulaste tööjõudu. Teisalt oldi huvitatud talupoegade poolt makstavast raharendist. Talupoegadel oli nüüd võimalus oma toodetud kaubaga rikastuda ning paljud talupojad põgenesid linna elama. Suur osa talupoegi olid kirjaoskamatud, neilt pole säilinud kirjalikke tekste. Talupoegadel oli konservatiivne ellusuhtumine. Lepiti traditsioonidega ning ülesannetega. Oldi sügavalt usklikud . Näljahäda põllusaagi ikaldus, hinnatõus, epideemia, ilmastikuolud. Linnad Keskajal tekkisid linnad, sest:
- Nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. - Lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses. - Mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks ja mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e toiduainetes). - Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama
talumajandust: - nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. - lubati talude päriseksostmist. Protsess algas kõige kiiremini Liivimaal, Saaremaale jõudis see alles 20.saj. alguses). - mõis kasutas raharendist ja talude müümisest saadud raha tootmise kaasajastamiseks, maaparanduseks, uute tõuloomade ostmiseks, mõisamoonakate palkamiseks (mõisamoonakas- mõisa palgaline põllutööline, kes osa tasust sai moonas e. toiduainetes). - talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina,
annaabi.ee 
