Pank kujundab ja viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat, lähtudes EKPSi ja EKP põhikirjast, Euroopa Liidu toimimise lepingust, Eesti Panga seadusest ja EKP õigusaktidest. Eesti Pank ja selle juhatuse liikmed on oma tegevuses iseseisvad ega tohi saada oma seadusjärgseid ülesandeid täites korraldusi või suuniseid valitsuselt ega teistelt pangavälistelt huvigruppidelt. (Eesti Pank aastaaruanne 1999) Eesti Panga eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ja toetada eurosüsteemi ühtses rahapoliitikas osaledes euroala riikide majanduse kestlikku mitteinflatsioonilist kasvu. Vastavalt Euroopa Liidu lepinguga toetab Eesti Pank ka mitmete teiste majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. (Euroopa Liit Inflatsiooni...2013) Eesti Pank on ainus põhiseaduslik institutsioon, mis teostab riigi rahapoliitikat ning suunab pangasektori järelevalvet. Tal on ainuõigus emiteerida Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest
Fikseeritud vahetuskursi tingimustest ei oma rahapoliitika mingit efekti majanduse kogutoodangule Ujuva kursi tingimustes kaubanduspiirangud mõju ei omanud. Fikseeritud vahetuskursi tingimustest toovad kaubanduspiirangud kaasa Y ja NX kasvu. Samas see toimub mõne teise riigi arvelt, sest kodumaine nõudlus nihkub imporditud kaupadelt kodumaistele kaupadele Ujuva vs fikseeritud vahetuskursi eelised Argumendid ujuva kursi kasuks: Annab võimaluse rakendada efektiivselt rahapoliitikas (Et saavutada stabiilset majanduskasvi või ohjata inflatsiooni) Näitab raha tegelikku turuväärtust Argumendid fikseeritud kursi kasuks: Aitab vältida ootamatuid kõikumisi, annab stabiilsuse Loob usaldusväärsuse väikeinverstorite silmis Takistab vastututtundetud rahapoliitikas(katteta raha juurdetrükkimist) ja hüperinflatsiooni teket Kogupakkumine ning lühiajaline kompromiss inflatsiooni ja töötuse vahel
o Euroopa ja Jaapani taastumine o Kapitali liikumine hegemoonia pani raha liikuma, mis pani pinget fikseeritud kursile Vabaturg Mitte-süsteem, kullastandardi vastand vabadus valituses aga ebakindlus rahaväärtuses Pooldajad: valitsuste võimalused Vastased: ebastabiilsus Tagajärjed o Finantsturu teke o Kursside kõikumine o Keskpankade roll suurenes rahapoliitikas, pidid tegema reaalseid samme oma riigi valuuta väärtuse hoidmiseks (osta valuutat) Ideaalse rahasüsteemi probleemide ringid Kohanemine o Kuidas riigid kohandavad oma üle- ja puudujääke o Rahapoliitika (keskpank) ja fiskaalpoliitika (valitsus) o Devalveerimine (Kreeka) vs deflatsioon (tarbijad ootavad kuniks hinnad lähevad veel madalamaks ja see tekitab majanduslangust) Likviidsus o Reservid
Oma 20. sünnipäeva ei jõudnudki Eesti kroon ära oodata. Enne seda tuli Eestis käibele Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroalaga ühinemine suurendab Eesti üldist turvalisust; Eesti majandus muutub stabiilsemaks ja konkurentsivõimelisemaks; vähenevad valuutavahetuskulud ettevõtetele ja turistidele; lihtsustub hindade võrdlus teiste rahaliidu riikidega; ühisraha tihendab eesti suhteid teiste liikmesriikidega; Eesti roll Euroopa majandusja rahapoliitikas suureneb. Neid põhjusi võiks veel rohkem üles lugeda, kuid fakt on see, et 1. jaanuarist 2011.a. hakkas Eestis kehtima Eesti krooni asemel euro.9 9http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#kroon2 10 2.6. Euro 2011-... Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtt annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust. Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning
otstarbekas laenu anda odavamalt, kui keskpank maksab raha hoiustamise eest. Püsivõimaluste intresse muutes saab keskpank suunata rahaturu intresside paiknemisvahemikku. Mõlemad püsivõimalused, laenamisvõimalus otseselt, hoiustamisvõimalus kaudsemalt, vähendavad maksesüsteemi riske ja on seepärast rahapoliitikale olulised. Eesti Pank on alates 1996. aasta teisest poolest ka oma rahapoliitikas kasutusele võtnud hoiustamise püsivõimaluse. Kuna fikseeritud vahetuskursist tulenevalt ei saa Eesti kroonil olla päris omatahtsi kujunevat lühiajalist intressimäära, siis on Eesti Panga poolt pankade arveldusarvete vabale ehk kohustuslikke reserve ületavale jäägile makstav intress seotud Saksa Liidupanga diskontomääraga. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamise eesmärk on ennekõike vähendada maksesüsteemi riske ja vähemal määral ka stabiliseerida rahaturu intresse
aeglustada inflatsiooni kasvu. Seda on võimalik saavutada kogunõudluse vähenemise korral juhul kui riik otsustab vähendada kulutusi avalikus sektoris, kulutada vähem raha 11 toodete ja kaupade peale või tõsta otseseid makse. Tänu sellele on võimalik vähendada riigieelarve defitsiiti või suurendada eelarve sufitsiiti. (Forsythe 2012) Võimalus on ka võta kasutusele muudatused monetaarpoliitikas ehk rahapoliitikas. Selle all mõeldakse riigi keskpanga tegevust. Monetaarpoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. (Eesti Pank 1996, :3-5) Selleks, et inflatsiooniga võidelda tuleb monetaarpoliitikat karmistada. Peamised tegurid on intressimäära tõstmine, reservi nõuete karmistamine ja vähendada ringluses olevat raha. Monetaarpoliitika karmistamine võimaldab vähendada tarbijate ja investeeringute kulutusi ning ringluses olevat raha
Rahvusvahelise Valuutafondi järelseire tulemusena julgustati teostama selliseid reforme, mis toimiksid stabiilset maailmamajanduse arengut. Reformide elluviimisel arvestatakse tugeva rahvusvaluuta sisseviimise võimekust, vabaturumajanduse kehtestamist ja eraomanduse teket. Vähendati valitsuse sekkumist majandusse läbi subsiidiumite kaotamise, hindade vabakslaskmise, majandustegevuse mittereguleerimise ja tööturu tekkega. Piirangute kaotamine rahapoliitikas, nt vaba konverteeritavus. Väliskaubanduse liberaliseerimine. Riigiettevõtete erastamine. Rahandussektori reform. Turuvajdustele vastava institutsionaalse ja seadusliku raamistiku loomine. Regulatsioonid on õigustatud üksnes keskkonnakaitse, julgeoleku ja finantsinstitutsioonide usaldusväärsuse tõttu. Välisinvesteeringute lubamine. Hüperinflatsiooni teke.
29. Miks tekkis vajadus luua Euroopa Majandus- ja Rahaliit? Majanduse globaliseerumine: a) piiriüleste kapitalivoogude suurenemine b) rahapoliitika koordineerimine oli vajalik võitlemaks turujõudude vastu c) valuutakurssi ei suudetud hallata riiklikul tasandil d) suveräänne rahanduspoliitika oli ammu kaotatud Poliitiline seletus: a) külma sõja lõpp (Saksamaa ühendamine) b) finantskogukondade ühtlustunud vaated majandus- ja rahapoliitikas c) ühisturg tekitas vajaduse/surve EMU loomiseks Taheti suurendada riikidevahelist koostööd ja parandada Euroopa konkurentsivõimet maailmas; pakkuda alternatiivi USA dollarile – uus reservvaluuta; vähendada Euroopa ettevõtete tehingukulusid; tasakaalustada Saksamaa ühinemisest tekkinud võimalust väga võimsa riigi kujunemiseks ja siduda rahaliidu kaudu. 30. Kas Euroopa Majandus- ja Rahaliidu loomine oli pigem majanduslikel või poliitilistel
annaabi.ee 
