*Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoida madalat inflatsiooni. Traditsioonilise rahapoliitika puhul reguleerib keskpank enamasti kas raha pakkumist, seeda käibeloleva raha hulka, või raha hinda ehk intresse. Lisaks on rahapoliitikal veel eesmärk- soodustada riigi majanduse kasvu. Seda tehakse intresside kaudu. Kui intressid on madalad, suurendab see investeeringute arvu ja majandus kasvab. Kui intressid on kõrged, loobuvad ettevõtted investeerimast ja majanduse arengutempo aeglustub. Seega tuleb keskpangal lahendada tihti dilemma-kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada kiiremat arengut kõrgema hindadega.
Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni. Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Primitiivne pangandus- kullassepp. Kuld toodi hoiule (deposiit), vastu saadi dokument, mida aktsepteeriti maksevahendina (võlakiri). Jõude seisev kuld laenati välja. Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad. Range rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhtelist vähendamist võrreldes SKP kasvuga. Tagajärjeks on intressimäärade tõus, investeeringute vähenemine, kogunõudluse vähenemine ja inflatsiooni aeglustumine. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab raha pakkumise suhtelist suurendamist võrreldes SKP kasvuga.
eraisikute, ettevõtete säästmis-, kulutamise ja investeerimisotsused → sisemaised hinnad → hindade areng. Madalamad intressimäärad peaks viima hindade tõusule. III osa – rahanduspoliitika 19. Rahanduspoliitika olemus, eesmärgid Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika ehk eelarvepoliitika – valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärgid samad, mis rahapoliitikal: • Majanduse üldine kasv (elatustaseme, tootlikkuse suurendamine jne) • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 20. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu eelarve tulud koosnevad: • nn heaolumaks [74% EL eelarvest] - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%)
EUROOPA MAJANDUS- JA RAHALIIT 19. Majandus- ja Rahaliidu olemus · Koosneb kahest lahusolevast poliitikaalast majanduspoliitikast ja rahapoliitikast. · Mõlemad on küll teineteisega seotud aga majanduspoliitika jääb enamasti liikmesriikide pädevusse (valitsustevaheline koostöö) ja rahanduspoliitikat juhitakse enamasti ühise rahapoliitika süsteemi kaudu (rajaneb rahvaülesel tasandil ellu viidud rahapoliitikal ja ühisel rahal ning tugineb EL õigussüsteemile = riikideülene koostöö) 20. Majandus- ja Rahaliidu etapid (sisu) · Esimene etapp ( 1.juuli 1990 31. dets 1993 ) : seisnes seniste majandus- ja rahapoliitika sarnasemaks muutmisel, alustati majandus, finants ja rahapoliitika koordineerimist liikmesriikide vahel.1992 võeti vastu EL (Maastrichti) leping · Teine etapp ( 1. jan 1994 1. jan 1999) : tehti konkreetseid ettevalmistusi ühisvaluutale
Raha nõudlus Raha nõudlus näitab sularaha kogust, mida isikud soovivad hoida Nõudlus sõltub tulude tasemest ja hinnatasemest Kui tulude tase või hinnatase majanduses tõuseb, suureneb ka nõutava raha hulk, mida isikud kasutavad majandustehingute sooritamiseks Raha nõudlus on pöördvõrdelises sõltuvuses raha hinna ehk intressimäärga Monetaar ehk rahapoliitika Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad Rahanduspoliitika eesmärk: Hindade stabiilsus (püütakse hoida inflatsiooni kontrolli all) Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada: Ranget rahapoliitika Ekspansiivset rahapoliitikat Range (kitsendav) rahapoliitika
Siinjuures pannakse oluline roll valitsussektori tegevusele kogunõudluse kujundamisel ja reguleerimisel. Erinevalt klassikalise majandusteooria arusaamast, mis rõhutas eelkõige rahapoliitika olulisust kogunõudluse-kogupakkumise tasakaalu kujundamisel, näeb Keynes peamise vahendina siin eelarvepoliitilisi instrumente. Tema arvates on eelarvepoliitika eelistatavam sellepärast, et tal on jõulisem toime kui rahapoliitikal, tema tulemused on täpsemini prognoositavad ning ühiskonna seisukohti paremini arvestavad. Lühi- ja pikaajaline tasakaal Kogupakkumise seos hinnatasemega on periooditi erinev ning sõltub sellest, kas vaatleme majandust lühiperioodil või pikal perioodil. Kui vaadeldakse kogunõudlust-kogupakkumist lühiperioodil, siis vaadeldakse seda horisontaalse sirgena, pika perioodi majandusprotsesse selgitab paremini vertikaalne klassikalise koolkonna kogupakkumise graafik.
seda vähem raha soovivad inimesed sularahana hoida, suurenevad säästud ning see suurendab pankade poolt loodava raha hulka Kõrgema intressimäära korral soovivad ka kommertspangad hoida vähem reserve, kuna nende eest nad intressitulu ei teeni. Mida vähem pangad reserve hoiavad, seda rohkem on nad võimelised raha looma ja seda suurem on ka rahapakkumine. Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika Rahapoliitika elluviimine ja finantssüsteemi juhtimine on keskpanga ülesanne. Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke, mis on erinevates riikides väga erinevad. Rahapoliitika eesmärke Põhiliselt võib eristada järgmisi rahapoliitika eesmärke: hindade stabiilsus majanduskasv kõrge tööhõive finantsturgude stabiilsus intressimäära stabiilsus välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitika Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada ranget ehk kitsendavat rahapoliitikatekspansiivset ehk laiendavat rahapoliitikat.
(keinslaste väitel võib suur osa täiendavast rahast jääda ka inimeste ja firmade kätte varadena hoiule, millega kulutusi ei tehta). Siit on ka lihtne aru saada, miks keinsistid pooldavad majandusliku stabiilsuse tagamiseks eelkõige fiskaalpoliitika ja monetaristid keskendumist rahapoliitikale. 5.5. Rahapoliitika Rahapoliitikat viib ellu keskpank (Eestis on selleks Eesti Pank). Rahapoliitikal võib olla mitmeid eesmärke: finantsturgude stabiilsus, välisvaluuta reservide stabiilsus, majanduskasv, madal tööpuuduse ja inflatsioonimäär jne. Eesti Panga esmaseks eesmärgiks on tagada hindade stabiilsus. Keskpank saab rahahulka (sellega seoses ka intressimäärasid) majanduses mõjutada järgmiste vahenditega: Ø diskontomäär Ø kohustusliku reservi nõue Ø avaturuoperatsioonid
annaabi.ee 
