Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahanduse alused kodutöö nr.1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laen, likviidsus, üldkulu, võlgnevus, väljaminek, märt, kassa, käibevara, elarve, deebet, kreedit, varad, likviidsuskordaja, sularaha, üldkulud, tulumaks, maksmine, rahavoog, tootmisvarud, passiva, müügitulu, laekumised, palgakulu, kulum, ärikasum, ülekandmine, puhaskasum, lahendatud, veebruaris, jooksva, lepingud, asuda, läbirääkimisVARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode saldod tavaliselt ühtivad rahavoogude aruandes rahavoo jäägiga perioodi lõpus. Kuid see ei ole alati nii. Raha ekvivalendid võivad sisaldada rahavoogude aruandes ka lühiajalisi
Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode saldod tavaliselt ühtivad rahavoogude aruandes rahavoo jäägiga perioodi lõpus. Kuid see ei ole alati nii. Raha ekvivalendid võivad sisaldada rahavoogude aruandes ka lühiajalisi
VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode saldod tavaliselt ühtivad rahavoogude aruandes rahavoo jäägiga perioodi lõpus. Kuid see ei ole alati nii. Raha ekvivalendid võivad sisaldada rahavoogude aruandes ka lühiajalisi
VARA KOKKU KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU AKTIVA KOKKU P A S S I VA K O K K U Aktiva näitab ettevõtte vara, kohustused ja omakapital aga selle finantseerimise allikaid. Varad ehk aktivad on objektid, mis on ettevõtte valduses ja mille kasutamisest saab ettevõte kasumit. Vara jaguneb põhi- ja käibevaraks. Käibevara on vara, mida kasutatakse suhteliselt lühema aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul), kuhu kuulub ettevõtte käsutuses olev vaba raha, kergestimüüdavad väärtpaberid, ostjate veel tasumata arved, laos olev valmistoodang ja tulevaste perioodide eest juba ettemakstud kulud. Raha ja pangakontode saldod tavaliselt ühtivad rahavoogude aruandes rahavoo jäägiga perioodi lõpus. Kuid see ei ole alati nii. Raha ekvivalendid võivad sisaldada rahavoogude aruandes ka lühiajalisi
võimalikult soodsatel tingimustel finantsvahendeid ning investeerida need tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. Ettevõtte finantsjuhtimise ,,tööriistad": bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Põhivara kulum Omakapital ktsiakapital kasum
ühekordset kirjendamist kasutada füüsilisest isikust ettevõtjal. Ühekordsel kirjendamisel ei ole alati võimalik teostada arvestusandmete sisemist kontrolli ja sellega seoses ei ole võimalik välja tuua vigu arvestuses. Kontod kujutavad endast ettevõtte majanduslike vahendite, nende allikate ning majanduslike operatsioonide kohta kogutud informatsiooni. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto(d). Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Konto vasem pool on deebet ja parem pool kreedit (liigume vasakult paremale) Aktivakirjetele avatud kontosid nimetame aktivakontodeks, passivakirjetele avatud kontosid passivakontodeks. Deebeti ja kreediti tähendus on aktiva- ja passivakontodel erinev. Deebetkontodele kirjendamist (summade kandmist) nimetatakse debiteerimiseks ja kreeditkontodele kirjendamist nimetatakse krediteerimiseks. Käiveteks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägita ehk saldota), seega
o Raskendab ettevõtte tegevuse hindamist Igale finantsanalüüsile peab eelneva aruannete eelanalüüs o Eesmärk on selgitada välja tõesus ja õigsus o Vajalik skepsis aruannetes kajastatu suhtes o Näiteks: võimalus ilustada aruandlust, et kreeditoridele rohkem meeldida. 4-5. loeng: Finantsaruanded- ja analüüs (2) 22. Kas ning mille poolest erinevad maksevõime ja likviidsus? Maksevõime viitab lühiajaliste kohustuste kaetusele lühiajaliste varadega ning likviidsus pigem likviidsete varade olemasolule. 23. Rahatsükkel mis on selle komponendid ning mida see iseloomustab? Rahatsükkel = varude välde + debitoorse võla välde kreditoorse võla välde. Rahatsükkel näitab raha liikumist ettevõttes kuni selle hetkeni, kui raha klientidelt laekub. Mida pikem on rahatsükkel,
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
annaabi.ee 
