23. Mille järgi planeeritakse turustuskulud, üldhalduskulud? Turustuskulud – planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Üldhalduskulud - planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Välistest teguritest arvestada inflatsiooni, sisestest turundusplaani. Kas on soovi ja võimalust vähendada üldhalduskulusid. 24. Mille järgi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto – raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus, rahavoo eelarvest. Nõuded – mõlemad planeeritakse müügitulu järgi, kasutatakse parameetriliselt meetodit, seostades proportsionaalselt müügikäibega. Varud – planeeritake müügitulu järgi. Põhivara – meetod: valem, kasutatakse ka finantsotsuseid. Kas osta põhivara või müüa põhivara. Tuleb arvestada põhivara kulumiga. 25
Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha
) Kulum: Parameetriline ning planeeritakse põhivara jargi. Tulumaks: Planeeritakse valja makstavatelt dividendidelt. 23. Mille jargi planeeritakse turustuskulud, uldhalduskulud? Turustuskulud: planeeritakse kasvumaarade meetodil ehk tuleb arvesse võtta ettevõtte siseseid ja valiseid tegureid. Valised- inflatsioon, sisesed turundusplaan nng kas on soovi ja võimalus hoida kokku uldhalduskulusid. 24. Mille jargi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara? Rahakonto saab rahavoo eelarvest. Nõuded ja varud planeeritakse muugitulu jargi, meetod on parameetriline, seostades nad proportsionaalselt muugikaibega. Põhivara valemmeetod, mis kasutab ka finantsotsuseid (meetod 3 ja 4). Otsused on kas osta põhivara või muua põhivara. Planeerimisel tuleb arvestada ka põhivara kulumiga. 25. Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused?
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on
Vastavalt tubade suurusele küsime hinda kliendi käest. Mida suurem tuba, seda suurem hind. Hind on ruutmeetri pealt. 8. Hinnakujundus 1000 reegli järgi Hinnakujundusel lähtutakse sellest, et igast 1000 eurosest investeeringust toa kohta läheb hinnaks 1 euro. 9. Jääktulupõhine hinnakujundus kui teistest osakondadest tuleb kasumit, siis on võimalik hinda langetada selle võrra. Nt restorani poole pealt tuleb lisakasumit, siis on võimalik toa hinda selle lisakasumi võrra. 10. Rahakonto juhtimise põhiprintsiibid - Likviidsuskriisi (pankroti) vältimine. Raha peab olema piisavalt, et lühiajalisi kohustusi tasuda. Raha puudujäägi probleemi mingil perioodil saab lahendamiseks Lühiajaline laen Pikaajaline laen Oma varade müümine Kohustuste ajatamine Raha ülejäägi probleemi mingil perioodil saab lahendamiseks: Hoiused
negatiivne käibekapital. Käibevarasse tehtavad investeeringut tehakse edaspidist tulu silmas pidades. Firma likviidsus on otseses sõltuvuses käibevaradesse tehtavatest investeeringutest. Mida suuremad on investeeringud käibevarasse, seda likviidsem on ettevõte. Käibevarasse investeerimine on oluline, kuna enamasti moodustavad käibevarad suure osa ettevõtte koguvaradest ja seetõttu on investeeringud käibevarasse enamasti küllaltki mahukad. 42. Rahakonto juhtimise põhiprintsiibid Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Käibekapitali juhtimise juures ongi üheks oluliseks küsimuseks, milline on optimaalne
Selle likviidsus on väga suur. · Maksekorraldus sularahata maksevahend · Tsekk ei ole eestis kuigi populaarne. · Kaardimaksed populaarseim eestis · Nõudehoius arvelduskonto, deebetkaart. · Pangateenused: Pangaülekanne (pangasisene, siseriiklik, välis), määratus maksed, püsikorraldus, otsekorraldus. · Maksevahendid: sularaha, maksekorraldus, tsekid, liising, kaardimakse. · Ringluses olev raha: sulraha, rahakonto, väärtpaberid. · Elekteroonilised pangakanalid: Internetipank, mobiilipank, sularaha ja makseautomaadid. · Hoiused: Nõudehoius ehk arvelduskonto, tähtajaline hoius ehk deposiithoius teenitav intress tähtis, säästuhoius raha laekub pidevalt juurde, teeb osamakseid ja saab sellelt pidevalt intressi, fondsäästmine säästude paigutamine investeerimisfondidesse, investeerimishoius tähtajaline hoius, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega
väärtpaberi, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või selle alusvara väärtusest või selle muutusest või 2) mida saadakse raha hoiustamise eest investeerimiskontol. TULU FINANTSVARALT INVESTEERIMISKONTO: Finantsvaradelt saadud kasult või tulult tekkivat tulumaksukohustust võib investeerimiskonto kasutamisega edasi lükata. Investeerimiskonto (IK): krediidiasutuses või selle püsivas tegevuskohas avatud rahakonto, -kontod. TM edasilükkamiseks tuleb soetada sellel IKl oleva raha eest ja finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamatult IKle. IK väljamakse maksustamisel maksustatakse summa, mille võrra väljamaksed ületavad sissemakseid. Sissemaksete jääk arvutatakse peale igat tehingut. Kõik IKlt tehtud kanded loetakse väljamakseteks v.a finantsvara soetamine ja kanded teisele IKle. Sissemaksena ei käsitata finantsvaralt saadud maksustamata tulu ning teiselt IKlt kantud raha.