See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Hindade tõusu perioodi nimetatakse inflatsiooniks. Hindade alanemist nimetatakse deflatsiooniks. Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944
ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna-Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud kullasisaldus, mida sai riigipankades suhteliselt vabalt kullaks vahetada. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, kui hakati trükkima suurte väljaminekute katteks kullakatteta raha. Sellega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. Pärast maailmasõda taheti kullastandard taastada, kuid enamus riike loobus sellest, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Viimasena loobus kullastandardist Ameerika Ühendriigid pärast Suurt depressiooni aastal 1932. Raha kurss hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kuld ei ole hea reserv, kuna selle hind maailma tugudel kõigub. 5 2
Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast
Pankade uueks trendiks on puhta kulla müük müntide kujul. Oleks ju kole kui 30 000 krooni maksev kulla tükk meenutaks kalameeste põhjatina. Väärtuslikud paberrahad ja mündid maailmas $7,590,020. Kõige kallim USA-s käibel olnud münt.(84,211,271 EEK) £115,100 Seni väärtuslikumad Aasia paberrahad. (2,061,095 EEK) 460 000 EEK väärtuselt, Eesti alal, teisel kohal olev münt. Inflatsiooni mõju rahale Inflatsioon on üks vanemaid majandusprobleeme. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega
lihtsustada ja maksevahendeid paremini kontrollida. Lõpuks hakkasid valitsused makse müntides koguma, sest see oli lihtsam kui kaupade kogumine. Hiinas saadi aru, et suure koguse metallist müntide kaasas kandmine on tülikas, seetõttu võeti kasutusele paberrahad, mille vääring vastas teatud müntide kogusele. Peagi võeti paberraha kasutusele ka Euroopas ja isegi veel 20. sajandil oli paberraha garantiiks kuld - riiklikud keskpangad vahetasid paberraha teatud hulga kulla vastu. Paberraha muutis raha kasutamise veelgi mugavamaks. Tsekid ja deebetkaardid on järgmine etapp raha arengus. Need võimaldavad ostjal kasutada pangas olevat raha, ilma seda kaasas kandmata ja raha füüsiliselt nägemata. Krediitkaardi abil saab osta kaupu krediitkaardifirma (panga) raha eest, kuid kasutaja peab selle raha tulevikus firmale (pangale) tagasi maksma, enamasti koos intressiga.
Tartu kunstigümnaasium Raha Riho Sulg 10.klass 2010. Sisukord 1. Mis on raha? 3. 2. Raha ajalugu 4. 3. Numismaatika 5. a) Numismaatika kui teadus 5. b) Numismaatika kui hobi 5. c) Kuulsad numismaatikud 5. 4. Rahakurss 6. 5. Rahaühikud 7. 2 Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsioo
rahapoliitika ja riigieelarve tasakaalus hoidmisega. Toonase reformi näol oli tegemist raha vahetusega, sest muutusid nii valuuta vääring kui ka selle majanduslik ja materiaalne alus. Eesti puhul muutis asja värvikamaks tõsiasi, et toona ringlusesse lastud pool miljardit krooni polnud mitte ainult vahetamise teel saadud, vaid prisket toetust lisas ka Eesti Wabariigi ajal Euroopa pankadesse paigutatud kuld. 1990ndate alguses lasti seega ringlusesse ka Eesti Vabadussõja (1918-1920) võidu tulemusel Venemaalt saadud 15 miljonit kuldrubla. Aastal 2011 ootab meid aga ees teistsugune muutus. Tõsi, rahasedelid ja valuuta vahetub, ent see ei muuda oma vääringut. Eesti krooni kurss seoti 1992. aastal Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Rahareformide olemus ja näited Eesti krooni). 1999
Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud kullasisaldus, mida sai riigipankades suhteliselt vabalt kullaks vahetada. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, kui hakati trükkima suurte väljaminekute katteks kullakatteta raha. Sellega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. Pärast maailmasõda taheti kullastandard taastada, kuid enamus riike loobus sellest, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Viimasena loobus kullastandardist Ameerika Ühendriigid pärast Suurt depressiooni aastal 1932. Raha kurss hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kuld ei ole hea reserv, kuna selle hind maailma tugudel kõigub. Bretton Woodsi süsteem
Ajaloomuuseumi numismaatikakogus säilitatakse münte, medaleid, zhetoone, paberraha ja väärtpabereid. Esiletõstmist väärivad viikingiaegsed hõbeaarded Maidlast ja Koselt (11.–12. sajandist), mis sisaldavad unikaalseid ja äärmiselt haruldasi münte Saksamaalt, Inglismaalt, Skandinaaviast, Venemaalt. 13. sajandi alguse Kumna leius on kaks Eesti esimest, Tallinnas Taani kuninga Valdemar II käsul löödud raha. Pada kalmest aga tõid arheoloogid päevavalgele Liivimaa kõige varasema mündi – Riia piiskop Alberti penni. Üksnurme rahaleid 1530. aastatest sisaldab rea rariteetseid, Soome kaitsepühaku Henriku nime kandvaid münte, mida raehärra Jacob Richerdes lasi salaja lüüa Tallinnas. Liivi sõja algusaastatest pärineb üliharuldane viimase ordumeistri Gotthard Kettleri kullast topeltkulden. Väärtuslikke münte on kollektsioonis ka Rootsi ja tsaariajast. Raha virr-varr sai alguse Vene tsaaririigi kokkuvarisemisega. 1918. aasta lõpus tunnistati
Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõimalikud vene paberrahad-tsaarirublad, duumarublad, ,,kerenskid"- ning Soome margad. Novembris 1918, pärast sakslaste lahkumist, oli ringluses mitmesuguseid Vene ja Saksa rahatähti. Neile lisaks paiskas Eesti valitsus detsembris 1918 käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka. Kuna võõras valuuta ei saanud rahuldada noore iseseisva riigi vajadusi, hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Kuigi rahatähtede kehtestamise otsus võeti vastu juba 30.novembril Ajutise Valitsuse istungil, läks uue raha käibeletulemisega siiski veidi aega. Kuid vahendeid riigi kulutusteks, eelkõige Vabadussõja pidamiseks oli tarvis otsekohe. Rahapuuduse leevendamiseks kuulutas Eesti ajutine Valitsus 18. jaanuaril 1919 riiklikeks