Tallinna raekoda Tallinna Raekoda on Eesti Vabariigi pealinna tuntuim ja silmapaistvaim arhitektuurimälestis. Hilisgooti stiilis ja kindlusarhitektuuri elementidega kujundatud raekojahoone on peafassaadil lahtise võlvkaaristu, sakmelise dekoratiivse kaitserinnatise ja idaviilult tõusva minaretitaolise vahitorniga graatsiliselt monumentaalne ehitis. Tema mõjukust ilmestavad kohalikust ehitusmaterjalist - paekivist kivimeistrite poolt oskuslikult väljatöödeldud ehitusdetailid - kaaristu piilarid ja kaared, aknapiidad ja portaalid.Töödeldud kivist on ka hoone nurgakvaadrid ja rinnatisevöö. Iidse turuväljaku lõunaküljel paiknev 36,8 meetri pikkune ja 14,7 meetri laiune hoone on praegusel kujul valmisehitatud aastatel 1402 - 1404 vanemate raekodade müüristikke kasutades. Raekoda on palju vanem kui see välja paistab ja kui seda näitab tema praegune välimus. Hilisemate konstruktsio...
Elan keskaja linnas Elu keskaja linnas on väga raske. Siin tuleb arvestada paljude ohtudega. Näiteks katk(must surm) ja muud haigused. Mina olen käsitööline. Ma elan ühes väikses majakeses. See on raekojast umbes 500meetri kaugusel. See pole suurem asi maja, kuna see on päris väike. Nagu alguses ikka. Praegu olen ma sell. Selle aasta lõpus peaksin ma saama õpipoisiks. Siis, peale seda, peaksin ma saama meistriks. No meistriks saan ma ainult siis, kui ma eksamilt läbi saan. Viimasel ajal on meie linnas väga palju käsitöölisi ja ma eriti ei usu, et ma eksmamist läbi saan. Kui ma eksami läbi teen liitun ma kohe tsunftiga. Tsunf on käsitööliste ühing
4 3. HUVIVÄÄRSUSED 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid · Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur Raekoja kõrval Trepimäe alguses - autor skulptor Aili Vahtrapuu. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill 1881-26. detsember 1941) isikut ja tema linnapeaks oleku tegusat eluperioodi. Kuna linnaruum koosneb ka linna lahti mõtestavatest legendidest, siis raekojast väljanud linnapea ette sattunud koer annab võimaluse taaselustada muhedad seigad Viljandi linna ajaloost. · Purskkaevuskulptuur "Pastoraal allikal" C. R. Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal asuvas Lastepargis - autor skulptor Edgar Viies. Kuju viitab eesti rahva traditsioonilisele elu-olule ja harmoneerub sümbolina Viljandi kui kultuurilinnaga. · Kindral Laidoneri ratsamonument Jaani kiriku ja Viljandi mõisa vahelisel väikesel kõrgendikul - autor Terje Ojaver.
mägedele ja Isamaa ilu hoieldes ● esimest korda kõlas Tartu X levimuusikapäevadel c) mõni 1988. aasta suursündmus (näiteks „Eestimaa laul“). ● Eestimaa laul ○ 300 000 osavõtjat ○ laulva revolutsiooni kulminatsioon ○ kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks (ükskord me võidame niikuinii) ● juunis toimusid Tallinnas öölaulupeod ○ kõnniti sinimustvalge lippudega Raekojast lauluväljakule ○ öised rokkkontserdid 6. II maailmasõja peamised tagajärjed. a) II maailmasõja võitja- ja kaotajariigid; ● maailm jagunes kahe tugevama suurriigi NSVL ja USA vahel ○ USA oli heal majanduslikul järjel, asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa ○ NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias ● Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati ○ sõjakulud maksid kaotajariigid
· lõpuks ronis Madeleine ise vankri alla ja päästis mehe ära · Javiert nägi seda kõike pealt · enne seda, kui Madeleine vankri alla ronis, ütles Javiere, et ainult üks sunnitööline võib seda vankrit üles tõsta · Javiere hakkas Madeleine't kahtlustama, et äkki on tegu hoopis sunnitöölise Jean Valjeaniga · tegelikult oligi Madeleine Jean Valjean · samal päeval kui Jean(Madeleine) linna tuli, läks raekoda põlema · ta päästis raekojast kaks sandarmiülema last · selle pärast ei küsitud Jeani käest tema dokumenti · aga Javier kahtlustas Madeleine't, kuid tõendite puudumise tõttu ei saa ta seda talle öelda · Jean oli oma vabrikusse loonud kaks töökohta: ühes töötasid naised, teises mehed · sellesse samasse linna tuli elama ka Fantine, kes läks tööle sinna samasse vabrikusse · oma ilu tõttu tekitas ta teistes naistes kadedust
lääne otsa all võis paikndeda 1333 mainitud kelder, sama hoone juurde kuulus arvatavasti ka esialgne kaaristu. Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku kõrval on tookordsest raekojast pärit ka kaks ümarkaarse ülaosaga ava kaaristu tagaseinas. Ruumijaotuselt võiks selles kitsas, kuid pikas hoones eeldada üldlevinud diele-dornse- süsteemis siseplaneeringut, lääne poolset suuremat eeskoda ja ida poolset väiksemat raekambrit. Torni tollal ei olnud ja kujult võis pööningukorruse laoruumide kohal kõrgunud viilkatusega raekoda olla üsnagi sarnanae pisut hilisema Suurgildi hoonega. Põhijoontes
Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum. Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille kaudu sai saali tuulutada. Nagu peaportaali uksepealselgi, nii oli ka raekojast raesaali viiva portaali kohal niss, mille algsest sissut pole säilinud mingeid andmeid. Raesaali sisekujundust lähtus eelkõige tema funktsioonist. Keskaegsest sisustusest olid kõige olulisemad pikad nikerdatud pingid. Säilinud on 14. sajandi lõpust ja 15. sajandi algusest pärit pingileenid. Tähtsate vastuvõttude korral kaeti kõrgetele külalistele mõeldud lauad just raesaali, mistõttu oli see ka ainuke köetav ruum raekojas.4 1530
ühendusteed muutusid ajapikku tänavateks. Seepärast meenutab all-linna tänavavõrk esmapilgul korrapäratut labürinti, millele on omased mitmed maanteede ajast pärinevad tänavate sujuvad hargnemised. Nendel kohtadel paiknevad linnas väikesed kolmnurksed platsikesed. Tallinna all-linna struktuur pole seega kirjeldatav Saksa koloniaallinna mudeliga, millele vastavad suurepäraselt Kiel, Hamburg, Lübeck ja paljud teised saksa asuala linnad, samuti aga ka Riia vanalinn. Raekojast 70 m idas paikneb pikliku väljaku kujuline Vana turg, kust lähtub viis tänavat: - Põhja suunduv Vene tänav, mis sai oma nime selle põhjaosas paikneva Vene kiriku järgi. - Itta suunduv Viru tänav, mis lõppes linnamüüris paiknenud Viru väravaga. - Kagusse suunduv Suur-Karja tänav, mis lõppes linnamüüris paiknenud Karjaväravaga. Suur-Karja tänavast hargneb sujuvalt ida poole Väike-Karja tänav, mis lõppes keskajal linnamüüri ääres.
mingis sektoris, aga ei olnud majanduslikult tegevad (nt pastorid, kooliõpetajad). Oli silmaring ning teenisid oma hariduse pealt raha. Literaatide seisus on olnud pidevalt laienev. Väiksemates linnades ei pruukinud bürgermeistrit olla ja piirduti vaid mõne raehärraga (alati ei nimetatud neid nii). Haapsalus oli 1 b-m ja 3 raehärrat, samamoodi ka Valgas. Raad on eelkõige seotud suurgildiga (taimelava, kust raad oma uued liikmed sai, v.a juristid). Raehärra amet oli eluaegne. Raekojast sai välja ainult jalad ees. Suurtes linnades ei tekkinud probleeme, väiksemates linnades on rae valimine keerulisem, ei taheta ametisse astuda. Väiksemates linnades oli üks probleem veel raekoosseisus ei tohtinud olla lähisugulasi, kui väiksemates linnades ei olnud seda põhimõtet alati võimalik järgida. Raad oli jaotatud sektoritesse, mida nimetati kolleegiumideks (mis tegelesid erinevate valdkondade probleemidega nt vaeste hoolekanne, kirikuasjad jne). Kuna
mis tõestab, et ta oli tõepoolest väga armunud. XXIII KOHTUMINE. D'Artagnan ruttas jooksujalu koju. Kuigi kell oli juba üle kolme ning tee viis läbi Pariisi kõige kardetavamatest linnaosadest, ei olnud tal ühtegi ebameeldivat kohtumist. fOn ju üldiselt teada, et joodikuid ja armunuid hoiab jumal. Koridoriuks oli praokil, ta läks trepist üles ja koputas tasakesi, tema ja teenri vahel kokkulepitud signaaliga. | Planchet, kelle ta oli kaks tundi tagasi raekojast ära saatnud käsuga teda oodata, tuli ust avama. | «Kas keegi tõi mulle kirja?» küsis d'Artagnan kiiresti. «Ei, härra, keegi ei toonud,» vastas Planchet. «Üks Kiri tuli aga ise.» «Lollpea, mis sa sellega öelda tahad?» «Tahan ütelda seda, et kui ma koju tulin, korterivõti taskus, millest ma hetkekski ei lahkunud, leidsin teie magamistoast roheliselt laudlinalt ühe kirja.» «Kus see kiri on?» «Jätsin ta sinna, kus ta oli, härra. See pole loomulik, t kirjad sel kombel ise
annaabi.ee 
