Raeapteegi ajalugu Tallinna Raeapteek asub Raekoja platsi põhjaküljel kuid millal apteek asutati ja kes selle esimesena avas, ei ole teada. Üksikud dokumendid võimaldavad väita, et ilmselt oli esimene apteeker Johann Molner ning et ravimeid müüdi seal juba XV sajandi teisel aastakümnel. Esimene dateeritud teade Tallinna Raeapteegi kohta pärineb 1422. aastal rae märkmeraamatusse tehtud sissekandest, kus raeapteeker Nuclawes käis rae istungil ja avaldas, et apteek kuulub kümnele auväärt isikule, kellest enamus olid raehärrad. 1688 . aastal sai J. Burchart IV 600 taalri eest varem Tallinna raele kuulunud Raeapteegi ainuomanikuks. Raeapteeki võis teatud määral võrrelda mugava klubiga, kus sai mõnusalt juttu vesta, uudiseid
Raeaepteek Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa
sajandi algusest. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas ja ühtlasi Tallinna vanim ettevõte. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Mõned ajaloolased peavad asutamisaastaks 1415. aastat.1579 ja 1581 vahel tuli Tallinnasse oma kodulinnast Pressburgist (tänapäeval Bratislava) ungarlane Johann Burchart Belavary de Sykava, kes rentis Raeapteegi. 1582-1911 oli apteek Burchartide perekonna omanduses.Tänapäeval asub hoones Raekoja plats 11 lisaks apteegile ka muuseum.Antud apteek on üks vanimaid Euroopas, mis on säilitanud oma esialgse funktsiooni. Kuna 16. sajandil ei olnud Tallinnas arste, etendas Raeaaptek linnakodanike elus väga olulist rolli. Ükssarve pulber, vääriskividest jahvatatud pulber need on vaid mõned ravimid, mida võis apteegist osta.Saad teada, mis on klarett ning kuidas vormiti martsipani
katkuarstiks. Pärast oma ema surma samal aastal võttis ta isa apteegi üle. 20/31. detsembril 1716 määrati ta Tallinna linnaarstiks. Legend räägib et Burchart V oli kutsutud Peeter I surmavoodile, kuid tolleks ajaks kui ta oli jõudnud Peterburgi, oli tsaar juba surnud. Esimene meditsiinilise haridusega apteeker oli alles viienda põlve Burchart, kes õppis Stockholmi ülikoolis.Peale ravimite müüdi seal paberit, tinti, kalliskive, püssirohtu, martzipani ja vürtse. Raeapteegi märkideks on madu ja karikas, mis sümboliseerivad, et meedik peab olema tark nagu madu, kusjuures tarkus seisneb teadmiste ammutamises karikast kui looduse sümbolist. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendaine toimus 1550 a. Enamus ravimid valmistati kohapeal. Raeapteegis müüdi KLARETTI rae arveraamatu järgi juba aastal 1467 ning järjepidevus on säilinud. Täna toodavad AS Valtu Vein veinimeistrid ainult Raeapteegi tarbeks klaretti käsitsi, järgides kuulsat XVI sajandist
Legendi järgi keedeti üks burgermeister keevas õlis, sest ta varastas linnaelanikelt raha. 1530. aastal asetati Raekoja torni tippu tuulelipp, millele rahvas andis nimeks Vana Toomas. Teda peetakse Tallinna kaitsjaks ja valvajaks. Raekoja platsil asub kuulus Raeapteek. See on üks vanimaid püsivalt tegutsenud apteeke Euroopas. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1442. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Külastage kindlasti Raeapteegi ja vaadake, millest vanasti valmistati ravimeid ( kuivatatud kärnkonnad, prussakad, põdra suguti, muumia käsi ja muud vastikud asjad...) Minnes Raekoja platsilt üles mäkke avaneb teile Riigikogu hoone, mida nimetatakse Toompea lossiks.Toompea on Eesti valitsejate ja võimu lugu. Vahetusid ajad ja valitsejad, muutusid võim ja vaimsus, iga valitseja ehitas ning kindlustas seda paika oma vajaduste ja maitse järgi
Börsihooneks. Ka esimene filmidemonstratsioon Eestis leidis aset Suurgildi hoones. Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti Ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saati väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles on tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aasta kandis. Raeapteek Tallinna Raeapteegi asutamise ajaks loetakse jüripäeva 1422. Esmakordselt mainitakse apteeki raeraamatutes selle aasta kaheksandal aprillil. Apteek oli aga juba ammu enne olemas, mainitud aastal läks ta rae valdusse. Juba XV sajandil kuulus apteegi juurde ka ravimtaimede aed. Keskajal sarnanes rohupood pigem vürtsipoele kui apteegile-peale ravimite oli võimalik osta apteegist ka näiteks komme, küpsiseid, püssirohtu, küünlaid. Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse
Neljas köites ilmunud romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) on kahtlemata kõige mahukam ja kunstiväärtuslikem kirjandusteos, milles keskaegset või ütleme renessansiaegset Tallinna kujutatud. Tallinna tulles tasub Pühavaimu kirik, mille kantslist Russow jutlust ütles ja selle kõrval olev eluhoone üle vaadata. Tallinn on linn, kus ikka veel võib magada samas toas, kus kunagi elas Balthasar Russow! Ja meenutada, et Pühavaimu kiriku ja Raeapteegi vahel oli kunagi surnuaed (kuhu on maetud nii Russow kui tema perekond). Jaan Kross leiab oma romaanis võimaluse Tallinnat kõrvutada Helsingi ja Turuga. Nimelt läheb noor Balthasar 1558. aasta jaanuaris üle Soome lahe jää hertsog Johanile sõna viima, et venelased on maale tunginud ja rootslasi appi paluma. Balthasar satub otseteed Helsingisse ning Kross laseb tal pärast üllatust, et see Helsingi on nii armetu, arutleda: "Seesama keskmine küla oligi siis
soojendamine nõutava temperatuurini. Viimasest annab märku tüki pinnale ilmnev mandliõli. Tööstuslikult toodetakse martsipankujusid spetsiaalsete vormidega. Kujukesed vormitakse valmis, kusjuures oluline on nende eraldamise lihtsus vormidest. Järgneb kujukeste kuivatamine tärklisekihis, lõplik puhastamine, värvimine ning värvide kinnistamine. Eestis on see traditsioon kauaaegne juba 17. sajandi algul valmistas Arent Passer Tallinna Raeapteegi jaoks kaks martsipanivormi linnavapi kujutisega. Aastal 1806 alustas Tallinna kondiiter Lorenz Caviezel juba sihipärast martsipanfiguuride tootmist. Õige hoo ja tuntuse sai martsipankujukeste valmistamine aga Georg Stude firmas samal sajandil. Stude kujud olid nii populaarsed, et nendega varustati isegi Vene tsaari kaaskonda. Ka valik oli aukartustäratav, sest 19. sajandil oli tootmises üle 200 figuuri. Muide, paljud tolleaegsed martsipanivormid on kasutusel tänapäevani.
linna keskaegsetel põhimõtetel tegutsevatest seekhospidalidest kujutas endast tõelist haiglat.1716 aasta suvel oli siin ravil juba 280 mere- ja 126 jalaväelast. Mereväehospidali meedikuks oli raeapteekrite Burchartite suguvõsa liige, doktor Johann(V)Burchart. On tõenäoline, et tsaar Peeter I, kes tundis huvi oma algatuste käekäigu vastu, kulastas järgmiste Tallinna-visiitide ajal ka Mereväehospidali. Doktor J.Burchartit võis ta tunda varemgi, Raeapteegi külastamise ajast. 8 aastat hiljem avati mereväehospidali juurde apteek.Uus hospidal paiknes praeguse haiglakompleksi alal Liivalaia tänava ääres. Selle sõidu ajal tekkis tsaaril mõte ehitada ka veel uhke loss Katharinenthali ehk siis tänasesse Kadriorgu. Umbes seitsmekümne hektari suurune Kadrioru park asub Lasnamäe paekaldal Vesivärava kanali ning Liiva oja vahel. Peeter I külaskäik Tallinnasse 1717. aasta oktoobris vältas vaid paar päeva, sest tsaar oli
või reljeefidega · Tornikiivrid mitmeastmelised, rõdude ja paisutustega võeti eeskuju, nt Kronbergi loss Taanis Kunst Eestis 16 sajand MICHEL SITTOW · Portreemaalija, peenmaalitehnika · Väiksed pildid tumedal taustal · Pool-figuurid või madonnad · Nt ,,Taani kuningas Christian II", ,,Aragoni Katariina", ,,Maarja kroonimine" Tallinn ja Narva · Sisekujunduse muutus ärklid, nt raeapteegi maja Tallinnas, raidkunst ARENT PASSER · Pontus De la Gardie hauamonumet toomkirikus · Mustpeade maja ümberehitus o Allegoorilised figuurid ,,Rahu" ja ,,Õiglus" · Leidnud tuge ka mustriraamatust · Kasutanud manerismi (tornikiivrid) Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid Rasked ajad 15. sajandi lõpul, mitmed sõjakäigud, kunstielu uus keskus Rooma, tõusis isiksuse tähtsus ja erinevuse väljendamine LEONARDO DA VINCI
Õppinud maalikunsti madalmaades H. Memlingi juures. On üks saksa keisri Karl V lemmikkunstnikke. A. Passer pärit madalmaadest, noore mehena Eestisse. Arhitekt, skulptor. Ainult kavandid, joonised. Mustpeade vennaskonna maja ümberehitis (ümarkaarne portaal, laiem vuugivahe telliskividel, täisnurksed aknaavad, reljeefsed kaunistused portaalil). Teinud arvukalt hauamonumente, tuntuim Portus de la Gardile ja tema abikaasale- sarkofaagi kaanel lebavat Gardid abikaasaga. Raeapteegi reljeefid- religioosse sisuga. Tallinnas Niguliste kirikus puupingistik reljeefidega, hävis II ms, osaliselt restaureeritud. Puureljeefidega kaunistatud kantsel ja osa pinke Pühavaimu kirikus. Puukantsel Lõuna-Eestis Rannu kirikus, säilinud, pole nii uhke. Tuulelipud Tallinnast, tuntuim Vana Toomas (Tallinna sümbol), vasest, 2m kõrge. Ka elumajadel väiksemaid tuulelippe. Tallinna raekoja torn tehtud 17. saj (väiksem sihvakam torn, raekoda ise gooti stiilis). 17. saj
vähesuse tõttu. Sel ajal kasvatati kloostriaedades enamasti ravim- ja ilutaimi ning tegeleti kultuurtaimede introduktsiooniga. On teada, et 13. sajandil kuulus dominiiklastele ladinakeelne meditsiinilis-botaaniline käsikiri "Herbarius-Codex", mis sisaldas taimede kirjeldusi ning juhatusi ravimtaimede kasutamiseks. Eelmise sajandi algul läks see käsikiri Tallinna linnaarhiivist kaduma. 1452. aastast on teateid Tallinna raeapteegi aia olemasolust. 1645. aastal asutati Narva apteegi aed, kus 1677. aastal kasvatati ligikaudu 150 liiki ravimtaimi. 1632. aastal asutati Tartus Academia Gustaviana, mis kujunes lisaks kõrgkoolile veel ka akadeemiliseks teadusasutuseks. Tõenäoliselt ei tegeletud seal aga ei taimesüstemaatikaga ega geograafiaga. Eelnimetatud teadustest saab nüüdisaja mõistes rääkida alles pärast Karl Linné teose "Species plantarum" 1753 ilmumist. Eesti taimestiku teaduslik uurimine algab 18
vaivundamendi rajamisel kitsastes oludes. Injektsioonivaiad moodustatakse pinnasesse puuritavatesse torudesse. Torud ja nende ümbrus täidetakse tsemendiseguga. Segu toru ümber suurendab vaia ristlõget ja kaitseb seda korrodeerumise eest. Enne 1990 aastat kasutati kohtvaiu Eestis väga vähe. Hoonete tugevdamiseks kasutati pinnasesse surutud terastorudesse betoneeritud vaiu Tallinna Tehnikakõrgkooli juures. Tartu Ülikooli peahoone tugevdamiseks. Tartu Raeapteegi (Barclay de Dolly maja) tugevdamiseks. Kentmani tänaval asuva elamu tugevdamiseks. Kohtvaiadele (valmistatud Kato agregaadiga) on rajatud Pärnu mnt viadukt Tallinnas ja Pärnu kombineeritud maantee- ja raudteesild. 5.2. ÜKSIKVAIA KANDEVÕIME MÄÄRAMINE. Üksikvaia kandevõime määramiseks on mitmed võimalused. 1. Otsene meetod - staatiline koormuskatse 2. Kaudsed meetodid: - dünaamilise proovikoormamise alusel (vaia vajumi mõõtmise andmetel ja
annaabi.ee 
