¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised. VESINIK: *Halvad eletrijuhid, J,sublimeerub (tahke läheb 3 Isotoopi: gaasiks) # prooton Keemilised : # prooton ja neutron (radioktiivne) **Halogeenid reageerivad metallidega. # prooton ja 2 neutronit(radioktiivne) 2Al+ 3J2=2AlJ3 Füüsikalised: Vesinik on värvitu,lõhnatu,ja õhust *Kõik halogeenid reageerivad vesinikuga. 14,5 korda kergem , toatemp. toas. Cl2 + 2NaJ = 2NaCl+J2 *Ei lahustu vees ja keemis temp -253 kraadi? F2+H2O=2HF+O (muutub vedelikuks) Keemilised: *Põleb ,reageerib O2-ga,leek on nähtamatu(helesinine) *H ja O2 segu on plahvatusohtlik.
saatuslikuks järgnevatele põlvedele. Sõjad, ülerahvasatumine, liigne tarbimine on mõisted mis on kõige kahjulikumad inimkonnale kui sellisele. Sõjad laastavad suurt osa Aafrikast ja Aasiast, muudavad maa kasutuskõlbmatuks, jätavad miljonid koduta, kasutab ressursse, näiteks naftat, rauamaaki. Sõjaga kaasnevad reostused, alustades pöhjavee reostusest lõpetades kiirituse ja muu säärasega. Enam levivad maailmas tuumarelvad, mis kujutavad meile kõigile suurt õhtu, kuna radioktiivne kiirgus võib levida plahvatuse epitsentrist tuhandate kilomeetrite kaugusele ning on kõigile kahjulik, enamusel võimsamatel riikidel on olemas tuumalõhkepead, esimese välja tulistamine took kaasa tuumasõja, mis ilmselt tähendaks inimkonnale lõppu, keda ei tapa plahavatus, tapab kiiritus, keda ei tapa kiiritus tapab tuumatalv, mille põhjuseks on päiksekiirguse puudumine tänu tolmule ja muu sodi lendumine taevasse, mis võib hõljuda seal kuni 10 aastat
Lööklaine Tekitab: Purustusi ja vigastusi tekitava · kiiritustõbe -kõrgete jõu määrab lööklaine ülerõhk radiatsioonitasemete juures (kPa) · vähki -madalate radiatsioonitasemete juures Ülerõhu mõju inimesele: Üle 300 kPa surmav Üle 100 kPa kopsude vigastused Radioktiivne saastumine Pikaajaline nähtus Tekib tuumaplahvatuse piirkonnas: läbistava kiirguse poolt initsieeritud kiirgusest radioaktiivsete osakeste sadestumisest alfa-, beeta-ja gammakiirgused Elektromagnetimpulss · Mõju lühiajaline · Kaasneb õhus toimuva ning maapealse
Geiger - Mülleri loendi kujutab endast madalal rõhul broomilisandiga argoontoru, kus seinad toimivad katoodina ja toru keskel olev traat anoodina. Elektronloendur registreerib täidisgaasi ioniseerivaid impulsse. 4 RADIOKTIIVSE KIIRGUSE LAHUTAMINE MAGNETVÄLJAS RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE LÄBIMISVÕIME 5 TUUMA RADIOKTIIVNE ALFA- JA BEETALAGUNEMINE Inimesi tabavad nähtamatud kiired, mis tulevad maailmaruumist või Päikeselt ja mida nimetatakse kosmiliseks kiirguseks.Tegemist on väga suure energiaga kiirgusega, sest kosmilise kiirguse sagedus on veel suurem kui gammakiirgusel.Maa peal ei leidu ühtegi kohta, kuhu inimene võiks kosmilise kiirguse eest varjuda. See kiirgus kutsub esile aatomite elektrilisi muutusi, põhjustades ioniseerivat kiirgust. Juhul, kui üks osake või gammakvant kohtub mingi
(hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohvi), Bioloogilised veel seened,v aevused (valgu puudus vitamiinide puudus), toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohv) 2) keemilised alkohol, ravimid (võivad põhjustada kuulmiskahjustusi, hamba kahjustusi, hormoonid, vitamiinide ületarbimine), olmekemikaalid (lenduvad lakid, värvid, putukamürgid, toidulisandid, taimekaitsevahendid) 3) füüsikalised radioktiivne kiirgus, röntgeni kiirgus, äärmuslikud infrapuna ehk soojakiirgus, vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. Ultravioletkiirgus ja elektromagnetkiirgus loodet ennast ei kahjusta. Loote jaoks on kõige kriitilisem kolmas ja neljas arengunädal. Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kõige lootepoolsem kest on amion vesikest (kõige lootepoolsem kest, koosneb 99% looteveest ja 1 % ) lootevee ülesanded: 1) kaitseb põrutuste eest
XeO 4 saadakse toatemperatuuril (Ba3XeO6+ 2H2SO4= 2Ba SO4+ XeO4+ 2H2O). Tavalistes tingimustes laguneb XeO4 aeglaselt ksenooniks, ksenoontrioksiidiks ja hapnikuks. Vastavalt molekulorbitaalide meetodile on Kr, Xe ja Rn ühendites kolmetsentrilised sidemed. Radoon (Rn) Radooni elektronvalem on 1s22s22p6 3s23p63d10 4s24p64d105s25p64f10 6s26p6 Radoon sarnaneb oma omadustelt (nagu ka krüptoon) peaaegu täielikult ksenoonile. Siiski, radoon on radioktiivne (Poolestusaeg umbes 3,5 päeva). Teda on maal veel tänu sellele, et teda eraldub pidevalt raadiumi lagunemisel. Täiesti puhast radooni on võimatu saada, sest ta sisaldab alati oma lagunemise produkte (lõpp-produkt on plii). Väärisgaase kasutatakse peamiselt nende inertsuse pärast (inertse atmosfääri loomiseks), aga ka näiteks lõhkeainena mis ei eralda plahvatusel mürgiseid gaase (XeO3).Heeliumi kasutatakse ka tema kerguse (õhupallides), madala temperatuuri ja soojajuhtivuse päras
Ioniseeriv on ohtlik, mõjutab elusaid rakke, saad kiirgusdoosi, suurem läbivusvõime. Mitteioniseeriv ei mõjuta elusaid rakke. 2. Milles avaldub erineva lainepikkusega mitteioniseeruva kiirguse kahjulik toime? 3. Mis on isotoop?sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga keemilise elemendi aatom. Mis on radioktiivsus?prootonite ja neutronite suhe tuumas on energeetiliselt ebasobiv Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma 4. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta 5. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele. 6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid
Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 8. Mida väljendab poolestusaeg? Aeg, mille jooksul pooled radioaktiivse nukliidi tuumadest lagunevad e aeg mille jookusl aine aktiivsus väheneb poole võrra. Poolestusajad varieeruvad 10-14 aastast kuni 1017 aastani. 9. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma. 10. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta. 11. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta[Grey, Gy]. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele[Siivert, Sv]. 12. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla
Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. 12. Mis on radioktiivsus? Radioaktiivsus, see on teatud aatomituumade omadus spontaanselt (iseeneslikult) laguneda, mille tulemusena vabaneb energia ja üldjuhul tekivad uued tuumad. 1. ematuum ja tütartuum (ema-radionukliid ja tütarradionukliid) RADIOAKTIIVSUS ON AINE FÜÜSIKALINE OMADUS! 13. Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma. 14. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta. 15. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos: Energia, mis on neeldunud organi koemassi ühiku kohta ;Grei (Gy) Efektiivdoos - Neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja vastava kiirguse poolt tekitatud kahjustust kiiritatud organites Siivert (Sv) 16
· Orgaanilised keskkonnamürgid a) dioksiinid(furaanid)-tekivad siis kui kloore sisaldavad plastmassid põletatakse. Tuleb ka paberitööstusest, eestis põlevkivi ümbertöötlemisel. Need kahjulikud ühendid lähevad rasvkoesse ja vee ökosüsteemid vaäga kahjustuvad(põhjamaad). Inimesel põhjustab maksa ja närvisüsteemi kahjustusi. · Teatud toidu lisaained, näiteks E1520-propüleenglükool(niisuti). 3. füüsikalised · erinevad kiirgused: a) radioktiivne kiirgus, mis on energia rikas ja läbib kudesi. Põhjustavad teadmuslik uurimistöö+ meditsiin ja kiirgusallikad b) röntgenkiirgus läbistab ka kudesi, rasedaid uuritakse teiste võtetega(ultraheli). c) Infrapuna kiirgus, kas siis madalad temp(külmumine) ja kõrged temp(üle kuumenemine). d) Elektromagnetkiirgus, arvuti ja mobiilid on ohutud, aga üli tugev elektromagnetkiirgus mõjutab meid. · Mehaanilised tarumad, kukkumine, põrutamine.
olnud suvi ja milline talv, on nende ringide paksus suurem. Dendrokronoloogiline meetod põhineb ringide paksuste omavahelisel suhtel. Enimkasutatud meetod on radioaktiivsete süsiniku meetod. Võimaldab dateerida ka sütt ja süsi on kõige tavalisem materjal, mida kasutatakse selles meetodis. Saab kasutada ka luid. Põhineb: tekib radioaktiivne süsinik, mis atmosfääris tekitab CO2–te. Taimed kasutavad süsihappegaasi ja see läheb edasi loomadesse, inimestesse. Radioktiivne süsinik ladestub luudesse. Peale surma hakkab see aeglaselt vähenema. On võimalik määrata kuni 70 000 a vanuseid esemeid. Mida vanem ese, seda suurem eksimisvõimalus. 90ndatel selgus, et CO2 kontsentratsioon aegade jooksul pole kogu aeg sama olnud. Nüüd on juba võimalik võtta proovi väga väikeselt radioktiivselt süsikoguselt. 4. LOENG Inimese kujunemine ja Euroopoa asustamine. Maa vanuseks on 4,6 miljardit aastat. Inimesed hakkasid tööriistu
- Replikatsioon on ühe- või kahesuunaline. Enamik replikatsioone on kahesuunalised. Et replikatsioon toimub kahesuunaliselt, tõestati radioaktiivset dNTP-d kasutades. Replikatsiooni kiirus on 500 – 1000 nukleotiidi sekundis (max kiirus, sellega toimuks replikatsioon ca 40 minutiga, aga tavaliselt läheb umbes tund). Kui ühes DNA piirkonnas on radioaktiivne nukleotiid, siis ühesuunaline replikatsioon. Kui kahes DNA piirkonnas on radioktiivne nukleotiid, siis kahesuunaline. Tähtsamad valgud: 1. DNA helikaas – heksameerne, 6-st valgust ensüüm (ring). DNA ahelate lahutamine, et DNA polümeraasil oleks üheahelaline DNA. Kasutab ATP energiat ja seondub ühe ahela ümber, ATP hüdrolüüs lahutab ahelad. Aktiveerib DNA primaasi. 2) SSBs – üheahelalise DNA-ga seostuvad valgud, kaitsevad lahtist DNA-d, et muu sinna ei seostuks ja et seda ära ei Dnaasitaks. Seondub kohe üheahelalise DNA-ga ja ei lase ahelatel kokku minna.
annaabi.ee 
