Puidu keemilised omadused : Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lülipuit, säsi ja koor koosnevad elututest rakkudest. Lülipuidus on vaigud ja parkained, mille tõttu on puit kõdunemisele vastupidavam. Lehtpuu anatoomiline ehitus on okaspuiduga võrreldes keerulisem. Lehtpuit (peale mõne erandi,
3. Sanitaarraie kavandatakse metsas, kus esineb surnud või kahjustatud puid ja nende väljaraie on metsakasvatuslikust seisukohast vajalik. Puuliigid Nimetada viis põhipuuliiki Eestis. Mänd, kuusk, kask, hall lepp, sanglepp Puidurikked Kirjelda järgnevaid puidurikkeid kirjalikult. 1. Lihtkõverus on samasuunaline sujuv kõverdumine ühel tasapinnal 2. Liitkõverus on kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal 3. Säsilõhed lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed 4. Ringlõhed lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised 5. Külmalõhed võib tekkida nii kasvu ajal kui ka erandoludes järgatud ümarpuidu 6. Mehaanilised vigastused raie käigus tekitatud rebendid ja sisselõiked samuti noti pinnakihi purustused 7. Kõvamädanikuga puit mädanike poolt kahjustatud puit, mis külmumata olekus on terava servaga objekti survele peaaegu sama vastupidav kui
tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes. 5.4. Säsikiired. Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt. Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel. Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil. Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis koosnevad elavatest rakkudest ja nende funktsioon on toitainete transport horisontaalsuunas koore all asuva niine ja puidu vahel. Säsikiired on puidu tekstuuri määramise põhilisteks elementideks. 5.5. Vaigukäigud. Vaigukäigud on torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidus vigastuste
· järsk kõverus palgi keskjoone järsk suunamuutus. Järsk kõverus tekib näiteks siis, kui puu kasvades ladvavõrse hävib ning külgvõrse kasvab uueks ladvaks. Vajadusel võib järsku kõverust palgil mõõta 1 meetri pikkuses lõigus selle kõveruse kohal; LÕHED Lõhed puidurikete rühm, mida iseloomustab puidu rebenemine kiudude pikisuunas. · Säsilõhed lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed. · Ringlõhed lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised (joonis 6). LÕHED Joonis 6. Säsilõhed (A) ja ringlõhed (B) LÕHED · Külmalõhed ümarpuidu pinnale avanevad radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüves talvel madalate temperatuuride mõjul. Sageli ulatuvad külmalõhed sügavuti säsini ning on
paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune - radiaalsuunas 2-6%, tangensiaalsuunas 5-10% ja puu pikkuses 0,1-0,3%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. NIISKUSDEFORMATSIOONID Puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuunalised praod, eriti otspindadel. Puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud. Siit tingituna tekivad tangentsiaalsuunalised
.. 12. Puidu erimass? Puidu erimass on 1,55 g/cm3. 13. Millises suunas kahaneb puit kõige vähem ja millises kõige rohkem? Puit kahaneb kõige vähem pikkisuunda, tangentsiaal suunas kõige rohkem. 14. Milline tugevus on puidul kõige suurem? Tõmbetugevus on puidul kõige suurem (1150). 15. Millised on puidu vead? Oksakohad, mädanikud, praod, putukate kohad, ebakorrapärane puit. 16. Kuidas jagunevad praod puidus? Sisemised- ja välimised praod, radiaalsuunalised praod. 17. Millist tugevust oksakohad suurendavad? Nihketugevus suurendab oksakohtade tugevust. 18. Milline oks nõrgestab puitu kõige vähem? Sissekasvanud on nõrgestab puitu kõige vähem. 19. Millised puidukahjurid tegutsevad kuivas puus ja kuidas neid eristatakse? TOONESEPP ehk PUUKOI pisikesed augud 1mm. 20. Millised kasvuvead esinevad? KEERDKASV puidu kiud on keerdus. SALMILISUS puiu kiud on kõik
Puidu lineaarne kahanemine kuivamisel ei ole kõigis suundades ühesugune. Kirjanduse andmetel okaspuidu täielikul kuivamisel on pikisuunaline lühenemine 0,1-0,3%, ristikiudu ja radiaalsuunas 3-5%, tangentsiaalsuunas 6-10%. Tehnilisest seisukohast on olulised ristikiudu tekkivad deformatsioonid. Tangentsiaal- ja radiaalsuunaliste deformatsioonide suhe on ligikaudu 2:1, millest tingituna saetud materjal kuivamisel kaardub. Teiseks paheks on radiaalsuunalised kuivamispraod, sest puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud. Siit tingituna tekivad tangentsiaalsuunalised tõmbepinged, mis ületavad puidu tõmbetugevuse ja lõhestavad puitu radiaalselt. Kõrgetes temperatuurides kunstlikult kuivatatud puidu hügroskoopsus on mõnevõrra väiksem. Puidu hügroskoopsust võidakse vähendada ka immutamise või puidu pinna katmise teel
habrast kudet,mis koosneb esmastest rakkudest nim säsiks,taime kasvades hulka(angiospermid).Üldjoontes koosneb puitaine juht- ja tugikoest.Okaspuu areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad puit koosneb 90..95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid.Soonte järgi sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu tekib säsi ülemises osas,juurdekasvu tipus uus pung,millest järg kevad uus sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm 3
4; pikkoks (spike knot) – suurima ja vähima läbimõõdu suhe on suurem kui 4; tiiboks (splay cot) – kandioks, millel küljel on suurima ja vähima läbimõõdu suhe suurem kui 4. 42. Kirjeldage 3 puidu lõhede tüüpi. Millest need on põhjustatud? Lõhed – puidurikete rühm, mida iseloomustab puidu rebenemine kiudude pikisuunas. Säsilõhed – lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed. Ringlõhed – lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda aastaringe. Ümarpuidu otspindadel on ringlõhed kaare- või ringikujulised Külmalõhed – ümarpuidu pinnale avanevad radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüves talvel madalate temperatuuride mõjul. Sageli ulatuvad külmalõhed sügavuti säsini ning on ka väga pikad 43. Millised on tüve kuju rikked? Nimetage 3
· Silmoks sissekasvanud või osaliselt sissekasvanud terve ümar- või ovaaloks maksimaalse läbimõõduga 5 mm. · Silmokste kogum tihedalt üksteise kõrval paiknevate silm okste grupp. Lõhed Puidurikete rühm, kuhu on koondatud rikked, mida iseloomustab puidu rebenemine piki kiude. Kahjustuse iseloomu järgi jaotatakse lõhesid säsi-, ring-, külma- ja kuivamislõhedeks. Lõhede liigid · Säsilõhed - lüli- või küpspuidus esinevad radiaalsuunalised lõhed, mis eemalduvad säsist ja on materjali pikkuses teatud ulatusega. Ümarmetsamaterjalidel on nähtav otspindadel, kuid lõhed külgpindadele ei ulatu. Saematerjalidel nähtav nii ots- kui ka külgpindadel, kus nähtav pikkade katkenud lõhede joonena, jaotatult kitsaste vaheribadega. · Lihtsäsilõhed - koosnevad ühest või kahest lõhest, nähtavad samal tasapinnal materjali mõlemal otsal.
Puuliikide määramisel on peamine tähtsus soonte suurusel (läbimõõdul), nende paiknemisel ja seisukorral (lahtiselt või kinniselt). Kõik need iseärasused on näha ristlõikes. Säsikiired. Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil. Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis koosnevad elavatest rakkudest ja nende funktsioon on toitainete transport horisontaalsuunas kooer all asuva niine ja puidu vahel. Säsikiired on puidu tekstuuri määramise põhilisteks elementideks. Vaigukäigud. Vaigukäigud on torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidu vigastuste eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne
annaabi.ee 
