4. Inimõiguste arendamine pärast Teist maailmasõda Õigusmõistmine pärast Teist maailmasõda iseloomustab loomuõiguse tagasitulek ja tõus. See on vastusena totalitaarse natsistiku Saaksamaa, fasistliku Itaalia, kommunistliku Nõukogude Liidu reziimide ja Teiste maailmasõja koledustele, mis olid toonud hulgaliselt eetilisi ja juriidilisi probleeme. Pea neist oli kuidas säilitada ja kaitsta inimväärikust igasugustes tingimustes? [Jõgi 1997, lk 49]. Gustav Radbruch (1878-1949), kes oli enne Teist maailmasõda õiguspositivismi esindajana, pidas ,,puhast" positivismi süsteemiga, mis võrdsustab õiguse võimuga ning jätab juristid ja kõik teisedki ühiskonna liikmed täiesti kaitsetuks ,,meelevaldsete, julmade ja ebaõiglaste" seaduse ees [Jõgi 1997, lk 49]. Radbruchi valem: kui õigluse ja õigluskindluse vaheline konflikt tuleks üldiselt lahendada positiivse õiguse, so korrektselt kehtestatud, kuid sisult
(kehtestatud seadused) ning ka otsustamises määratud ehk õiguspraktikast väljakasvanud õigus. On määratletav sillana üldise abstraktse seaduse ja elulise juhtumi vahel toimib seadusandlue ja õiguspraktika vahele jääval abstraktsioonitasandil. Lisaks kehtivale õigusele on selle ülesandeks ka konkreetsete lahendite üldistamine. Tänapäeval on õigusdogmaatika nii kehtivad seadused, kui ka seadusest kõrgemalseisvad väärtused (Radbruch). Väärtusmastaapide formuleerimine ja põhistamine, Okko Behrends (isikute veendumused, seadusandja eesmärgid, seaduse formuleeringute kritiseerimine). Samas jääb õigusdogmaatika alati talle eeldusena antud kehtiva süsteemi raamidesse see on süsteemi suhtes immanentne. Õigusfilosoofia on aga süsteemi suhtes transtsendentne (metatasand). Süsteemi vaadeldakse väljastpoolt. Õigusfilosoofia ülesanne kontrolliinstants positiivse õiguse kehtimisaluste suhtes
Pouvoir constituant (1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle b) esindusdemokraatia (1) § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2 o Gustav Radbruch: Erakond on läbi ühiste poliitiliste püüdluste lõimunud osa rahvast o Hans Kelsen: Erakond on mõttekaaslaste ühendus, mille eesmärgiks on tagada tegelik mõju avalike asjade kujundamisel o ES § 1 lg 1 : Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohalike omavalitsuste võimu teostamine
(1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle b) esindusdemokraatia (1) § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2 o Gustav Radbruch: Erakond on läbi ühiste poliitiliste püüdluste lõimunud osa rahvast o Hans Kelsen: Erakond on mõttekaaslaste ühendus, mille eesmärgiks on tagada tegelik mõju avalike asjade kujundamisel o ES § 1 lg 1 : Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohalike omavalitsuste võimu teostamine
(1) (valimisõigus) valimised § 57, § 58, § 60 lg 1,2, ( § 156) (2) Rahvahääletus § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1, § 164, § 168 2.1. seaduseelnõu üle 2.2. riigielu küsimuse üle 2.3. põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle b) esindusdemokraatia (1) § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 (2) Erakonnademokraatia o Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2 o Gustav Radbruch: Erakond on läbi ühiste poliitiliste püüdluste lõimunud osa rahvast o Hans Kelsen: Erakond on mõttekaaslaste ühendus, mille eesmärgiks on tagada tegelik mõju avalike asjade kujundamisel o ES § 1 lg 1 : Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohalike omavalitsuste võimu teostamine
põhiseaduse muutumise seaduse eelnõu üle 17 b. esindusdemokraatia 1. § 59, § 65 p. 16, § 162, § 105 lg 1 2. Erakonnademokraatia ○ Erakonna mõiste 48 lg 1 lause 2 ○ Gustav Radbruch: Erakond on läbi ühiste poliitiliste püüdluste lõimunud osa rahvast ○ Hans Kelsen: Erakond on mõttekaaslaste ühendus, mille eesmärgiks on tagada tegelik mõju avalike asjade kujundamisel ○ ES § 1 lg 1 : Erakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja
..] on käsk. [...] Käsk eristub teistest tahte tähendustest mitte stiili poolest, kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu." Felix Somló: ,,Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv." Gustav Radbruch: ,,Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks." Karl Olivecrona: ,,Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid [...] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib." Hans Kelsen: ,,Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse." Georg Henrik von Wright: ,,Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha." Robert Alexy,,Norm on niisiis normilause tähendus."
reegel […] on käsk. […] Käsk eristub teistest tahte tähendustest mitte stiili poolest, kuidas tahet on väljendatud, vaid käskija võimu ja eesmärgi poolest, et tahte eiramise korral järgneb häda või valu.“ Felix Somló: „Sõnal norm on nimelt sarnaselt tema sünonüümidele reegel ja seadus üks olemise ja üks peandumise tähendus. Norm esimeses tähenduses on tavaliselt juhtuv, teises juhtuma peanduv.“ Gustav Radbruch: „Norm on mittetegelikkus, mis tahab saada tegelikkuseks.“ Karl Olivecrona: „Õigusreeglid kui sõltumatud imperatiivid […] Nad toimivad sõltumatult mis tahes isikust, kes käsib.“ Hans Kelsen: „Norm on akti mõte, millega mingit käitumist kästakse või lubatakse, iseäranis selleks volitatakse.“ Georg Henrik von Wright: „Iga normi eesmärk on, et midagi peandub olema või tegema või võib või ei tohi olla või teha.“ Robert Alexy„Norm on niisiis normilause tähendus
Ei tähenda seda, nagu oleks õige õigus tegelikult loodusõigus, õige õigus ei seisa väljaspool seadusandlikku õigust. Õige õiguse mõtet näeb S üldistes õiguse mõistetes : usk, truudus, mõõdukus, kõlbelisus, kombelisus jne. Õige õiguse reeglid korraldavad koostööd ühiskonnas, mille lõppeesmärk on „vaba tahtega inimeste ühiskond“ (sotsiaalne ideaal) – eeskuju. 16. EEMALDUMINE ÕIGUSFILOSOOFIAST Skepitsismi õhe varjundi moodustab relativism. Gustav Radbruch (1878-1949) õpetuse aluseks „sein“ ja „sollen“ eraldmine , Georg Jellinek, Max Weber, Hans Kelsen – puhta õiguse õpetus, teravas vastuolus loodusõigusega, tipus seisab hüpoteetiline põhinorm – ei põhine ühelegi kõrgemale normile, ning on samaaegselt kehtiv norm. Eestlastest Artus- Tõeleid Kliiman – nimetab seda ürgnormiks või fundamentaalnormiks. Põhinormist tulenevad kõik positiivse õiguse normid. K samastab riiki õiguskorraga.
annaabi.ee 
