Kuid Taavet Rabaraud tegi elus päris mitmed vigu. Ta võttis endale teenjaid, kelle ta põhimõtteliselt ära kasutas ja paljud neist said lapsed, aga seda ta ei kahetsenud. Ta kahetses, et oli abiellunud Kai- Kadriga, rikka naisega, keda ta ei armastanud ja abiellus temaga raha eest. Tavaliselt kõik teenjad, ähvardasid meest kohtusse anda ja raha nõuda, kuid Anu oli täiesti teistsugune inimene. Ta ei tahtnud sealt küll ära minna, kuna talle meeldis seal ja tahtis Rabaraua läheduses olla, aga viimasel hetkel ta pidi minema, Rabaraual oli niikahju sellest, kuna sisimas ta armastas Anut, ta kahetses sisimas elulõpuni, et naise nii välja viskas. Rabaraud oli alati kalk Anu ja tema poja Joosepiga, kes oli samuti mehe enda poeg, kuid ei oleks seda kunagi tunnistanud, tegelikult oleks ta võinud seda siiski teha. 2. Ta süda valutas, kuna ta armastas sisimas naist, kellega ta ei saa koos olla ja ta oli lõpuks oli
Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga töökas ning truu. Vanemaks saades läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde. Rabaraua maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kuid hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Rabaraud ei hakka talle silma heitma. Rabaraud, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning Anu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Anu oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi. Möödus enam kui aasta ning Taavet
haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Maarva oli väga kuulekas täitma käske ja
haiguse tõttu. Terve tema lapsepõlv kulus rändamisele perest perre, teenides sandikopikaid. Ükski pere teda oma kasvatada ei tahtnud, sest ta oli vanemateta vallaslaps, kes armastas laulda ja lõõritada, viibida metsas või nurmel ja teha kõike, mis pani teda tundma vaba ning õnnelikuna, kuid samas oli ta väga alandlik, töökas ning truu. Täiskasvanud neiuna läks ta, hoolimata Verilaiu külarahva hoiatustest, tööle Ronivere tallu Taavet Rabaraua juurde, kelle maine oli väga kehv, sest ta kasutas ära noori teenijaid, kes sageli jäid rasedaks, ning ajas nad talust kurjade koerte abil minema. Sama lugu juhtus ka Anuga, kui hoopis teisiti. Anu Maarva läks tööle arvates, et rikas Ronivere peremees ei hakka talle silma heitma, kuna tütarlaps pole selleks loodud. Raudraba, suur, tugev ja noor mees võttis ta vastu ning neiu jäi tallu leiba teenima. Möödusid nädalad ja kuud ning Maarva oli väga kuulekas täitma käske ja korraldusi
naisele. Ta tahab pääseda välja Eesti raamidet ja esineda suurele publikule.Joosep tegeleb musitseerimisega. Mees peab panema mängu tunded, sest vastasel korral ta ei saa inspiratsiooni. Väga üdamlik on see, et paarike seob oma erinevate arusaamadega armsa koha - Tuulemäe. Kuidas saavad paigas ümboolseks? Iga inimese jaok tähendavad detailid mälestusi, mida need asjad meelde tuletavad. Teoses on palju kohti, mis mõjuvad meeldejäävatena. Anu jaok on Rabaraua talu õnneliku elu sümbol. Talle meeldib seal ning see on tema jaoks kodune. Samas harjub ta ära ka Tuulemäega. Maja mäe otsas tekitab ka lugeja jaoks sooja tunde. Inimestel on keeruline oma jaoks õiget kohta leida. Sama raske on ka suhetega, mida muudavad veelgi murelikumaks materiaalsed väärtused. Miks hüljatakse raha pärast kalleid inimesi? Taavet Rabaraud abiellub Kai - Kadriga, sest naisel on varandus. Tegelikult kuulub mehe süda Anule. Peremees lahkub armastusest,
Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis
Esimene osa: 1.Vana Anu Maarva elas Tuulemäel, vanas hütis. Teda käis vaatamas vaid vana Kanuska-eit, kes ta eest hoolitses.Anu oli valmis surema, ta käis pesemas ära ja pani ühked riided selga. Tal oli poeg Joosep, kes oli linnas tuntud viiuldaja. Ta käis vahest ema vaatamas. Koos kõpitseti ka Tuulemäe maja. Kui Anu ema oli kunagi surnud, jäi tema saatuse hooleks. Ta käis talust talusse ja keegi õieti ei tahtnud teda. Tema elu õnnelikumad aastad möödusid Taavet Rabaraua talus. Ta jäi Taavetist rasedaks. Taavet aga võttis naiseks Kai-Kadri. Anu ajas ta aga talust minema,et inimesed imelikke jutte ei hakkaks rääkima. Anul hakkas sünnitus pihta keset karjamaad ning talle tõttas õnneks appi Ann Anderva. Anu jäi tema juurde teenima. Korra käis Taavet teda vaatamas. 2. Anu nägi Kanuska-eite tulemas ja rääkis sellele , et tema hakkab nüüd surema. Kanuska-eit tahtis, et ka temale midagi jäetaks
Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle. Anu jäi Rabarauast rasedaks ning Rabaraud palus tal lahkuda, kuna kavatses abielluda rikka peretütre Kai- Kadriga.(Varem olid ikka tüdrukud Roniverest nutuga lahkunud). Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja. Kõrvaltalu(Kurma) perenaine Anu Anderva tuli Anule appi ning kandis ta teenijatega enese juurde. Anu jäigi Kurmale sauna elama ning kasvatas oma poega Joosepit, kes erines teistest lastest- ta ei mänginud ega hullanud, oli kogu aeg tõsine. Joosepit hakkas paeluma hoopis muusika, ta hakkas viiuldajaks ning komponeeris ka ise muusikat.
Oodakem tema "Asta Borki" siiski paremate lootustega! Mart Raud. ,,Leegitsev süda" See raamat tegi mind palju õnnelikumaks oma elu üle, kui ma varem olin. Lihtsalt lugedes seda kannatuste rada, mida Anu Maarva läbi elas ja samas sellest ennast heidutada ei lasknud, meenus mulle, kui palju kergem elu mul endal on ja kui palju rohkem ma selle üle kurdan. Nii südantsoojendav oli lugeda seda, kuidas Taavet Rabaraua hingest Anu välja ei läinud. Kogu aja oli ta tema mõtteis, näiteks siis, kui Tuulemäe onnis tuluke põles, häiris see Taavetit, ent pärast Anu surma ei saanud ta selle tuleta elada, ta pidi seda ikka uuesti süütama minema. Nii romantiline. Eriti meeldis mulle selle raamatu lõpp, kus Joosep ja Kaie läksid Rabaraua talu sulase pulma kojanarrideks ja olid justkui uhked selle üle. Õnnelik lõpp Kaie ja mirdipõõsaga tuli ka õnnetundele kasuks. Kasutatud kirjandus http://www.kirmus
annaabi.ee 
