X.25 ja FR edastuse võrdlus Põhimõtteliselt toimivad X.25 ja FR edastus sarnaselt: mõlemad jagavad võrgu ressursse ja andmed edastatakse pakettidena Et X.25 väljatöötamise ajal oli edastus kanalite kvaliteet ja läbilaskevõime halve mad, kasutatakse X.25 korral paremaid vigade ja andmevoo juhtimisfunktsioone Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 23 X.25 ja FR edastuse võrdlus Põhiline erinevus X.25 ja FR edastuse vahel tuleb välja OSI raammudeli kihtide funktsioonidest: X.25 protokoll sisaldab OSI raammudeli kolme alumise kihi funktsioonid FR edastus täidab OSI raammudeli 1. kihi ja lihtsustatult ka 2. kihi funktsioone Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 24 X.25 ja FR edastuse võrdlus Eelnevast tuleneb, et vigade esinemisel FR edastuse korral saadetakse paketid uuesti läbi kogu võrgu, mitte aga kahe võrgusõlme vahel, nagu seda tehakse X.25 protokolli kohaselt
moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16- bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need võrguadapteris muundada jadakujule, et neid
erinevatele siinidele. Võrgukaardi kvaliteedist sõltub ka andmeedastuse kvaliteet. Võrgukaardi ülesanded Arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse. Andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse. Andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel. Võrgukaardi ülesanded 2 Andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. OSI on andmeedastuse mudel. Võrgukaardi ehitus Võrgukaart on kas 8, 16, 32 või 64 bitine. Mida suurem on bitide arv, seda kiiremini saab võrgukaart saata andmeid võrgukaablile. Võrgukaart peab muundama rööpühenduse signaali jadaühenduse signaaliks, sest kaablis liigub info jadamisi. Andmeedastus kahe võrgukaardi vahel Võrgukaardid peavad kokku leppima edastatavate andmeplokkide suuruses.
4 on küllalt uus standard ja vajab täiustamiseks teatud üleminekuaega. Koduvõrgud ja nende seas ka ZigBee on selle standardi üks suuremaid rakendusalasid 5 11.Traadita kohtvõrgud, standard 802.11 Traadita võrkudest on kõige kauem olnud kasutuses traadita kohtvõrgud. Need võrgud on üles ehitatud standardi IEEE 802.11 esitatavatele nõuetele. 802.11 standard käsitleb OSI raammudeli jaotusele vastavate füüsilise ja lülikihi funktsioone. 802.11 on traadita tehnoloogiate põhistandard, millele tuginevad teised arendused. Kasutatav sagedus 2,4845 GHz. Edastuskiirus 1,2 Mb/s. Modulatsiooniviisideks on laiendatud spektriga modulatsioon (DSSS ja FHSS). Ettekirjutuste kohaselt 2,4 GHz sagedusalas ei tohi FHSS (Frequency Hopped Spread Spectrum) kasutamisel kasutada suuremat edastuskiirust kui 2Mb/s. Seetõttu suurema edastuskiirusega uuemate võrkude korral seda
4 on küllalt uus standard ja vajab täiustamiseks teatud üleminekuaega. Koduvõrgud ja nende seas ka ZigBee on selle standardi üks suuremaid rakendusalasid 5 11.Traadita kohtvõrgud, standard 802.11 Traadita võrkudest on kõige kauem olnud kasutuses traadita kohtvõrgud. Need võrgud on üles ehitatud standardi IEEE 802.11 esitatavatele nõuetele. 802.11 standard käsitleb OSI raammudeli jaotusele vastavate füüsilise ja lülikihi funktsioone. 802.11 on traadita tehnoloogiate põhistandard, millele tuginevad teised arendused. Kasutatav sagedus 2,4845 GHz. Edastuskiirus 1,2 Mb/s. Modulatsiooniviisideks on laiendatud spektriga modulatsioon (DSSS ja FHSS). Ettekirjutuste kohaselt 2,4 GHz sagedusalas ei tohi FHSS (Frequency Hopped Spread Spectrum) kasutamisel kasutada suuremat edastuskiirust kui 2Mb/s. Seetõttu suurema edastuskiirusega uuemate võrkude korral seda
Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: 8-bitised, 16-bitised 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need võrguadapteris muundada jadakujule, et neid bitthaaval võrgukaablisse edasi saata
Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: · arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, · andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, · andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, · andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: · 8-bitised, · 16-bitised · 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need võrguadapteris muundada jadakujule, et neid bitthaaval võrgukaablisse edasi saata
(arvutite, printerite jne) vahel. Praegu on spetsifitseeritud kiirused 10 Mbit/s kuni 10 Gbit/s. Ainult traditsioonilisel kujul on seejuures tegemist ühes hoones asuvate seadmetega; tänapäeva Ethernet ühendab seadmeid valguskaablite kaudu ka suure vahemaa tagant. Ethernet määrab juhtmete ja pistikute tüübid, kirjeldab signaliseerimise tüübid füüsilises kihis ning määrab paketiformaadid ja protokollid. Etherneti võrk täidab OSI raammudeli kahe alumise kihi (füüsiline kiht ja lülikiht) funktsioone. Ethernet võib olla aluseks võrguprotokollidele, näiteks DDS (AppleTalk), DECnet, IPX/SPX, TCP/IP (edastusohje protokollistik internetiprotokolli peal). Etherneti eelised · on lihtne mõista, realiseerida, juhtida ja hooldada; · võimaldab võrke odavalt realiseerida; · võimaldab võrkude realiseerimiseks mitmekesiseid topoloogilisi võimalusi;
Igal lülil on oma kindel 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: Simple mail transfer hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid protocol. Kasutab TCP-d, et usaldusväärselt kanda e-mail kliendilt serverile (port 25). Toimub otsene ülekanne saatvalt serverilt hinnaks lõpmatus. Järgmisena pöördutakse naabri poole, kelleni oli tee kõige odavam. Vaadatakse üle tema otsesed naabrid ning kui naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga
aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. 1) füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus
aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll: Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. 1) füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning
vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja server laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: *arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, *admeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, *andmevoo juhtimine arvuti ja kaablesüsteemi vahel, *andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: 8-bitised, 16-bitised ja 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust ja mitmest (tavaliselt 16 või 32) liinist koosnevaid siine, siis tuleb need võrguadapteris muundada jadakujule, et neid bitthaaval võrgukaablisse edasi saata
annaabi.ee 
