040" ja .060", kuid rohkem pole üldjuhul võimalik silindreid avardada. Nagu varem öeldud, on ploki üheks omaduseks tugevus. Üldjuhul pole probleeme silindriseinte vastupidavusega gaaside põlemisele ja survele. Küll aga on probleemiks ploki alumise osa tugevus, kus gaaside surve kepsude ja väntvõlli abil pöördliikumiseks muudetakse. Probleemne on just väntvõlli kinnitus ning ploki tugevus kinnituspiirkonnas. Väntvõlli hoiavad kohal raamlaagrid (main caps, mains), mille kohta või kuulda kasutatavat termineid 2bolt ja 4bolt. Arv näitab lihtsalt raamlaagrit paigal hoidvate poltide arvu. 396 CID '69 Chevelle'i mootori plokk, nüüdseks .060" over Pildi eest tänu / photo courtesy of Joel Pildil oleva ploki raamlaagrid on kinnitatud kahe poldiga, seega on tegemist 2bolt blockiga, mis
kontrollitavat kohta kuivast puust liist, mille teine ots surutakse vastu kuulmeluud Ohutud helid Külma mootori käivitamisel võib kostuda kolbide nõrk kloppimine, mis mootori soojenemisel kaob. See on tingitud alumiiniumkolbidest ja on mootorile ohutu Klapi suurenenud paisumispilust tingitud terav tiksumine on selgesti kuulda tühikäigul. Sõitu klappide tiksumine ei takista, kuid pilud tuleb siiski õigeks reguleerida Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud raamlaagrid tekitavad madalatoonilist kloppimist, mis on kuulatav piirkonnas 1 töösooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel. Kui ka õlirõhk on liiga madal, vajab mootor põhjalikku remonti Mootori kuulamise piirkonnad Kulunud kepsulaager tekitab kõrgematoonilist ja teravamat kloppimist kui raamlaager. Seda kuulda sooja mootori pöörlemissageduse järsul muutmisel piirkonnas 2. kloppiv laager tehakse kindlaks küünlajuhtme lühistamisega
kolvi ja kolvi rõngaste vahel. Pesev toime, sest väljavalgunud õli kannab tööpindade vahelt ära kulumissaadusi. Õli juhitakse mootoris detailideni kolmel viisil Õlipumba tekitatud surve all Paiskamise teel Valgumisega Surve all õlitatakse Väntvõlli rohkem koormatuid raamlaagrid, kepsu detaile alumine pea, nukkvõlli laagrid. Õli paiskamise teel õlitatakse. Mootoris paisatakse laiali kepsulaagrite Silindri seinad, vahelt väljavalguv õli, nukkvõlli nukid jne. mistõttu mootori töötamisel on karter pidevalt täidetud õli uduga, mis sadeneb detailide tööpinnale Valgumisega Kolvisõrmed, tõukurid jne.
.........................................................................12 I SPM kere osad.........................................................................................................................12 ALUSRAAM.................................................................................................................................13 TUGIPUKK...................................................................................................................................14 RAAMLAAGRID.........................................................................................................................15 SILINDRID JA SILINDRIHÜLSID..............................................................................................16 SILINDRIHÜLSS......................................................................................................................17 2 tak SPM SILINDRIHÜLSID..................................................................................
c) paberelement (ei ole puhastatav). Õlirõhunäidik 15 Õlirõhunäidik näitab õli survet mootori õlitussüsteemis. Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev
c) paberelement (ei ole puhastatav). Õlirõhunäidik Õlirõhunäidik näitab õli survet mootori õlitussüsteemis. Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem 13 ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi mootori agregaatide ja
paiskõlitamine, pidev surve õlitamine, katkend surve õlitamine. Paiskõlitamise puhul paiskavad mootori liikuvad osad mootori karteris oleva õli laiali ning õli satub väikeste piisakdena tööpindadele. Enamik mootoritel on segamäärimise meetod st, et suure koormuse all töötavad detailid õlitatakse surve all oleva õliga, ülejäänud detailid saavad õli paiskõlitamise teel. Mootoris töötavad suure koormuse all väntvõlli, kepsu ja raamlaagrid ning nukkvõlli tugilaagrid. Õlitussüsteem koosneb: õlivann, õlivõttur, õlipump, õlifilter, õlikanalid ja täiteava. Jahutussüsteemi ülesandeks on üleliigse soojuse ärajuhtimine välisõhku ja mootori hoidmine töötemperatuuril. Jahutussüsteem koosneb: ventillator, radiooator, veepump, termostaat, lõdvikud, jahutussärk, salongi radikas. Süütesüsteemid ülesandeks on teha madalpingest kõrgepinge, juhtida see küünalde kaudu
töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist käiviti kaas õhuvõtuavadega. Puhastamiseks on kõige mõistlikum kasutada suruõhku. Talvisel ajal kasutada talvist reziimi st, et kaitsekattes, silindri ja õhufiltri vahelises seinas peab olema luuk avatud. Õlitussüsteem Mootorsae õlitamissüsteem koosneb mootori detailide õlitamisest ja saeketi õlitamisest. Õlitust tahavad raamlaagrid (alumine ja ülemine), silindri sisepind. Mootori õlitus tagatakse küttesegusse lisatud õli abil. Õli lisatakse vahekorras 1:50. Keti õlituse toimimist kontrollitakse töötava sae korral, kui maksimaalsete pööretega kett suunatakse otsaga lumele või värskelt lõigatud kännule. Sinna peab lekkima must õlikestustega triip. Piisava koguse hindamiseks peab õlikulu ühe töödatud paagi kütuse kohale ümber kolmveerand õlipaaki
ülejäänud detailid. Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui
kuullaager. Kepsulaagrite määrimiseks on kepsupesades avad ja pilud, kuhu satub küttesegus olev õli. Väntvõll koosneb kahest põsest, mille vahele on pressliitega kinnitatud vändakael, mis ühendab väntvõlli kepsu alumise peaga. Väntvõlli põsed on väntmehhanismile vastukaaluks, nad ühtlustavad tsentrifugaaljõudu ja sellega laagrite kulumist. Põskedesse on pressitud võllikaelad, millega väntvõll toetub karteri külgseintes asuvatele raamlaagritele. Raamlaagrid on kas kuul- või rull-laagrid. Õli ja gaasi läbipääsu tõkestamiseks on raamlaagrid tihendatud kaelustihenditega. Karterist väljaulatuva ühe võllikaela otsas on hooratas ventilaatoriga ja teises otsas sidur. Sidur ja hooratas on võllikaelte otste külge kinnitatud keermesliidetega. Magneetosüütega mootorsaagidel on hoorattapoolsel väntvõllikaelal ekstsentrik või väljalõige magneeto käitamiseks. Karter on mootori alus, mis ühendab kõiki mootori sõlmi ja detaile
õhukeseks läheksid, ja kui suur on maksimaalne kolvikäik, mida antud plokk võimaldab. Need kaks suurust annavad mootori töömahu. Ploki üheks omaduseks tugevus. Üldjuhul pole probleeme silindriseinte vastupidavusega gaaside põlemisele ja survele. Küll aga on probleemiks ploki alumise osa tugevus, kus gaaside surve kepsude ja väntvõlli abil pöördliikumiseks muudetakse. Probleemne on just väntvõlli kinnitus ning ploki tugevus kinnituspiirkonnas. Väntvõlli hoiavad kohal raamlaagrid. Väntvõll Alustades altpoolt on esimene komponent väntvõll. Sellest, miks väntvõll peab tugev olema, annab ehk ettekujutuse see, et näiteks Hemi kolb-kolvisõrm-keps kaaluvad kokku 1,5 kuni 2 kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha
b) paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaaagritele). Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel: a) märgkarteriga, b) kuivkarteriga. Õlitussüsteemi töö põhineb: 1) täiskadu õlitusel (total-loss lubrication or fresh-oil lubrication) toitesüsteem varustab kinemaatilise paari elemente õliga, kus see hiljem ära tarvitatakse; kasutatakse põhiliselt kahetaktilistes mootorites (segusuhe 50:1) ; 2) sundõlitusel (force-feed lubrication): a) raamlaagrid; b) kepsulaagrid; c) nukkvõllilaagrid; 3) paiskõlitusel (with splash/spray & oil mist / pritse ja sudu kujul): a) silindriseinad; b) klapikambri detailid; c) ketiajam; 4) kombineeritud õlitusel. Lennuki kolbmootoritel kasutatakse märg- ja kuivkarteriga õlitussüsteeme. Väiksematel mootoritel, kus õlitussüsteemidel ei ole nii kõrgeid nõudeid, kasutatakse märgkarteriga süsteeme. Sellistes süsteemides ringleb karteris olev õli kogu aeg läbi
KUIVA KARTERIGA SPM Enamus UPS – ides ja KPT –des kasutatakse kuivakarteriga mootoreid sest laeva õõtsumise tõttu ie jää sellistes süsteemides õlivõtutorud „kuivaks“ ja lisaks sellele vananeb kuivakarteriga mootorites õli aeglasemalt, kuna ta puutub vähem kokku kolvirõngaste vahelt karterisse pääsenud gaasidega. 1- Õlitank, 2- õlipump, 3- õlitermomeeter, 4- õlimanomeeter (enne filtrit), 5- kolmikkraan, 6- õlifiltrid, 7- õlimanomeeter (peale filtrit), 8- raamlaagrid, 9- õli magistraal, 10- nukkvõlli laagrid, 11- reduksioonklapp, 12- magistraal- manomeeter, 13- õlijahuti, 14- õlitermomeeter, 15- õliülelaske magistraal Märjakarteriga SPM õlitussüsteem. Siin on tsirkulatsioonipaagiks mootori karter. Erinevus kuivakarteteriga mootoritega seisneb selles, et siinsel süsteemil puuduvas alljärgnevad osad: ● tsirkulatsioonipaak ● õli ärapumpamispump või õli äravoolutoru
Erikaal 15ºC juures 910,0kg/m3 Viskoossus 100ºC juures 14,0cSt Happearv 1,01mg KOH/g Hangumistäpp -12ºC Õli grupp ISO järgi SAE 40 2.2. Peamasina konstruktsioon Plokkkarter Plokkkarter on valatud malmist. Veesärgi jaotustorud ja ülelaadimisõhu ressiiver on integreeritud mootoriplokki. Raamlaagrid on rippuvat tüüpi. Raamlaagrite pakud on alt toestatud hüdrauliliste tungraudadega. Laagrikaaned kinnitatakse alt hüdrauliliselt mutritega ja külgedelt hüdrauliliselt poltidega. Mõlemal pool karterit on paigutatud alumiiniumist karteriluugid. Ühe poole luugid on varustatud kaitseklappidega. Karterist tuleb välja ka karterituulutustoru, mis on varustatud tagasilöögiklapiga. Tuulutustorul on sees U-avad, kust eraldub gaasidest õli. Tuulutus toru on 11
040" ja .060", kuid rohkem pole üldjuhul võimalik silindreid avardada. Nagu varem öeldud, on ploki üheks omaduseks tugevus. Üldjuhul pole probleeme silindriseinte vastupidavusega gaaside põlemisele ja survele. Küll aga on probleemiks ploki alumise osa tugevus, kus gaaside surve kepsude ja väntvõlli abil pöördliikumiseks muudetakse. Probleemne on just väntvõlli kinnitus ning ploki tugevus kinnituspiirkonnas. Väntvõlli hoiavad kohal raamlaagrid (main caps, mains), mille kohta või kuulda kasutatavat termineid 2-bolt ja 4-bolt. Arv näitab lihtsalt raamlaagrit paigal hoidvate poltide arvu. 4-bolt raamlaagri kinnitusest on olemas veel üks variant, nn. 'splayed 4-bolt', kus välimised poldid on sisemistega võrreldes nurga all. See on tavalisest 4-bolt süsteemist veelgi kindlam. Ploki tugevust mõjutab ka lihtsalt metalli hulk, mis nimetatud piirkonnas tugevduseks on. Siinkohal on eelis nn
131 ja 102). võtta. See on keerukas ja vastutusrikas töö, mis koosneb Et lahti võtu- ja koostetöö võtted oleksid õiged, tuleb paljudest operatsioonidest. Eelnevalt tuleb maha võtta hoolikalt läbi lugeda tehasejuhend ja jälgida jooniseid, generaator, sidur, väntvõlli otsale pressitud ketiratas jt. kus on hästi näha osade paigutus ja kinnitusviis. Sageli detailid. Teiseks on raamlaagrid asetatud väntvõllile ja unustatakse lahtivõtul eemaldada lukustusrõngas laagri ja 232 233 Joon. 131. Karteripoolmete eraldamine tõmmitsaga mansett-tihendi vahel. Sagedane laagrite välja- ja sisse- pressimine rikub nende pesad korteris. Pesad riknevad vähem, kui laagri paigaldamisel karteripoolmeid enne kuu- mutatakse. Seda võib teha 80 . .
annaabi.ee 
