SLA Service Level Agreement ehk teenustaseme leping ITIL Information Technology Infrastructure Library MOF Microsoft Operations Framework ITSM IT service management ehk IT teenuste haldus ISM Integrated Sercive Management 3 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate Juhtumi halduse protsessist (IM) läbi erinevate IT halduse raamistike. Juhtumi jalduse protsessi on vaadeldud järgmistes raamistikes: ITIL (ver2), MOF ja ISM. Juhtumi haldus Juhtumi haldus(IM) on IT teenuse haldamise protsessi üks osa. Protsessi eesmärgiks on taastata teenuse normaalne töö nii kiiresti kui võimalik ja minimaliseerida selle mõju äripoolele, seejuures tagades teenusetaseme kvaliteedi ja kättesaadavuse. ,,Normalne teenuse töö" on defineeritud vastavalt SLA-le. Juhtumi haldus on tähtsal kohal IT halduse korraldamises, kuna läbi selle
Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks. Tihti ei ole juhid ise kunagi praktiseerinud mõnada tehnilist oskust, mida neil tuleb juhtida. Inimestega seotud oskused on võime töötada inimestega efektiivselt ja tekitada meeskonnatööd. See hõlmab laialdaselt tegevusi inimeste ergutamist, tagasiside andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Kokkuvõte Realistlikum on juhtimist kirjeldada protsessina. Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad. Ei saa ka alati täpselt juhtide tegevust jaotada planeerimiseks, organiseerimiseks, eestvedamiseks ja kontrollimiseks
valitsemiskorraldus 3. (Public) Administration–(avalik) haldus, haldusaparaat 4. (Public) Management–(avalik) juhtimine 5. Bureaucracy–bürokraatia 6. Executive–täitevvõim Poliitikast rääkimise tasandid: Faktiteadmised (sündmused, isikud jne),Teooriateadmised (mõisted, mudelid, lähenemisviisid),Empiiriline andmekogumine (metoodiline sotsiaalsete faktide kogumine),Praktiline analüüs (tulemuslikkus jne, tavaliselt etteantud raamistikes),Teaduslik analüüs (teooriateadmiste alusel andmete võrdlemine ja tõlgendamine). Poliitiline inimene Poliitiline inimene = küsimus sellest, millised ühiskondlikud eeldused määravad poliitika ja valitsemise toimimise eripära. Poliitiline inimene-kodanik? Kodani kui ühiskondlik-poliitiline subjekt Isik ja institutsioon, keda nähakse täieõigusliku osalejana poliitilistes protsessides –nii
Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks. Tihti ei ole juhid ise kunagi praktiseerinud mõnada tehnilist oskust, mida neil tuleb juhtida. Inimestega seotud oskused on võime töötada inimestega efektiivselt ja tekitada meeskonnatööd. See hõlmab laialdaselt tegevusi – inimeste ergutamist, tagasiside andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Järgnemine Mõnede väheste erinevustega, on liidrid organisatsioonis samas ka järgnejad, kaaslased (followers). Neil tuleb peaaegu alati kellelegi aru anda, ka ettevõtte juhil on aruandekohustus kellegi ees. Liidrid peavad olema võimelised suhtlema mõlemas suunas, nii alluvate kui ülemustega. Võime järgneda on üks esimesi nõudeid heaks eestvedamiseks
alla kuuluvad erinevad juhtimisvaldkonnad (finants, turundus, personali, haldus, jne). 6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht? Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil peab olema võime näha tervikpilti, mõelda raamistikes ja tegeleda ideedega. Esmatasandijuhil on tähtsamad ja vajalikumad oskused just tehnilised oskused, kuid tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja. 7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks? F.Taylor (tüki ja tunnitöö), Henry Ford (masssüsteemi loomine,konveieri), Henry Gantt (töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme). Teadusliku juhtimise 4 põhiprintsiipi:
Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks. Tihti ei ole juhid ise kunagi praktiseerinud mõnada tehnilist oskust, mida neil tuleb juhtida. Inimestega seotud oskused on võime töötada inimestega efektiivselt ja tekitada meeskonnatööd. See hõlmab laialdaselt tegevusi – inimeste ergutamist, tagasiside andmist, juhendamist, empaatiat ja mõistmist, kaasatundmist ja vajaduse korral toetamist. Kontseptuaalsed oskused on võime mõelda mudelites, raamistikes, näha tervikpilti. See muutub väga oluliseks kõrgematel juhtimistasanditel. Kontseptuaalsed oskused on tegelemine ideedega. Järgnemine Mõnede väheste erinevustega, on liidrid organisatsioonis samas ka järgnejad, kaaslased (followers). Neil tuleb peaaegu alati kellelegi aru anda, ka ettevõtte juhil on aruandekohustus kellegi ees. Liidrid peavad olema võimelised suhtlema mõlemas suunas, nii alluvate kui ülemustega. Võime järgneda on üks esimesi nõudeid heaks eestvedamiseks
Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Eristage teoreetilist ja praktilist eetikat. Millega tegeleb metaeetika? Teoreetiline eetika jaguneb : normatiiveetika ja metaeetika. Praktiline eetika jaguneb : rakenduseetika ja kutse-eetika. Normatiiveetika : konstrueerib eetikateooriaid, põhjendab moraaliotsustusi teoreetilistes raamistikes . Metaeetika : uurib eetikaterminite (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne) tähendust, väärtusotsustuste loomust.keskseks küsimuseks on faktide ja väärtuste vahekord. Rakenduseetika : Käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mis kerkivad üles erinevates eluvaldkondades. Kutse-eetika : tegeleb erinevate professioonide hea käitumise tavadega, väärtustega (arsti-eetika, õpetaja eetika) . Kutset e. professiooni iseloomustab selle liikmete kompetents ja kollektiivne
... seda, kuidas tajume isiklikke probleeme. Suitsetav laps Sotsiaalsed reklaamid Marihuaana legaliseerimine Sotsiaalprobleemide "valem" (social problems formula story): lugu ekstreemsest kahjust, mis on tehtud kõrge moraaliga "süütutele" ohvritele ning on selge, mida peab tegema, et olukorda muuta Näpunäited kokkuvõtvalt Vältige liiga radikaalseid nõudeid; Põhjendage nõudeid konservatiivsetes (majanduslikes) raamistikes; Vältige vastuolulisi nõudeid; Vältige poolikuid nõudeid ("ärge hädaldage"); Konstrueerige ohvritena eelkõige lapsi, eakaid, puuetega inimesi; (näide) Nõue olgu sihitud: Küünilisuse tsükkel (cycle of cynicism) 1. Selgita välja mis on probleem 2. Oota, et keegi teeks midagi 3. Ära näe ja otsi ise võimalusi ja lahendusi 4. Ära tee midagi 5. Tunne ennast kurva, jõuetu ja vihasena 6
seose loomiseks Äriprotsesside modelleerimise (E. Õunapuu) ainega ja ka Meeskonnatöö (M.Roost) ainega, kus õpitakse ja harjutatakse seda notatsiooni. Sellega on esimese kontrolltöö materjal läbi võetud. Kontrolltöösse tulevad valikvastustega küsimused kogu eelneva loengumaterjali põhjal. Küsimused esindavad kolme suurt teemade gruppi: Süsteemianalüüsi aine paigutus Zachmani ning iteratiivse Unified Process-i (UP/RUP) ja Kose mudeli raamistikes; Iteratiivse arendusprotsessi ülevaade, iseloomustus ja võrdlus teiste arendusprotsessi tüüpidega (kose mudel, agiilmetoodikad) ning süsteemianalüüsi osa iteratiivses arenduses; Ärimodelleerimine: põhimõisted, erinevad lähenemised, metoodikad, notatsioonid, näited (A ja B, nende võrdlus). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014