Mis oleks päästnud Enroni? 2001. aastal toimus meeleavaldus, kus üks protestija viskas Enroni juhile kreemitordi näkku, süüdistades teda energiakriisi tekitamises. Avalikkuses tekitas see pahameelt ning majandusanalüütikud hakkasid Enroni tegevust analüüsima. Enron proovis viimase õlekõrrena ettevõtet müüa 10 miljardi dollari eest, kuid raamatupidamisaruannetest leiti, et ettevõte on halvas seisus ning ettevõte kuulutas samal aastal välja pankroti. Enron oli 20. sajandi suurim elektri ja maagaasi turundajaid USAs. Nende põhitegevuseks oli energia ostmine ning hiljem selle maha müümine kui hinnad tõusid. Mis tegi Enroni nii innovaatiliseks ning erinevaks teistest energiat müüvatest firmadest oli see, et nad ei omanud reaalseid varasid, nagu elektrijaamu, vaid nad olid kõigest vahendajateks. Aja jooksul
Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse
Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse
koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri´ 6. Millised rekvisiidid peavad olema arvel? Algdokumentide rekvisiidid + vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 7. Mis on bilanss, millal see koostatakse ning mida bilanss näitab? Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). 8. Bilansi koostamine. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 9. Põhivara soetusmaksumus, arvele võtmine ja amortisatsioon. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Materiaalne
2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus - Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). AKTIVA (VARA) Käibevara Raha ja pangakontod Aktsiad ja muud väärtpaberid Nõuded ostjate vastu: Ostjate tasumata summad, Ebatõenäoliselt laekuvad summad, Kokku Muud nõuded: Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu ; Nõuded
kohustused normaalsetes majandustingimustes. Kui nimetatud põhimõte ei toimi ja varasid ei saa realiseerida nende arvestuslikus väärtuses, peab juhtkond andma selgituse, kuidas ettevõte antud olukorrast välja saab. Lahenduseks võib olla varade ja kohustuste ümber klassifitseerimine, ja ümberhindamine. 9 Infot sellest, et ettevõtte tegevus pole jätkuv, võib saada raamatupidamisaruannetest või muudest allikatest. Jätkuvuse hindamisel on rida suhteliselt lihtsaid kriteeriume, mida audiitor saab aluseks võtta. 1) Kohustused ületavad varasid või lüh.ajalised kohustised ületavad likviidseid varasid. 2) Ettevõtte põhivarad on valdavalt fnantseeritud lüh.ajaliste laenudega. 3) Võimetus maksta kreeditoridele tähtaegselt. (Nt.tarnijad) 4) Oluline kahju põhitegevusest. 5) Suutamatus täita omakapitali nõuet.
Audiitori sooritatud raamatupidamis ja sisekontrolli süsteemi analüüs ja hinnangud. 2. Auditeerimislpaan. 3. Kasumiaruannete, bilansikirjete tulemused. 4. Viited sellele kes ja millal viis kontrolliprotseduurid läbi. 5. Tõendid selle kohta, et audiitor on tutvunud teiste osalejate tööga ja selle heaks kiitnud ehk aksepteerinud. 6. Materjalid, mis tõendavad suhtlemist kolmandate isikutega. 7. Audiitori ja kliendi vahelise kommunikatsiooni materjalid. 8. Koopiad raamatupidamisaruannetest mille kohta on audiitori lõpparuanne koostatud. Tööpaberid tuleb süstematiseerida selliselt et nad oleksid ülevaatlikud ja kergesti leitavad. Pika ajalise auditeerimis suhte puhul on otstarbekas koostada materjalidest mis on olulised pikemas ajalises perspektiivis püsivate tööpaberite mapp. Püsivus on suhteline mis tähendab et perioodiliselt tuleks mapi sisu üle vaadata. Lisada tuleks uuenenud tööpaberid ja tõendusliku jõu kaotanud tuleks mapist kõrvaldada
vastupidist. Varad ja kohustused on bilansis kajastatud selliselt, et normaalse majandustegevuse käigus suudab ettevõte oma kohustused täita. Kui tekib kahtlusi, et jätkuvuse printsiip ei toimi ning klient ei suuda varasid realiseerida nende arvestuslikus väärtuses ning seetõttu tekib probleeme kohustuste tähtaegsel täitmisel, siis võib tekkida vajadus hinnata ja klassifitseerida varad ja kohustused ümber. Viiteid sellele, et kliendi tegevus ei ole jätkuv võib saada raamatupidamisaruannetest ja teistestki allikatest. Nt. võivad sellisteks viideteks olla: · Kui kohustused ületavad varad või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid. · Ettevõtte põhivarad on valdavalt finantseeritud lühiajaliste laenudega. · Kreeditoridele ei tasuta tähtajaks · Oluline kahju põhitegevusest · Probleemid laenude ja laenuintresside tagasimaksmisel · Seaduses sätestatud omakapitali nõude täitmise probleemid
kindlustus) Loomakasvatus muutuvkulud [töötasu (palgatase, töömahukus), söötade maksumus(sööda erikulu, sü kesk omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind)]; püsikulud (põhivara ja töövahendite amortisatsioon, remont; juhtimiskulud, seadmete remont, intressid). RAAMATUPIDAMINE 1.Bilansi ülesehitus,bilansivalem Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpus). Bilanss-on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks
annaabi.ee 
