Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida. Kui kahju selgub alles siis, kui väärtust kaotanud varu madala hinnaga müüakse maha või veetakse prügimäele, tuleb kahju näidata tekkepõhiselt perioodil, mil see tegelikult tekkis. 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta; · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis
Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Kasutusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada tellimusi. Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad:
Varude jäägi ja selle maksumuse ning müüdud toodete omamaksumuse kindlakstegemiseks kasutatakse perioodi lõpul tehtavat inventuuri [2:171]. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu;
Varude arvestussüsteem Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi: · varu pidev (jooksev) arvestussüsteem, · varu perioodiline arvestussüsteem. Ettevõte teeb vastava valiku ning fikseerib selle raamatupidamise sise-eeskirjas. Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusmaksumust; · inventuure viiakse läbi kontrolli eesmärgil, raamatupidamise andmed ei pruugi alati kokku langeda varu inventuuri andmetega, kuna tegelikkuses võib esineda varuobjektide riknemisi, vargusi ja muid kadusid. See võimaldab kindlaks määrata varu vähenemist kadude või riknemise tõttu; · selle süsteemi kasutamine võimaldab saada operatiivset infot varu tegeliku
käskkirjaga moodustatakse asutuse teenistujatest komisjon. Inventeerimiskomisjon teeb kindlaks materiaalsete väärtuste jäägid, edastab inventeerimisaktid raamatupidamisse võrdlemiseks, koostavad otsuse puudu- ja ülejääkide kohta ning teevad vajadusel ettepanekuid linnapeale /asutuse juhile/ materiaalsete väärtuste vastuvõtu, hoiu ja väljaandmise korrastamiseks, arvestuse parandamise ja nende säilivuse kontrollimiseks. Inventeerimisnimestikesse kantud raamatupidamisandmed tõestatakse raamatupidamistöötaja allkirjaga. Inventuuri materjalid vaatavad läbi ja kinnitavad asutuse juhid /linnavalitsuses linnapea või siis linnavalitsus oma korraldusega. Inventeerimisnimestikus teostatud kõik parandused peavad olema tõestatud komisjoni kõigi liikmete ja materiaalselt vastutavate isikute allkirjadega. 12 3.2 Arvelduste inventeerimine
jooksul(või mistahes aruandeperioodil) varude jääk aasta lõpus (või mistahes aruandeperioodil) (konto ,,kaubad" algsaldo + ostud aasta jooksul kaupade jääk aasta lõpul (või mistahes aruandeperioodil) INVENTUURI ANDMETEL) Vastavalt varude pideva (jooksva) arvestuse süsteemile kirjendatakse siin üksikasjalikult kaupade ostu müüki. Realiseeritud kaupade omahind määratakse vastavalt sellele, kuidas neid müüdi. Seega näitavad raamatupidamisandmed aasta lõpul, mis peab kaubavarudest alles olema. (kasutatakse kõigi kaupade juures, mis ei tähenda, et tegelikult ongi sellisel hulgal kaupa alles, seda mõjutavad ka vargused ja muud loomulikud kaod). Pideva jooksva arvestuse juures peetakse arvestust nii varude jäägi kui ka müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta. Algsaldo + sissetulek müüdud kaupade omamaksumus = lõppsaldo (tegelik lõppsaldo selgitatakse alati välja inventeerimise teel)
Varude pidev arvestussüsteemid Varude pidev arvestussüteem näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab info kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks [26: 69]. Pidevat arvestussüsteemi iseloomustavad: · üksikasjaliku arvestuse pidamine varu liikumise kohta (nii sissetuleku kui ka väljamineku kohta); · müüdud varu soetusmaksumus määratakse sedamööda, kuidas seda müüakse; · raamatupidamisandmed aruandeperioodi lõpul näitavad varu jääki ja tema soetusaksumus [20]. Pidevsüsteemi rakendamisel saadakse jooksvalt infot varude tegeliku seisu kohta, mis võimaldab täpsemalt ajastada materjali, pooltoodete ja kaupade tellimusi. Pidevsüsteemi rakendamisel näitavad raamatupidamise andmed aruandeperioodi lõpul, millised varaobjektid on perioodiline lõppjäägis ja kui suur on lõppjäägi maksumus [2: 210].
2. -4000 Inventeerimine · Inventuuriakt - varade arvestuse järeldusdokument · ettevõttes tegelikult olemasoleva vara allesoleku ja seisukorra kontroll · Inventuuri eesmärgiks on fikseerida vara kogus, kvaliteet, turukõlblikkus, kasutusiga jne. ning võrdlus raamatupidamisandmetega · Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. · Inventuuri tulemuste põhjal viiakse raamatupidamisandmed vastavusse tegeliku olukorraga: koostatakse vastavad korrigeerimiskirjendid. · Inventuure kasutatakse ka aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi kulutatud materjali või müüdud kauba tegeliku kulusumma arvutamiseks. Inventuurid jagunevad: · korralisteks inventuurideks · erakorralisteks inventuurideks Korraliste inventuuride läbiviimise sageduse määrab iga ettevõte iseseisvalt fikseerides tähtajad.
annaabi.ee 
