kergendused ninglanges õigusteta pärisorja seisundisse. Philipp Karell- Eesti arst,Nikolai I ja Aleksander II ihuarst,etendas hiljem rahvuslikus liikumises suurt rolli. Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi,avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu Simon Wanradt-Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu õpetamise raamatu). Stefan Batory-Transilvaania vürst,Poola kuningas 157686.Edukas sõjamees,sundis venelased Liivimaalt taanduma.Jam Zapolski vaherahuga sai Vana-Liivimaa lõunaosa,hiljem kujunes Liivimaa kubermang.
Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu liidu ja alustasid 1700 Põhjasõda. Tema valitsemisajal minetas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev, kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasõja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu. Wolmar Anton von Schlippenbach-oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberner 17041706, kindralleitnant (1708). Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid 1701-1709 ning 1715. aastal läks üle Venemaa teenistusse, kus pälvis ka Vene kindralleitnandi auastme. Käsu Hans- Oli Puhjas köster ja õpetaja
ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. o Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi vägi Tlna kaudu Rakverre. Edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Seremetjevi ratsaväega. Venelased löödi kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000lise Vene väe vastu. Päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest, jättes väe juhatamise Austriast pärit hertsog de Croy ülesandeks. Udu katte all liikus Rootsi vägi otse Vene kindlustusliinide ette. 19.nov andis Karl rünnakukäsu.
Rootsi vägede marss Kopenhaageni alla sundis aga Taanlasi sõlmima rahulepet. Sügisel koondusid vene väed Narva alla. Oktoobris alustati Narva pommitamist. Boriss Serementjev tungis samal ajal koos ratsaväelastega Virumaale. Maad laastati armutult. Karl XII maabus oktoobri algul koos peavägedega Pärnus, otsustades lüüa venelasi. Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, kus ta alistas Serementjevi ratsaväe. Rootsi sõjateadetes kirjutas eestlasest Stephan Raabest(Ronga Tehvan), kes juhatas ratsanikud venelaste seljataha, mis tagas kiire edu. Narva alla jõudes oli rootsi mehi vähemuses võrreldes Vene armeega. Rootsi vägi liikus otse Vene kindlustusliinide ette. 19. novembril andis Karl XII käsu rünnakuks. Parasjagu tõusis veel lumetorm, mis oli otse vastu venelastele ja rootslastele selja tagant. Vene väed põgenesid lahinguväljalt. Suur osa Vene vägede lahinguvarustusest langes Rootslaste sõjasaagiks. Rootsi väed koos kuningaga talvitusid
Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväelastega Virumaale, jõudes Rakvere lähistale. Maad laastati armutult. Selles olukorras tegutses Karl XII oskuslikult. Peatselt maabus ta oma peaväega Pärnus, otsustades kõigepealt lüüa venelasi. Narva lahing. Pärnust liikus Rootsi vägi Tlna kaudu Rakverre. Edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Seremetjevi ratsaväega. Venelased löödi kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000-lise Vene väe vastu. Päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest, jättes väe juhatamise Austriast pärit hertsog de Croy ülesandeks. Udu katte all liikus Rootsi vägi otse Vene kindlustusliinide ette. 19.nov andis Karl rünnakukäsu. Parajasti tõusnud lumetorm oli rootslastele selja tagant, venelastele aga otse vastu
kantsler, tema eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium, tema palvel muudeti see üsna pea Tartu Ülikooliks. 26. Põhjasõda 1700-1721 (125-130). Põhjasõja kaart, peamised lahingud : Peeter I - Vene tsaar Põhjasõja ajal. Karl XII - Rootsi kuningas Põhjasõja ajal. Narva lahing 1700 - Rootslaste eelvägi kohtus Pühajõel seremetjevi ratsaväega, kes löödi ka kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha. 19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormile võitsid rootslased. Sooritati rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei jätkatud sõjakäiku. Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701 lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus langes Poola ja Leedu alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton
Tartu vallutamine 1704, Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks, 29. sept. 1710 kapitulatsioon, Uusikaupunki rahu 1721) *Peeter I- Vene tsaar Põhjasõja ajal. *Karl XII- Rootsi kuningas Põhjasõja ajal. *Narva lahing 1700- Rootslaste eelvägi kohtus Pühajõel seremetjevi ratsaväega, kes löödi ka kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. 19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormi abile võitsid rootslased. Pärast hiilgavat võitu sooritasid rootslased rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne alla. Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701 lahkusid rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus langes Poola ja
samal ajal tungis Boriss Seremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes Rakvere lähistele, maad laastati armutult Pärnust liikus Rootsi sõjavägi Tallinna kaudu Rakverre, edasiminekul kohtus rootslaste eelvägi Pühajõel Serementjevi ratsaväega; olgugi, et venelastel oli jõe kõrgel paremal kaldal soodne positsioon, löödi nad kerge vaevaga põgenema rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest (eesti nimega Ronga Tehvan), kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu Narva alla jõudes seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000lise Vene väe vastu, aga päev enne lahingut lahkus Peeter I teadmata põhjustel oma sõjameeste juurest, jättes väe juhatamise Austriast pärit hertsog de Croy ülesandeks 19. novembril 1700. a toimus Narva lahing, mille rootslased võitsid
annaabi.ee 
