aminohappelise järjestusega valke. 2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga) 3. leia kõige õigem vastusevariant prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a)seenerakud, b)taimerakud, c)loomarakud, d) bakterirakud. passiivse transpordiga pääsevad rakku:a)valgumolekulid, b)biopolümeerid, c)rõngaskromosoomid, d) veemolekulid. 4.täida lünk sobiva sõnaga iga uus rakk saab alguse.........teel.(jagunemise) tsütoskelett koosneb.......molekulidest, (valkude) 5. millised rakustruktuurid avastati kõige enne?miks? koed koosnevad rakukestadest,(selle eest vaid 0,5p) 6. nimeta vähemalt 3 organismi, kes kuuluvad üherakuliste hulka? amööb, kingloom, vibur 7. millest sõltub loomarakkude kuju? rakkude paigutusest, ehitusest, talitlusest, koest, millest nad pärit on 8. kirjelda rakutuuma ehitust
Erinevatel isenditel on geenides erinev arv aluspaare. 4. Kas joonisel kujutatud metoodika abil võrreldakse kogu inimese genoomi (DNA-d)? Ei, piisab nt. 10 alleelist V A B Joonis VI 1. Mis toimub joonisel märgitud punktides 1-4? 1. Lõigatakse lahti bakterite rõngaskromosoomid; 2. Liidetakse, igasse kromosoomi erinev lõik; 3. Bakterid paljundatakse; 4. Kolooniad eraldatakse kultuuriklaasidesse ja viiakse hoidlasse 2. Millistes punktides asuvad bakterid on rekombinantsed? 2 3. Millistes punktides asuvad bakterid on transgeensed? 3 4. Millistes punktides asuvad bakterid on geneetiliselt muundatud? 5. Kuidas nimetatakse ensüüme, mille abil lõigatakse DNA ahelad lahti? restriktaas 6
karotinoidid ja fükobiliinid. 14. Taimede võimalikud energiavarustuse viisid - Fotosüntees ja kemosüntees 15. Kromosoomid - (teavet saab kasutada vaid teabe lugeja olemasolul, kromosoomis pole teabe lugejat, on karüoplasmas/tsütoplasmas). Milleks:Teabe talletamiseks kogu elu reguleerimise teave. Ehitus: DNA+histoonid(valgud, mis hoiavad DNA struktuuri ja kaitsevad välismõjude eest, ning reguleerivad DNA kasutamist) nukleosoom on kromosoomi morfoloogiline ühik. Tervikuna: rõngaskromosoomid on nt: bakteritel. Mitokondrites ka rõngaskromosoomid. On ainult üks ja paikneb vabalt tsütoplasmas. Pulkjad kromosoomid päristuumsetel. Paiknevad rakutuumas ja on palju. Operon kromosoomi funktsionaalne ühik korraga loetav osa, Valku kodeeriv osa, Regulatoorne osa, Mõttetu osa. 16. Mitoos - tekib kaks identset rakku (Raku samane jagunemistsükkel). Faasid: Esmane DNAle paralleelahela süntees à nende ahelate lahknemine ning uute rakkude moodustumine. 17
Limakapsel kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine Plasmiidid väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid valkude süntees Gaasivakuoolid aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa c) Raku keskele moodustub vahesein d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda
Limakapsel – kaitse, hõlbustab liikumist Tuumapiirkond (nukleoid) – üks DNA molekul; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine Plasmiidid – väikesed DNA rõngad; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks Tsütoplasma – ühendab rakuosi, täidab rakku Ribosoomid – valkude süntees Gaasivakuoolid – aitavad vee pinnale tõusta ja püsida Paljunemine Pooldumine: a) Rõngaskromosoom kahekordistub b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa c) Raku keskele moodustub vahesein d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest Teisi paljunemisviise – niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine Paljunemiskiirus – soodsates tingimustes 30min, heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda
SINIVETIKAD. ÕPIOBJEKT 20.02.2013 1. Sinivetikad ilmusid Maale vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi. 2. Prokarüoodid on eeltuumsed organismid. Prokarüoot rakutuumal puudub membraan, rõngaskromosoomid asetsevad tuumapiirkonnas. Rakutuumas puudub tuumake. Kahekordse membraaniga organellid raku sees puuduvad. Sisemembraanistik (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) puudub. Enamikel esineb rakukest (täiendavalt ka veel limakapsel). Ribosoomid paiknevad rakus vabalt. Eukarüoot rakutuuma ümbritseb kaksikmembraan. Tuumake olemas. Kahekordse membraaniga organellidest esinevad kõigil mitokondrid, kuid plastiidid on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Sisemembraanistik olemas
7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a) seenerakud b) taimerakud c) loomarakud d) bakterirakud 10. Passiivse transpordiga pääsevad rakku: a) valgu molekulid b) biopolümeerid c) rõngaskromosoomid d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome b) plastiide c) mitokondreid d) lüsosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub: a) ribosoomides b) tsentrosoomides c) kromosoomides d) lüsosoomides 13. Inimese igas keharakus on üldjuhul: a)23 kromosoomi b)26 kromosoomi c)46 kromosoomi d)48 kromosoomi 14. Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku b) seenerakku c) taimerakku d) bakterirakku 15. Plasmiidi DNA molekulis on info:
Püsimine-muutumine olgu tasakaalus! Iga muutus pole progress. Progress on teabe parem, efektiivsem kasutamine. GENEETIKA tegeleb elu püsimise ja muutumise kandjatega, nende toimimise seaduspärasustega. http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/doc/GEN_1_8.htm KROMOSOOM Milleks? Teabe talletamiseks kogu elu reguleerimise teave. Aga: Teavet saab lugeda vaid lugemisvahendi olemasolul: see ise puudub kromosoomides (on karüoplasmas/tsütoplasmas) Ehitus DNA+histoonid nukleosoom Tervikuna: rõngaskromosoomid Pulkjad kromosoomid Operon korraga loetav osa Valku kodeeriv osa Regulatoorne osa Mõttetu osa Mitoos Raku samane jagunemistsükkel Faasid Meioos Raku jagunemine, mille puhul kromosoomide arv väheneb 2 korda 2 jagunemist: I profaasis toimub ristsiire (crossingover). (sellele eelneb DNA kahekordistumine) Homoloogiliste kromosoomide lahknemine II Toimub vaid kromatiinide lahknemine Bakterid pole mitoosi. (NB
suunatult liikuda. Liikumiskiirus on umbes 50 ?m/s, kusjuures 50 ?m on umbes 100 korda pikem prokarüootsest rakust. Kõige levinum on liikumine viburite abil. Prokarüootide viburid erinevad eukarüootide viburitest nii ehituse kui talitluse poolest. Prokarüootidel puudub tuum. Neil on üks kaksikahelaline ringikujuline DNA molekul (rõngaskromosoom), mille asukohta rakus nimetatakse tuumapiirkonnaks. Erinevalt eukarüootsete rakkude kromosoomidest, on rõngaskromosoomid vaid väga vähesel määral valkudega seotud. Prokarüootses rakus võib lisaks olla ka väiksemaid DNA rõngasmolekule, neid kutsutakse plasmiidideks. Need sisaldavad geene, mis võimaldavad organismil ellu jääda ekstreemsetes olukordades (näiteks antibiootikume sisaldavas lahuses). Prokarüoodid vahetavad plasmiide konjugatsioonil. Prokarüootide ja eukarüootide DNA replikatsioon, transkriptsioon ning valgusüntees on üldjoontes sarnased
suhkruroog. 4. CAM taimede fotosüntees päeval C3 tüüpi, öösel C4 tüüpi süntees, tõhus kuivas kliimas veevaeguses, paksulehelised taimed nt. kaktused, ananassid. GENEETIKA Kromosoomid on elu reguleerimise teabe talletamiseks, geenide materiaalne kandja. Seda teavet ei loe kromosoomid vaid karüoplasma/tsütoplasma. Kromosoomide ehitus: DNA+histoonid (valgud)=nukleosoomne fibrill, sellest koosneb kromosoom. in 46. Rõngaskromosoomid bakterid, eeltuumsed. Pulkjad kromosoomid päristuumsed. Opreon korraga loetav, valku kodeeriv, regulatoorne ja mõttetu osa. MITOOS Interfaas (kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, kromosoomid lahti keerdunud, tsentrioolid kahestuvad). Mitoos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv tütarrakkudes sama, identsed rakud, surnud rakkude asendamiseks). 1
ja mahajääva ahela sünteesik on 2 erinevat DNA polümeraasi; 3)eukarüootne DNA on koos histoonidega nukleosoomideks organiseeritud: replikatsioonikahvli läbiminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks; 4)kromosoomid on lineaarsed DNA molekulid ja nende otstest lühenemist kaitsevad telomeerid. 54. DNA replikatsiooni veereva ratta mudel. Milliste DNA molekulide replikatsiooni puhul seda on kirjeldatud? Replitseeruvad rõngaskromosoomid. Paljude viiruste genoomi replikatsioon; geneetilise informatsiooni ülekanne rakust rakku bakterite konjugatsioonil; ribosomaalse RNA ekstrakromosomaalne amplifikatsioon amfiibide oogeneesis. Üks algse DNA ahelatest jääb rõngaks ja on matriitsiks sünteesitavale komplementaarsele DNA ahelale. Järjestuse-spetsiifiline nukleaas tekitab replikatsiooni alguspunktis ühte DNA ahelasse katke. DNA ahela pikenemine algab
Tekib uus tunnus Kromosoommutatsioon muutused krom struktuuris, mis haaravad korraga paljusid geene: 1) Muutub gen materjali hulk a. Deletsioon lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse. Probleemid: i. Materjali kadu ii. Tekivad häired mitoosis/meioosis b. Duplikatsioon lõik kromosoomis kahekordistub. Hädad: i. Muutub geenidoosiefekt ii. Häired mitoosis/meioosis c. Rõngaskromosoomid 2) Muutub gen materjali paigutus: a. Inversioon lõik kromosoomist eraldub, pöördub tagasi. Kõige leebem mutatsioon, millel avaldub 2 tagajärge: i. Muutub geenide järjekord ii. Tekib uus naabrusefekt b. Translokatsioon lõik kromosoomist eraldub ja kandub teisele mittehomoloogilisele kromosoomile. Erand üle kandub terve kromosoom (nt. Downi sündroom) c
Kromosoommutatsioonid: 1) mis muudavad geneetilise materjali hulka. a) deletsioon lõik kromosoomist langeb välja ja lagundatakse. b) duplikatsioon lõik kromosoomist mitmekordistub - tavaliselt kahekordistub häirib kromosoomide lahknemist mitoosis ja meioosis. c) fragmentatsioon enamus kromosoomist lagundatakse aga alles jääb tsentromeerne osa tsentromeerne osa seostub teise kromosoomiga. d) rõngaskromosoomide teke rõngaskromosoomid on geneetiliselt mitteaktiivsed. 2) Mutatsioonid, mis muudavad geneetilise materjali paigutust. a) inversioon lõik kromosoomist eraldub pöördub 180 kraadi ja paigutub tagasi muutub geenide järjestus ja tekib uus asendiefekt mõjult on see mutatsioon on see mutatsioon üks väiksemamõjulisi. b) traslokatsioon lõik ühelt kromosoomilt kandub teisele mittehomoloogilisele kromosoomile.
+ polüplodine mosaiiksus diploid/triploid + aneuplodne mosaiiksus normaalne/trisoomia 21 * aneuploidia teatava kromosoomi lisandumine või kadu Struktuursed (seotud kromosoomide murdumisega): * 1 murre ühes kromosoomis > terminaalsed deletsioonid * 2 murret ühes kromosoomis inversioonid (regioon murdekohtade vahel pöördub 180°), sisemine deletsioon (murrete vaheline osa deleteerub, terminaalsed fragmendid ühinevad), rõngaskromosoomid (murdekohtade vahel tekib fusioon) * 2 murret eri kromosoomides retsipookne translokatsioon (aksentriliste fragmentide balansseeritud vahetus), tsentriline translokatsioon (kahe akrotsentrilise kromosoomi tsenterfragmentide fusioon) * 3 murret, 2 vähemalt samas insertsionaalne translokatsioon (regioon kahe murdekoha vahel lülitatakse kolmandasse murdekohta samal või teisel kromosoomil) 2. Mosaiiksus ja kimäärsus
83. ocDNA, cccDNA, lineaarne DNA. Konkatemeerid. cccDNA (kovalentselt suletud tsirkulaarne DNA); ocDNA (avatud ringkujuline DNA) lineaarne DNA (12 aluselised üksikahelalised "kleepuvad" otsad). Interkonversioon - ringikujuliseks kleepuvad otste abil. Lineaarne DNA on see, kus ahelad on üksteise peegelpildid (ühe ahela 5' on teise ahela 3' otsaga kohakuti ja vastupidi). Konkatemeerid - DNA ahelat läbivad ringid (Heinaru) / sama genoomi lineaarsed kordused. Konkatemeerid on rõngaskromosoomid, mis on üksteisega läbipõimunud ja moodustavad kette: oooo. 84. Kromatiin ja histoonid. Kromatiin on kromosoomi koostisaine, mis koosneb peamiselt DNA-st ja valkudest (RNA'st ka). Valgud võivad olla aluselised (histoonid (H1, H2a, H2b, H3, H4) ja protamiinid spermides) või happelised (mittehistoonsed valgud). Histoonid on madalmolekulaarsed valgud, mis on DNA-ga spetsiifiliselt komplekseerunud, moodustades nukleosoome. 85. Nukleosoomi ehitus.
Operon. Prokarüootidel geneetilise ekspressiooni ühik, mis koosneb ühest või enamast geenist ning operaator- ja promootorjärjestusest, mis reguleerivad nende transkriptsiooni. Geenide klaster, mis moodustab bakteriaalse operoni, sisaldab ühe transkriptsiooniühiku, kuna ühelt promootorilt transkribeeritakse üks primaarne transkript. Teisiti öeldes on geenid ja transkriptsiooniühikud prokarüootides tihtipeale üksteisest eristatavad. 2. Prokrüootsed kromosoomid. Rõngaskromosoomid. Struktuur üks replikatsiooni alguspunkt, geenid organiseeritud operonidesse, suurus 160 000-12 200 000 aluspaari, pakituse tasemed tuuma pole, selle asemel on tuumapiirkond, kromosoom on superkeerdunud ning assotsieeritud polüamiinide ja madalmolekulaarsete aluseliste valkudega, mis võimaldavad DNAd tihedalt bakteriraku keskosas pakkida. 3. Eukarüootse geeni struktuur. Sisaldab introneid ja eksoneid ning enhancer'eid ja
annaabi.ee 
