Tema nimes peituvad sõnad mens(aru) ja memini(mäletama). Viljakas teadmine, kunst ja tarkus(mis väljendub leidlikkuses) on Minerva pärusmaa; seepärast kaitseb ta kunstnikke, õpetajaid, õpilasi, aga ka arste ja käsitöölisi. Tema auks peeti 18.-22.märtsini viiepäevalisi pidustusi. Sel puhul said kooliõpetajad oma honorari. QUIRINUS Quirinusel oli suur tempel Kvirinaali künkal; on ta ju seesama vana jumal, kes on künkale nime andnud. Quirinus oli sõjajumal, kes ajapikku jäi Marsi varju, ent seeeest oli tema osaks rahvakoosolekute juhtimine, millest algselt võtsid osa sõjaväeteenistuseks kõlblikud mehed. Teda on samastatud Romulusega, kes oli Marsi poeg. Quirinuse templis säilitati vanast ajast pärit relvi ja Quirinuse preestes võidis neid oliiviõliga. Võib-olla kujutleti, et neis relvades peitub eriline elujõud, nuumen. MARS Roomlased pidasid ennast Marsi poegadeks. Tema oli see jumal, kes kaitses
m.a. sai lüüa, ja Augustuse valitsemise ajal, nagu ütleb Milton, "mil julma sõja hääl jäi vait maailma pääl." Muidugi alustati Janusele pühendatud kuuga ka uut aastat. Faunus oli Saturnuse lapselaps. Tema oli midagi kreeka Paani taolist, maarahva jumal. Ta oli ka prohvet, kes kõneles inimestele nende unenägudes. Faunid olid rooma saatürid. Quirinus oli jumalaks saanud Romuluse, Rooma rajaja taevane nimi. Maanid (manes) olid allilma head surnute vaimud.Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid (larvae) olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid (camenae) olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kui aga kreeka jumalad
kaitsesid põldu ja maja, Pales kaitses karjamaid, Saturnus külvamist, Ceres viljakasvu, Pomona puuvilju ning Consus ja Ops viljasaaki. Jumalate valitsejat Jupiteri austati sellepärast, et ta oma vihmaga oli põldudele ja viinamarjaistandustele kasulik. Jupiteri tegevusväli oli laiahaardelisem. Oma piksenoolega juhtis ta inimeste tegevust ning kaitses roomlaste sõjategevust väljaspool Roomat. Varajasel ajajärgul olid tähtsateks jumalateks Mars ja Quirinus, keda sageli omavahel samastati. Mars oli noorte meeste ja nende tegevuste, eriti sõja jumal; teda austati märtsis ja oktoobris. Arvatakse, et Quirinus oli sõjaväe patroon rahuajal. Varasemal ajal ei olnud need jumalad kuigi isikupärased ning nende abielud ega sugupuud polnud teada. Erinevalt vanakreeka jumalatest ei omistatud neile surelikesarnast elu ning nende tegevusest ei ole palju lugusid. 5 Laarid ja penaalid
mitmesse jumalasse uskumine kui polüdemonism: olenditest, kelle poole pöörduti, teati vaevalt midagi peale nime ja funktsiooni ning olendi 'vägi' avaldus väga spetsialiseeritud moel. Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Kõige varasema panteoni eesotsas oli kolmik Jupiter, Mars ja Quirinus (kelle kolm preestrit olid kõige kõrgemat järku preestrid) ning Janus ja Vesta. Varasemal ajal ei olnud need jumalad kuigi isikupärased ning nende abielud ega sugupuud polnud teada. Erinevalt vanakreeka jumalatest ei omistatud neile surelike sarnast elu ning nende tegevusest ei ole palju lugusid. Sedamööda, kuidas Rooma vallutas uusi alasid, võeti omaks teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel
Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid veel Ceres, Mercurius, Fortuna, Venus, Saturnus, Neptunus ja Vulcanus (kolm viimast etruski päritolu). Etruskite mõjul hakati püstitama ka templeid. Talupojad austasid laaride kõrval geniust, kellest sai maja kaitsevaim ja koldejumalad tenaadid
Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid. Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa. Kreeklaste kaudu jõudsid Itaalia rahvad maailma ajaloo lehekülgedele. . Itaalia austatumad jumalad on Venus, Mars, Quirinus. Viimane oli algselt viljakusjumalus, kelle auks korraldati suuri fallosepidustusi ja keda peeti Rooma kaitsjaks. Muistse Rooma ja Itaalia jumalad on suuresti ühed-samad ning ega ka tänapäeva uskumused palju ei erine. Kokkuvõte: (Liis Leemet) Itaalia ajalugu on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Itaalia uskumused, traditsioonid ja suur osa kultuurist on väga tugevalt mõjutatud etruskides ja Roomast. Selles töös üritasin ära
5. Kodusõda ja Sulla diktatuur. Spartacuse ülestõus. 6. Crassus, Pompeius ja Caesar: I triumviraat; Caesari sõjad Gallias. 7. Kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel; Caesari diktatuur. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus Rooma riigi valitsejaks. 20) Kultuur vabariigi ajal 1. Religioon: etruski ja kreeka mõjud; tähtsamad jumalad (Jupiter, Juno, Minerva, Mars, Quirinus, Janus); rituaal, ennustamine; hellenistlike kultuste levik. 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus); varane eepika (Ennius); teadus (Lucretius Carus). Cicero. Ajalookirjutus (Sallustius, Caesar). 21) Varane keisririik 1. Allikad: Suetonius; Tacitus. 2. Augustus: riigi korraldus; piiride laiendamine ja kindlustamine; Augustuse perekond ja järeltulija probleem. 3. Augustuse järglased: Tiberius; Caligula; Claudius; Nero; Vespasianus. 4
Rohkesti erinevaid kaitsevaime: surnud esivanemate hinged manes, aitade ja sadude kaitsjad penates, inimasulate ja inimtegevuste kaitsevaimud lares. Järglasteta surnute hinged muutusid kurjadeks deemoniteks lemures. Roomlased ise jaotasid oma panteoni kaheks: (1) dii indigetes ehk vanad kodumaised jumalad, (2) dii novensiles ehk hiljem laenatud jumalad. Vanim peajumalatekolmik pärines indoeuroopa ajastust: äikesejumal Jupiter, viljakusjumal Mars ja vana sõjajumal Quirinus. 6.saj. eKr etruski mõjul kolmik muutus: Jupiter, Juno (abielu kaitsejumalanna) ja Minerva (kunstide ja käsitöö jumalanna). Etruski panteonist pärineb ka rändajate ja kaupmeeste kaitsja Mercurius, merejumal Neptunus jt. Etruski mõjul hakati ehitama templeid ja tegema jumalakujusid, võeti üle ennustuskunst ja matmiskombestikku. Äärmiselt palju oli inimtegevuse mitmesuguste külgede kaitsjaid dii minores ehk "hetkejumalaid", näit. vastsündinu esimese karje jumal Vaticanus,
2) Jupiter Juno Minerva (käsitööjumalanna) Mercurius kaubanduse-, äri jumal Vulcanus - tulejumal Bacchus veinijumalus Neptunus Nefluns Nike(kreeklastel) võidujumalanna (roomlastel Victoria) Minerva-Poseidon (merejumal) Pluto Hades surnute riigi valitseja Vulcanus Hephaistos - tulejumal Quirinus sõjajumal (samastati Marsiga) Vesta kodukolde kaitsejumalus (Vesta neitsid valiti välja; visati liisku või ennustati) Võidi adopteerida lähedaste/sugulaste lapsi..* Rooma linna asutamises Romulus ja Remus (Romulus tappis Remuse ja asutas Rooma
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
