Metallurgia Koostas: Kai Kahre 10C 2014 Sisukord Metallurgia ajalugu Metallurgia Must metallurgia Värviline metallurgia Pürometallurgia Sulatusahjud Hüdrometallurgia Kloormetallurgia Elektrometallurgia Keskkonna probleemid Metallurgia Eestis Metallurgia ajalugu esimesed tõendid metallurgiast pärinevad Serbia aladelt hõbe, vask, tina ja meteoriitraud olid esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema Metallurgia metallide ja nende sulamite omadusi tootmise ja töötlemise tehnoloogiat Must metallurgia sai alguse Euroopast 15.saj toodab rauasulameid, millele on
täiesti puhta metalli saamine väga kallis. Seda tehakse vaid haruldaste ja väga väärtuslike metallide puhul. Enamasti ei ole aga metalli absoluutne puhtus vajalik, sest põhiliselt kasutatakse argielus metallide sulameid. Sulam saadakse vähemalt kahe lihtaine sulatatult segamisel. Tavaliselt on sulami koostiseks metallid, kuid esineb ka mittemetalle. Väga levinud on süsiniku sisaldus rauasulamites. Näiteks teras ja malm. 3 Pürometallurgilised meetodid Pürometallurgia on vanim metallurgiaharu. Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse sedasi: karbotermia, vesiniku kasutamine ja metallotermia. Redutseerijana käsutatakse süsinikku, süsinikoksiidi, vesinikku, alumiiniumi, jt. Pürometallurgilised protsessid on ahjudest, reaktoritest ja sulametalli transportimisest eralduva tolmu ja metallide potentsiaalseks allikaks. Metalli tootmiseks on vajalik kõrge temperatuur ning see saadakse kütuse põlemisest
toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2
6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. Maakide redutseerimiseks on 3 meetodit pürometallurgia, hürdometallurgia, elektrometallurgia 3 Metallurgia Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga
Loksa Gümnaasium NIKKEL Referaat Nimi:Kendra Kari Klass: 10 Loksa 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. NIKLI TEKKIMINE JA KASUTAMISE AJALUGU 1.1. Eheda nikli moodustamine 1.2. Nikli kasutamine 2. MAAGID 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESSID 3.1. Pürometallurgia 3.2. Hüdrometallurgia 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA VASE KASUTAMINE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Nikkel (sümbol Ni) on ferromagneetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on värvuselt hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikkel on hõbevalge kollaka läikega plastne ja magnetiline metall. (et.wikipedia.org) Nikli füüsikalised omadused: Aatomnumber: 28 Aatommass: 59
sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas otseselt või kaudselt taimedest. Inimese organismi satuvad toidu ja joogiveega praktiliselt kõik perioodilisussüsteemi elemendid, elutegevuseks on vajalikud aga 87 - 90 elementi. Metallide saamine *Metallurgia käsitleb metallide ja sulamite tootmist metallimaakidest. Vanimaks metallurgiaharuks on pürometallurgia. https://www.youtube.com/watch?v=MfIHtxaY8Jw • 1. Fe2O33CO 2Fe + 3CO2 2. CO2 + C = 2CO 3. C + O2 = CO2 *metalli tootmiseks vajalik kõrge temperatuur saadakse kütuse põlemisest. Pürometallurgia alla kuulub ka elektrometallurgia, kus metallide tootmiseks kasutatakse elektrienergiat. *Pürometallurgilistel protsessidel redutseeritakse metall oksiidimaagist söe või süsinikoksiidiga
omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on
näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas otseselt või kaudselt taimedest. Inimese organismi satuvad toidu ja joogiveega praktiliselt kõik perioodilisussüsteemi elemendid, elutegevuseks on vajalikud aga 87 - 90 elementi. Metallide saamine *Metallurgia käsitleb metallide ja sulamite tootmist metallimaakidest. Vanimaks metallurgiaharuks on pürometallurgia. https://www.youtube.com/watch?v=MfIHtxaY8Jw 1. Fe2O33CO 2Fe + 3CO2 2. CO2 + C = 2CO 3. C + O2 = CO2 *metalli tootmiseks vajalik kõrge temperatuur saadakse kütuse põlemisest. Pürometallurgia alla kuulub ka elektrometallurgia, kus metallide tootmiseks kasutatakse elektrienergiat. *Pürometallurgilistel protsessidel redutseeritakse metall oksiidimaagist söe või süsinikoksiidiga. Nii
omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi · Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi ja jaotatakse edasi- Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt . Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti
...) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2
Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni 8) – 9) pürometallurgia 10) Elektrometallurgia ja ahjus 11) magnotermiat pulbermatallurgia 12) Pulbermetallurgia oluliseks iseärasuseks klassikaliste tehnoloogiatega võrreldes on see, et pulbermaterjal ja sellest materjalist toode valmivad üldjuhul samaaegselt, aga Jäätmete vähesus, lõppkujulähedus, energia kokkuhoid, tehnoloogilise protsessi kõrge automatiseeritavuse tase, pulbertoodete täpsus. 13) Saab valmistada vaid suhteliselt väikseid (harva
Etappe 3 ja 4 (desoksüdeerimine ja legeerimine) käsitletakse sageli kui sulatuse desoksüdeerimisperioodi, see tähendab perioodi, mille kestel toimub metalli desoksüdeerumine, jätkub väävli eemaldamine ja saavutatakse terase soovitud koostis. 8 2.2Terasesulatuse põhimeetodid 2.2.1 Hapnikkonvertermeetod Pürometallurgia hapnikkonvertermeetod on kaasajal terase tootmise põhimeetod. Tööstuslikult võeti meetod kasutusele algselt 1952-53 aastal Austrias Linz-Donawitzi tehastes, millest tuleneb ka sageli kasutatav protsessi nimetus: L-D protsess. Tänu tehnilis-majanduslikele eelistele sai meetod kiire ja laia leviku, asendades martäänprotsessi. Sulatusseadme täidis koosneb 70...75% ulatuses toormalmist ja 25...30% terasmurrust (vanarauast).
Eritakistus 20 °C ρ, Ωm 6,84*10-8 Soojusjuhtivus Λ, W/m*K 90 Joonpaisumistegur ɑ, l/K 13 Korrosioonikindlus - Väga hea 1.2. Nikli saamine Niklit toodetakse niklimaagist. See on mitmeetapiline protsess, mille käigus toimub maagi peenestamine ja rikastamine. Rakendatakse nii püro- kui ka hüdrometallurgilisi meetmeid.[2] Pürometallurgia käigus sulatatakse nikkel maagist välja kõrge temperatuuriga. Hüdrometallurgias kasutatakse keemilisi lahuseid, et maagis oleva metalliga reageerides 4 viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. [3] 1.3. Puhta nikli kasutusalad
2. legeerterase 3. süsinikterase 4. rahuliku terase puhul 7. (Points: 2.5) Kõige kvaliteetsem teras saadakse 1. hapnikkonvertereis 2. martäänmeetodil 3. elekterräbuümbersulatusel 4. elektriahjudes 8. (Points: 2.5) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on 1. martäänmeetod 2. bessemermeetod 3. elektrikaarmeetod 4. hapnikkonvertermeetod 9. (Points: 2.5) Süsinikusisaldus malmis on 1. 1,8% 2. 4,0% 3. 10% 4. 15% 10. (Points: 2.5) Malmi tootmisel kasutatav meetod on 1. pürometallurgia 2. pulbermetallurgia 3. hüdrometallurgia 4. elektrometallurgia 11. (Points: 2.5) Malmi otsene redutseerimine toimub temperatuuril 1. 600...800 ºC 2. 900...1100 ºC 3. < 1000 ºC 4. > 1000 ºC 12. (Points: 2.5) Kloori kasutatakse 1. Ti ja Mg 2. Al 3. terase 4. Cu tootmisel 13. (Points: 2.5) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse 1. räniga 2. magneesiumiga 3. süsinikuga 4. süsinikdioksiidiga 14. (Points: 2
b. MgO c. naatriumkarbonaati d. MgCl2 Küsimus 22 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige madalam sulamistemperatuur FeC sulameist on Vali üks: a. austeniitsulameil b. eutektseil c. alaeutektseil d. üleeutektseil Küsimus 23 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Malmi tootmisel kasutatav meetod on Vali üks: a. hüdrometallurgia b. pulbermetallurgia c. pürometallurgia d. elektrometallurgia Küsimus 24 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on kristallvõre defektid? Vali üks: a. ruumdefekt, tera, dislokatsioon b. vakants, dislokatsioon, poor c. vakants, dislokatsioon, punktdefekt d. joondefekt, pinnadefekt, kristallvõre Küsimus 25 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Sn tihedus (g/cm3) on Vali üks: a. 4,5 b
plii tegemist, kui aeglane protsess, sest kiire protsess lõpeb, kui tuumas on 126 neutroni ja rohkem juurde ei mahu. Maal on haruldane leida puhast pliid. Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii maake võib leiduda hüdrotermilistes veenides ja vulkaanides. Maa elu jooksul on jäänud algusest saadik plii mineraale maakoorde, mida on tänapäeval võimalik lihtsalt kätte saada. (wikipedia.ee) 3 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESS Pürometallurgia on vanim ja kõige levinum metallurgiaharu, mille käigus sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. Kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. pürometallurgiaks. Kuna plii metallimaak on sulfiid, siis plii kättesaamiseks särratatakse ehk põletatakse see esmalt oksiidiks ja siis redutseeritakse söega metalliks. Pürometallurgiaga saadakse plii metallmaak kätte särratamisega ehk põletamisega, sest plii metallimaak on sulfiid, mis tuleb
Rikastamisel kasutatakse füüsikaliste omaduste ( tihedus, magnetilised omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse edasi Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti lahustub ta hästi paljudes
d. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Minimaalne hapnikusisaldus on Vali üks: a. mitteredutseeritud terasel b. rahulikul terasel c. keevterasel d. poolrahulikul terasel Küsimus 23 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmi tootmisel kasutatav meetod on Vali üks: a. pulbermetallurgia b. elektrometallurgia c. pürometallurgia d. hüdrometallurgia Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis nimetust kannab pulbri kontsentreeritud suspensioon vedelikus (40...70 %)? Vali üks: a. pihustatud lahus b. elektrolüüt c. lobri d. silikotermia Küsimus 25 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. grafiit b. magnesiit c. samott d. dinas
nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. · Hüdrometallurgia metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, Martin Raba Ti, Cr, Mo jt
38) Jooteprotsessi toimumise põhitingimuseks on: joodetava pinna hea märgamine joodisega. 39) Metallide hapniklõikamise teostamise tingimuseks on: metallioksiidi sulamistemp < metallisulamistemp ja metalli sulamistemp > metalli põlemistemp hapnikus. 40) Mittemetalsete materjalde (dielektrikud, keraamika) termolõikamiseks võib kasutada: plasmajugalõikamist ja gaas-laserlõikamist. Metallurgia 1) Malmi tootmisel kasutatav meetod on: pürometallurgia 2) Aheraine ja tuha eraldamiseks malmi tootmisel kasutatakse: räbustit 3) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on: dinas 4) Rauamaakidest suurima raua sisaldusega on: magnetiit 5) Malmi tootmisel peenestatud maak allutatakse aglomeerimisele. 6) Raua redutseerimine maagist tehakse: CO osalusel 7) Terase tootmisel malmist eraldatakse süsinik oksüdeerimisega. 8) minimaalne hapnikusisaldus on: rahulikul terasel. 9) Väävli ja terase eraldamine terasest tehakse: lubjakiviga
2000-Al-Cu sulam 41000-Al-Si-sulamid 3000 Al-Mn sulamid 51000-Al-Mg-sulamid 4000 Al-Si sulamid 71000-Al-Zn-sulamid 5000 Al-Mg sulamid nt: EN-AC-44000 6000- Al-Si-Mg- sulamid 7000-Al-Zn-Mg-sulamid 8000-Al-Fe-sulamid nt: EN-AW-2014 Vask Maagid koosnevad vask- ja raudsulfiididest. Tootmine pürometallurgia ja elektrometallurgia teel. Vase sulamid: messing Cu-Zn, pronks Cu-Sn, Cu-Al, vaseniklisulamid. Deformeerimise ja lõõmutuse mõju: Messing: Cu-Zn: Zn lisamine tõstab tugevust ja plastsust. Zn lahustub vases. Tuntuim 30% Zn sisaldusega nn. hülsimessing. Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosiooni kindlust merevees. Pb parandab lõiketöödeldavust. Üle 50% Zn sisaldusega messingid praktikas ei kasutata. Messingid ei nõua desoksüdeerimist enne vormi valamist
27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel
Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) 2. Mitterauametallurgia- värvilismetallide tootmist 1. Valulehter; 2. Püstkanal; 3. Räbupüüdel; 4. ( Cu, Al, Mg, Ti) Toitekanal; 5. Valupea Põhilised protsessid: 1. Pürometallurgia; 2. 6. Valukalle; 7. Vormi õõs; Kärn; Kärnmärk Hüdrometallurgia; 3. Elektrometallurgia; 7. Lahutustasand; 8. Alumine- ja ülemine 4. Pulbermetallurgia vormipool 2) Kõrgahi 3) Koorikvalu Täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Koorikvorm 8...12 mm paksuse seinaga vorm, 1. Täidisseade 2. Suue 3. Kaevus 4. Mõhk
Termotöötlusreziimid 1.2.3. Vask ja vasesulamid Vask Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. Katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lõõmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on võetud elektrijuhtivuse standardväärtuseks ja võrdub 100%-ga IACS järgi (International Annealed Copper Standard)
Vask, Cu Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Vask Vask ja vasesulamid Puhas Cu Cu-sulamid Messingid Pronksid Cu-Zn sulamid (Cu-Sn-, Cu-Al-
Eristatakse: • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: • Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. • Hüdrometallurgia – metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. • Elektrometallurgia – metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades;
oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °Cni. tootmist; Segakeraamika • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, Konstruktsioonikeraamika mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Lõikekeraamika Mg, Ti jt.) toomist. Elektrokeraamikat Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine Tehnokeraamika omadused kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Hüdrometallurgia – metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude
27) Vask ja tema sulamid. Kasutamine. Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2...99,7%. Lõõmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on võetud elektrijuhtivuse standardväärtuseks ja võrdub 100%-ga IACS järgi (International Annealed Copper Standard).
1.1.3. Vask ja vasesulamid Vask Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektrometallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse toorvaske, mis sisaldab 98,5…99,5% Cu ja lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask rafineeritakse elektrolüütiliselt, mille tulemusena saadakse puhas elektrolüütiline vask e. katoodvask vasesisaldusega 99,2…99,7%. Lõõmutatud vase elektrijuhtivus (1/) temperatuuril 20 °C on 58 mm2/m, mis on võetud elektrijuhtivuse standardväärtuseks ja võrdub 100%-ga IACS järgi (International Annealed Copper
juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu külmsurvetöötluseks. Suurema Zn-sisaldusega sula- alumiinium ja plastid. mid on samuti survetöödeldavad, ent seda kõrge- Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid matel temperatuuridel. Nad on reeglina ka valatavad. vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub Tsingi lisamine vasele soodustab sulami tuge- sulatusmetallurgia (pürometallurgia) ja elektro- vuse suurenemist eelkõige tänu tsingi lahustumisele metallurgia meetoditega. Sulatuse teel saadakse vases; samuti suureneb ka plastsus, mis on eba- toorvaske, mis sisaldab 98,5...99,5% Cu ja harilik. Suure plastsusega sulamina on tuntud 30% lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask Zn-sisaldusega messing, nn hülsimessing. Defor-
annaabi.ee 
