Metallurgia Koostas: Kai Kahre 10C 2014 Sisukord Metallurgia ajalugu Metallurgia Must metallurgia Värviline metallurgia Pürometallurgia Sulatusahjud Hüdrometallurgia Kloormetallurgia Elektrometallurgia Keskkonna probleemid Metallurgia Eestis Metallurgia ajalugu esimesed tõendid metallurgiast pärinevad Serbia aladelt hõbe, vask, tina ja meteoriitraud olid esimesed metallid, mida inimene hakkas töötlema Metallurgia metallide ja nende sulamite omadusi tootmise ja töötlemise tehnoloogiat Must metallurgia sai alguse Euroopast 15.saj toodab rauasulameid, millele on lisatud muud metallid peamine tooraine on rauamaak, tähtis tooraine on ka mangaan, mida lisatakse terasele selle kulumiskindlusetõstmiseks Värviline metallurgia teadus- ja tööstusharu, uurib ja töötleb kõiki teisi metalle peale raua ja selle sulamite peamised toorained on vasemaak ja alumiiniumi tooraine bok...
Seda tehakse vaid haruldaste ja väga väärtuslike metallide puhul. Enamasti ei ole aga metalli absoluutne puhtus vajalik, sest põhiliselt kasutatakse argielus metallide sulameid. Sulam saadakse vähemalt kahe lihtaine sulatatult segamisel. Tavaliselt on sulami koostiseks metallid, kuid esineb ka mittemetalle. Väga levinud on süsiniku sisaldus rauasulamites. Näiteks teras ja malm. 3 Pürometallurgilised meetodid Pürometallurgia on vanim metallurgiaharu. Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi jaotatakse sedasi: karbotermia, vesiniku kasutamine ja metallotermia. Redutseerijana käsutatakse süsinikku, süsinikoksiidi, vesinikku, alumiiniumi, jt. Pürometallurgilised protsessid on ahjudest, reaktoritest ja sulametalli transportimisest eralduva tolmu ja metallide potentsiaalseks allikaks. Metalli tootmiseks on vajalik kõrge temperatuur ning see saadakse kütuse põlemisest
toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2
. 6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................7 2 Sissejuhatus Metallurgia eesmärk on metallide tootmine. Enamus metallidest on Maakeral levinud ühenditena ja neid mineraale, millest mingit metalli toota tasub kutsutakse maakideks. Maakide redutseerimiseks on 3 meetodit pürometallurgia, hürdometallurgia, elektrometallurgia 3 Metallurgia Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga
Loksa Gümnaasium NIKKEL Referaat Nimi:Kendra Kari Klass: 10 Loksa 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. NIKLI TEKKIMINE JA KASUTAMISE AJALUGU 1.1. Eheda nikli moodustamine 1.2. Nikli kasutamine 2. MAAGID 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESSID 3.1. Pürometallurgia 3.2. Hüdrometallurgia 4. PEAMISED TOOTJARIIGID JA VASE KASUTAMINE KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Nikkel (sümbol Ni) on ferromagneetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. See on värvuselt hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikkel on hõbevalge kollaka läikega plastne ja magnetiline metall. (et.wikipedia.org) Nikli füüsikalised omadused: Aatomnumber: 28 Aatommass: 59
sulfiididena, näiteks PbS ehk pliiläik, ZnS ehk tsinkläik jt. *Ka inimene ja loomad sisaldavad metalle, sest toituvad kas otseselt või kaudselt taimedest. Inimese organismi satuvad toidu ja joogiveega praktiliselt kõik perioodilisussüsteemi elemendid, elutegevuseks on vajalikud aga 87 - 90 elementi. Metallide saamine *Metallurgia käsitleb metallide ja sulamite tootmist metallimaakidest. Vanimaks metallurgiaharuks on pürometallurgia. https://www.youtube.com/watch?v=MfIHtxaY8Jw • 1. Fe2O33CO 2Fe + 3CO2 2. CO2 + C = 2CO 3. C + O2 = CO2 *metalli tootmiseks vajalik kõrge temperatuur saadakse kütuse põlemisest. Pürometallurgia alla kuulub ka elektrometallurgia, kus metallide tootmiseks kasutatakse elektrienergiat. *Pürometallurgilistel protsessidel redutseeritakse metall oksiidimaagist söe või süsinikoksiidiga
omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on
Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud selles...
omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi , sest tekkivad happevihmad. Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi · Pürometallurgia maake redutseeritakse kõrgel temperatuuril, redutseerijate järgi ja jaotatakse edasi- Karbotermia redutseerija on süsinik, kas koksina või mõnemadalama ühendina ( CO või CH4 ) Näiteks malmi tootmine kõrgahjus Fe2O3 + 3 CO = 2 Fe + 3 CO2Koks on kõige odavam võimalikest redutseerijatest ja seetõttu kasutatakse teda laialdaselt . Ei sobi:aktiivsete metallide tootmiseks, sest süsinik pole piisavalt tugev redutseerija. Samuti
omadused,märgumine,....) erinevust. Sulfiidseid maake on raske vahetult redutseerida, tavaliselt muudetakse nad oksiidideks- seda protsessi kutsutakse särdamiseks ja sisuliselt on tegemist põletamisega. Näiteks 2 ZnS + 3 O2 = 2 ZnO + 2 SO2 Vääveldioksiid tõõdeldakse kaasajal ümber väävelhappeks. Atmosfääri teda lasta ei tohi - happevihmad Maakide redutseerimiseks on kasutusel kolm meetodite gruppi Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2
Raua taandamine 3. Raua rikastamine süsinikuga → 400…1400 °C 4. Malmi (3,7...4 % C) moodustumine 5. Räbu tekkimine 4) võib saada kas valumalmi (9-12%), ferrosulami (<1%) või terase 5) terase elektrometallurgia 6) toormalmi süsiniku- ja lisanditesisalduse vähendamine. Legeerteraste tootmisel tuleb täiendavalt lisada legeerivaid elemente. Mitteraudmetallid 7) Titaanimaak (rutiil, ilmeniit) rikastatakse kas flotatsiooni 8) – 9) pürometallurgia 10) Elektrometallurgia ja ahjus 11) magnotermiat pulbermatallurgia 12) Pulbermetallurgia oluliseks iseärasuseks klassikaliste tehnoloogiatega võrreldes on see, et pulbermaterjal ja sellest materjalist toode valmivad üldjuhul samaaegselt, aga Jäätmete vähesus, lõppkujulähedus, energia kokkuhoid, tehnoloogilise protsessi kõrge automatiseeritavuse tase, pulbertoodete täpsus. 13) Saab valmistada vaid suhteliselt väikseid (harva
Indrek Karu TERASE TOOTMINE JA KASUTAMINE Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm:AT-31 Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2019 SISUKORD 2 Indrek Karu................................................................................................................................................1 2.2.1Hapnikkonvertermeetod...................................................................................................................10 2.2.2Martäänmeetod.................................................................................................................................10 2.2.3Terase elektrometallurgia.................................................................................................................11 1Võllid ja teljed..............................................................................................................
Gerton Korsten NIKKEL JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 2015-10-26 Üliõpilase allkiri: Õppejõu allkiri: Tallinn 2015 Sisukor SIssejuhatus.................................................................................................................................3 1.Nikkel.......................................................................................................................................4 2.Nikli sulamid............................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................
2. legeerterase 3. süsinikterase 4. rahuliku terase puhul 7. (Points: 2.5) Kõige kvaliteetsem teras saadakse 1. hapnikkonvertereis 2. martäänmeetodil 3. elekterräbuümbersulatusel 4. elektriahjudes 8. (Points: 2.5) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on 1. martäänmeetod 2. bessemermeetod 3. elektrikaarmeetod 4. hapnikkonvertermeetod 9. (Points: 2.5) Süsinikusisaldus malmis on 1. 1,8% 2. 4,0% 3. 10% 4. 15% 10. (Points: 2.5) Malmi tootmisel kasutatav meetod on 1. pürometallurgia 2. pulbermetallurgia 3. hüdrometallurgia 4. elektrometallurgia 11. (Points: 2.5) Malmi otsene redutseerimine toimub temperatuuril 1. 600...800 ºC 2. 900...1100 ºC 3. < 1000 ºC 4. > 1000 ºC 12. (Points: 2.5) Kloori kasutatakse 1. Ti ja Mg 2. Al 3. terase 4. Cu tootmisel 13. (Points: 2.5) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse 1. räniga 2. magneesiumiga 3. süsinikuga 4. süsinikdioksiidiga 14. (Points: 2
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Punktid 27/33 Hinne 33, maksimaalne: 40 (82%) Küsimus 1 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekki...
plii tegemist, kui aeglane protsess, sest kiire protsess lõpeb, kui tuumas on 126 neutroni ja rohkem juurde ei mahu. Maal on haruldane leida puhast pliid. Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii maake võib leiduda hüdrotermilistes veenides ja vulkaanides. Maa elu jooksul on jäänud algusest saadik plii mineraale maakoorde, mida on tänapäeval võimalik lihtsalt kätte saada. (wikipedia.ee) 3 3. TOOTMISE PÕHIPROTSESS Pürometallurgia on vanim ja kõige levinum metallurgiaharu, mille käigus sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. Kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. pürometallurgiaks. Kuna plii metallimaak on sulfiid, siis plii kättesaamiseks särratatakse ehk põletatakse see esmalt oksiidiks ja siis redutseeritakse söega metalliks. Pürometallurgiaga saadakse plii metallmaak kätte särratamisega ehk põletamisega, sest plii metallimaak on sulfiid, mis tuleb
metallide lisandeid. Soomlased toodavad vase puhastusjääkidest 800 kg kulda aastas. Sellest jätkub maa elektroonikatõõstuse vajadusteks. Soomes on elektroonikatõõstus majandusele väga oluline - ilmselt ei tea noored soomlased midagi NOKIA kummisaabastest. vase puhastusjääkidest toodetakse ka praktiliselt kogu germaanium, samuti elktroonikale oluline element. Enamus maailmatoodangust on pärit Kongost (Zair) Elektrometallurgia kaarleeksulatus on sisuliselt pürometallurgia meetod. Elekter kulub ainult kütteks, mitte redutseerimiseks. protsess on hästi juhitav ja kasutatakse teda raskestisulavate metallide ja kõrglegeeritud eriteraste tootmiseks Elektrolüüs Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. sisukorda Harjutused 3. Mõisted: elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, pingerida, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija,
d. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Minimaalne hapnikusisaldus on Vali üks: a. mitteredutseeritud terasel b. rahulikul terasel c. keevterasel d. poolrahulikul terasel Küsimus 23 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Malmi tootmisel kasutatav meetod on Vali üks: a. pulbermetallurgia b. elektrometallurgia c. pürometallurgia d. hüdrometallurgia Küsimus 24 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis nimetust kannab pulbri kontsentreeritud suspensioon vedelikus (40...70 %)? Vali üks: a. pihustatud lahus b. elektrolüüt c. lobri d. silikotermia Küsimus 25 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. grafiit b. magnesiit c. samott d. dinas
nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. · Hüdrometallurgia metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, Martin Raba Ti, Cr, Mo jt
38) Jooteprotsessi toimumise põhitingimuseks on: joodetava pinna hea märgamine joodisega. 39) Metallide hapniklõikamise teostamise tingimuseks on: metallioksiidi sulamistemp < metallisulamistemp ja metalli sulamistemp > metalli põlemistemp hapnikus. 40) Mittemetalsete materjalde (dielektrikud, keraamika) termolõikamiseks võib kasutada: plasmajugalõikamist ja gaas-laserlõikamist. Metallurgia 1) Malmi tootmisel kasutatav meetod on: pürometallurgia 2) Aheraine ja tuha eraldamiseks malmi tootmisel kasutatakse: räbustit 3) Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on: dinas 4) Rauamaakidest suurima raua sisaldusega on: magnetiit 5) Malmi tootmisel peenestatud maak allutatakse aglomeerimisele. 6) Raua redutseerimine maagist tehakse: CO osalusel 7) Terase tootmisel malmist eraldatakse süsinik oksüdeerimisega. 8) minimaalne hapnikusisaldus on: rahulikul terasel. 9) Väävli ja terase eraldamine terasest tehakse: lubjakiviga
2000-Al-Cu sulam 41000-Al-Si-sulamid 3000 Al-Mn sulamid 51000-Al-Mg-sulamid 4000 Al-Si sulamid 71000-Al-Zn-sulamid 5000 Al-Mg sulamid nt: EN-AC-44000 6000- Al-Si-Mg- sulamid 7000-Al-Zn-Mg-sulamid 8000-Al-Fe-sulamid nt: EN-AW-2014 Vask Maagid koosnevad vask- ja raudsulfiididest. Tootmine pürometallurgia ja elektrometallurgia teel. Vase sulamid: messing Cu-Zn, pronks Cu-Sn, Cu-Al, vaseniklisulamid. Deformeerimise ja lõõmutuse mõju: Messing: Cu-Zn: Zn lisamine tõstab tugevust ja plastsust. Zn lahustub vases. Tuntuim 30% Zn sisaldusega nn. hülsimessing. Sn ja Al lisamine parandab messingi korrosiooni kindlust merevees. Pb parandab lõiketöödeldavust. Üle 50% Zn sisaldusega messingid praktikas ei kasutata. Messingid ei nõua desoksüdeerimist enne vormi valamist
27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest...
1) Valamine Valutehnoloogia olemus seisneb valandite tootmises sulametalli valamise teel valuvormi. Vormi materjali ja konstruktsiooni järgi liigitatakse valumeetodid: 1. Ainuskasutusega vormidesse: Liivvormvalu; Koorikvalu; Täppisvalu 2. Püsivormidesse: Kokillvalu; Survevalu; 1) Metallurgia Tsentrifugaalvalu On metallide ja metallisulamite ning nendest 2) Liivvormvalu poltoode tootmise tööstusharu. Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Eristatakse: Liivvormide ja kärnide valmistamisel kasutatakse 1. Rauametallurgia (ferrometallurgia), mis hõlmab vormimaterjale- vormiliiva ja sideained raua ja raua sulamite tootmist (teras, malm) (vormisaavi, vesiklass, polümeervaigud) ...
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega v...
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist. Tootmisprotsess seisneb sellest alumiiniumoksiidi saamises ja järgnevas sulas krüoliidis lahustatud alumiiniumoksiidi elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumiiniumi puhtus on 99,5...99,8% ja põhilisteks lisanditeks raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega alumiiniumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumiiniumi rafineerimise teel ...
Eristatakse: • rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: • Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase tootmisel. • Hüdrometallurgia – metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude mitterauametallide tootmisel. • Elektrometallurgia – metallide ja sulamite saamine elektrienergiat kasutades;
oksüdeeru õhus isegi kuumutamisel kuni 1700 °Cni. tootmist; Segakeraamika • mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, Konstruktsioonikeraamika mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Lõikekeraamika Mg, Ti jt.) toomist. Elektrokeraamikat Pürometallurgia – metallide ja sulamite tootmine Tehnokeraamika omadused kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Hüdrometallurgia – metallide saamine nende soolade vesilahustest; kasutatakse paljude
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinn...
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
ditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall terasmurdu ning räbustina lubjakivi. mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades Terase tootmisel on räbusti vajalik eelkõige eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: terase omadusi halvendavate kahjulike lisandite · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine (väävel, fosfor) sidumiseks. Pürometallurgilise prot- kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põle- sessi algatamiseks puhutakse konverterisse puhast misel või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. hapnikku. Hapnik oksüdeerib ahjutäidises olevat Kasutatakse näiteks malmi, terase ja vase rauda, süsinikku jt. elemente. Süsiniku oksüdeeru- tootmisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
