" Tegelikult oli Joan maailma peegeldus. Inimesed tundsid hirmu tuleviku ja sõja ees, sellepärast püüeldigi iga võimaluse poole, mis pakkus õnne, rahulolu ja lootust , kuniks veel saab. Joan leidis oma variandi ühe mehe juurest teise jooksmises. ,,Ühelt poolt turvalisus, teiselt poolt-seiklus." Seda, keda ta tõeliselt ihaldas, ei saanud ta kunagi. Alles teose lõpus tuleb välja, et ainus mees, keda Joan armastas oli Ravic, kõik teised mehed olid ainult pöörasus. Ka Ravic tunnistad, et oli Joani armastanud. Teoses valitseb ka teine probleem- kättemaks. Ravic vihkab sügavalt Haake. Haake on mees, kes oli teda aastaid tagasi Saksa koonduslaagris piinanud, tapnud tema sõpru ning armastatu. Nii seabki Ravic endale eesmärgi, Haake tappa. Ravicil õnnestub Haake lõksu meelitada ja tappa. Haake mõrvamine on Ravici jaoks justkui eneseteostus. See on midagi suuremat kui isiklik kättemaks. Ravic saavutas kättemaksu ja hingerahu
algpõhjus - eriti naiste puhul! on selles, et inimene surub endas alla seksuaalseid impulsse. Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja tal õnnestus pilgete ja laimu kiuste luua uus inimesekäsitlus, mis on väga paljus mõjutanud kogu XX sajandi kultuuri. Tollasele seltskonnale oli pöörasus seegi Freudi väide, et inimese üheks peamiseks tegutsemisajendiks on libido (sugutung) ja et selles pole midagi halba. Ligilähedaselt niisugune suhtumine oli juba ammustest aegadest valitsenud Indias ja Hiinas - neis Idamaades ei tajuta seksuaalsust millegi patuse, vänge ja ohtlikuna, vaid jumaliku väe avaldusena. Pole siis ime, et Freudi õpilased Jung ja Fromm uurisid innukalt Ida kultuuri. Freud lõi kolmetasandilise kujutluse inimisiksusest, mis käibib isiksusteoorias tänapäevani
fu perf. sõnast sum innustama fund, fd, fsum, ere valama, kallama; hospes, pitis m (f) võõras; külaline; (laiali) puistama, hajutama; pass. voolama võõrustaja fungor, fnctus sum, fung tegutsema, hostis, is m (f) vaenlane; vastane teostama; osa saama, läbi tegema hc adv. siia fnus, neris n matus(ed); surm; mõrv; häving hmnits, tis f inimlikkus; haritus, furor, ris m märatsemine, raev; pöörasus, kultuursus hullus hmnus, a, um inimlik; haritud, kultuurne gaude, gvsus sum, re rõõmu tundma, humilis, e madal, väike; tavaline, lihtne; rõõmus olema, rõõmustama tähtsusetu, tühine; alandlik gaudium, i n rõõm; nauding humus, f maa, maapind; muld gns, gentis f hõim, rahvas, sugu; suguvõsa
Möödaläinud aeg on me päralt ja miski pole ohutumas paigas kui see, mis oli. (5) Tulevase peale lootes oleme tänamatud varemsaadu suhtes, justkui tulevik, kui ta meile vaid osaks saab, ei muutuks kiiresti möödanikuks. Kitsalt piirab asjadest saadavat kasu see, kes on rõõmus ainult käesoleva üle; meie meelt lahutavad ka tulevane ja möödunu, esimene ootuse, teine mäletamise läbi, kuid esimene on ebakindel ja võib teostumata jääda, teine ei saa muutuda olematuks. Milline pöörasus see on, kui kõige kindlamal lastakse kaotsi minna! Rahuldugem sellega, mille oleme juba ammutanud, kui me ainult aukliku hingega pole ammutanud, mis läbi laseb. (6) Arvutult on näiteid nendest, kes pisaraid valamata matsid noorelt surnud lapsi, kes tuleriida juurest läksid senatisse või mõnd riiklikku ametikohust täitma ning leidsid endile kohe muud tegevust. Ja seda põhjendatult, sest esiteks on asjatu nukrutseda, kui nukrutsemisest mingit kasu pole, ja teiseks on
väärtuslikke suhteid hõlmab üksainus isamaa. Missugune tubli mees ei soostuks Cicero (106-43 eKr) lahendus kõhklemata surema, kui ta niimoodi saab isamaale kasu tuua. Seda jäledam Aristokraatliku eliidi traditsioonilise eetika taastamine tundub nende pöörasus, kes kõiksugu kuritegudega on isamaa lõhki kiskunud… Virtus – mehelikkus. Avaldub sõjas, aga tähendab ka usaldusväärsust ja ausust (Kohustustest, lk. 28) Võistluslikkus avalikes ametites – ent suunatud res publica teenimisele Humanistlik antiigiretseptsioon Cicero Kohustustest (De officiis) Poliitiline humanism: Aristotelese ja Cicero retseptsioon
) G. poleks seda teinud, sest on vooruslik. Küsiti, kui oleks sõber küsinud, siis vastas G., et oleks küll. Vale sõprus, mis ei ole vooruslik. · Moraal sõprus ja voorus lahutamatud Isamaa-armastus Kallid on vanemad, kallid on lapsed, sugulased ja sõbrad, kuid kõiki neid väärtuslikke suhteid hõlmab üksainus isamaa. Missugune tubli mees ei soostuks kõhklemata surema, kui ta niimoodi saab isamaale kasu tuua. Seda jäledam tundub nende pöörasus, kes kõiksugu kuritegudega on isamaa lõhki kiskunud... (Kohustustest, lk. 28) Probleemsituatsioon Euroopas 16.17. saj. · Renessansi ajal Aristotelese ja Cicero retseptsioon voorusliku avaliku teenistuse eetika. Itaalia linnriikides (nt. Machiavelli), aga ka monarhiates (Saksamaal, Prantsusmaal). · Samas 16. sajandi keskpaigast religioossed, majanduslikud, regionaalsed, dünastilised võitlused. 17. saj
tunneb ta , kuidas minevik ta lahti laseb. Teos ise on lõpuni väljaviidud, st. kõik lahtised otsad saavad lõpu. Ka Joaniga jõuab asi lõpule ja lõpuks tuleb välja, et ainus mees, keda ta tõeliselt armastab on Ravic. Joani näitlejast mees vehib püssiga ja tulistab Joanile kaela. Kuul jäi seitsmenda lüli vahele pidama. Ravic opereerib teda, kuid asjatult. Joan sureb kohe pärast seda, kui on Ravicile armastust avaldanud. Joan seletab ka, et kõik teised mehed olid ainult pöörasus ja , et ta armastab ainult Ravici. Teose lõpul ollakse juba kindel, et Saksamaa ja Prantsusmaa vahel algab sõda. Inimesed demobiliseeritakse ja kõik , kes saavad , püüavad põgeneda. Ravicile pakutakse ka põgenemist, aga ta otsustab põgenemise lõpetada, läheb oma hotelli, kus ees ootab politsei, kes pagulasi vahistab. Ravic saadetakse koos teistega pagulastega maalt välja. 61
Ka täna ei saanud ta muidu, kui pidi loobuma iseendast, oma hiljutisist sõnust ja arvamustest, et aga kuidagi leida lohutust sellele, kes seda vajab. Ja härdal meelel langes ta kummuli nuuksuvale lapsele ning rääkis väriseva sosinaga: ,,Emal on õigus, Tiina, emal on tõepoolest õigus. Jumal elab, Jeesus Kristus elab, jumala inglid elavad, kõik nad elavad." ,,Nüüd sa valetad!" karjus laps talle peaaegu loomaliku häälega vastu, millest kostis meeleheite pöörasus. ,,Jumal on surnud, Jeesus on surnud, inglid on surnud, kõik on surnud ja mina ei saa kunagi terveks! Ma jäängi vigaseks!" ,,Ei jää, sa ei jää," vaidles Indrek vastu. ,,Sa saad tingimata terveks, sest jumal elab ja saadab oma inglid. Ta saadab neid terve leegioni, nii et kui üks ei oska parandada, siis oskab teine. Mõni oskab ikka, niipalju saadab ta neid. Esiti valetasin ma jumala peale, sest ta on mulle väga
annaabi.ee 
