TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist...................................................................................................4 2. Koostöö analüüs..........................................................................................................................
· Tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajarajatis; · Liikluskorrakdusvahend; · Teemärgitus-ja teevalgustusrajatis; · Tee ääres asetsev muu teehoiurajatis. Teede liigid Maantee Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Riigimaantee, mis kantakse riigimaanteede nimekirja,on: 1. Põhimaantee, mis ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna ja teisi suuri linnu tähtsate sadamatega, raudteesõlmede ja piiripunktidega; 2. Tugimaantee, mis ühendab linnu omavahel ning linnu põhimaanteedega; 3. Kõrvalmaantee,mis ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või küladega ning neid kõiki põhi-ja tugimaanteedega; 4
Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe Praamisadamad, mis ühendavad mandit Muhuga: Virtsu-Kuivastu Praamisadamad, mis ühendavad mandrit Hiiumaaga: Rohuküla- Heltermaa Muhult Saaremaale pääseb põhimaantee kaudu Õhutransporti kasutatakse inimeste, posti ning kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartograafiline generaliseerimine Referaat Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Generaliseerimine ja selle kasulikus........................................................................................... 4 Kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust....................................................................4 Generaliseermise meetodi........................................................................................................... 6 Generaliseerimine GIS-i programmides..................................................................................... 7 Ramer ...
1.3 Infrastruktuur 1.3.1 Teedevõrk Künkliku reljeefi tõttu on teed rohkete tõusude, languste ja kurvidega. Haanja valda katab Kagu-Eestile omaselt tihe teedevõrk, mis on valdavalt kruusakattega. Haanja valla territooriumil jääb liiklussagedus kõigil riiklikel ja kohalikel maanteedel alla 1000 transpordivahendi ööpäevas. Tulenevalt reljeefist ja ilmastikuoludest, ka lumerohkusest on teede hooldus Haanja vallas suhteliselt kulukas ja töömahukas. Peale Riia-Pihkva maantee, mis on põhimaantee, on teised Haanja vallas asuvad riigiteed kõrvalmaanteed. Riigimaanteed on heas seisukorras. Kohalike teede seisukord on enamasti rahuldav. Tolmuvaba kattega on Ruusmäe-Kuklase tee, Rõuge-Rebäse-Haanja tee, Rõuge-Kurgjärve-Haanja tee Haanja ja Kurgjärve vahel. Saastatus on seda suurem, mida mürarikkam on piirkond. (http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/TEEDEV6RK_YHISTRANSPORT.pdf ) 1.3.2 Elektrivarustus
Совета по железнодорожному транспорту”. ) 2. Teed (näidisküsimusi) a. Loetlege tee koostisosi (vähemalt 5). tunnel, sild, viadukt, kiirendusrada, aelgustusrada, ohutussaar, parkla, teepeenar, bussipeatus, kõnnitee, truup, müratõke, kraav, b. Millised teed kantakse teeregistrisse (4)? Põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee, ühendustee, riigi jäätee c. Kes korraldab teehoidu: a) riigiteedel maanteeamet ; b) kohalikel teedel kohalik omavalitsus ; c) erateedel tee omanik ? d. Millised majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi allüksused teostavad vahetult
ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa; Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Jõhvi – Tartu – Valga. Tugimaantee - Tartu – Jõgeva - Aravere, Pärnu-Lihula. Kõrvalmaantee - TÕRVANDI - ROIU – UNIKÜLA; TARTU - ILMATSALU - RÕHU. Ramp ja ühendustee. Muu majandus- ja kommunikatsiooniministri otsuse alusel riigimaanteede nimekirja kantud tee. Kohalik tee - kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee, kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee ja valla- või
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) · Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud · kergliiklustee ainult jalakäijatel...
iseseisev teeosa, mis võimaldab ühelt lõikuvalt teelt siirduda teisele teele · üherajaline tee tee, kus korraga ühes suunas mahub sõitma vaid üks sõiduk · ühesuunaline tee tee, kus on lubatud ainult ühesuunaline liiklus · ümbersõidutee asulast, remondilõigust või ajutisest teesulust möödasõiduks ette nähtud tee 2) Tee liigid, metsateede liigid, tänavate liigitus, maanteevööndid, maanteeklassid, metsateedeklassid · Kohalik maantee, Põhimaantee, Tugimaantee, Kõrvalmaantee, Ramp ja ühendustee · Kohalik tee· Eratee· Metsatee· Tänav· Jalgtee ja jalgrattatee· Talitee Metsatee liigid: · Kattega tee on metsatee, mille sõidu- või käiguosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud mineraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne). · Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest.
14. Ühistranspordi ülesanded: · Sõiduvõimaluste loomine · Teede ja tänavate liikluskoormuse vähendamine · Vähendada liiklusõnnetusi · Vähendada kahju keskkonnale 15. Eesti ühistransport: 2/3-buss, 30%- tramm, troll, 2%- rong (hõre graafik).Rongid ja bussid ei täienda teineteist vaid konkureerivad. 16. Teedevõrk Eestis: · Kõik teed 58 034 km · Riigimaanteed (16 487 km) - põhimaantee 1602 km -tugimaantee 2391 km -kõrvalmaanteed 12 444 km -ühendamisteed 50 km E-teed (Euroopa Liidu) 935 · Kohalikud, era 38 489 · Linna tänavad 3 058 km 17. Tee on sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis 18. Tee koosseis: · sõidutee; · parkla ja puhkekoht; · tunnel, sild, viadukt; · teepeenar
Kaardileht kirjeldab Harjumaa idaosa ning Järvamaa lõunaosa. (Joonis 1). Kujutatavale alale jäävad Anija, Kõue, Aegviidu, Kose, Albu, Ambla, Lehtse, Roosna-Alliku ja Paide vallad. Suurematest asulatest jäävad piirkonda Aegviidu, Alavere ning Jäneda. 6 Joonis 1. Baaskaardi lehel nr. 6342 kujutatud maa-ala asukohaskeem (Allikas: Maa- amet) Teedevõrk: Kaardilehte nr. 6342 läbib Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa põhimaantee nr. 1, Kose- Jägala tugimaantee nr. 12, Jägala-Käravete tugimaantee nr. 13. Lisaks on mitmeid kõrvalmaanteid. Teedevõrk on kaardilehe äärealadel tihedam, sest piirkonna keskosa on enamuses osast soine. Reljeef: Maa-ala on üldiselt tasane, kuid maapind tõuseb ida ja lõuna suunas. Leidub üksikuid kõrgemaid punkte nagu 95,7 m ja 94,7 m. Kõige kõrgem punkt on Albu vallas Mägede külas paiknev Valgehobusemägi, mille kõrguseks on 105,8 m. Reljeefi madalam osa
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaar...
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
19. Mis kuulub tee koosseisu (vähemalt 5) Tunnel, sild, teepeenar, kraav, teemärgistus, parkla, 20. Mis on teemaa Maa, mis on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehiu korraldamiseks. 21. Mis on maantee Väljaspool linnu, aleveid, alevikke paiknev tee sõidukitele ja jaakäijatele liiklemiseks. 22. Mis on kohalik maantee ja kohalik tee Kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee. 23. Mis on põhimaantee Tähtsaimad teed. Ühendavad suurimaid linnas omavahel ja sadamatega, raudteesõlmedega, piiripunktidega. 24. Mis on tugimaantee Ühendab linnu omavahel ja neid põhimaanteedega. 25. Mis on kõrvalmaantee Ühendab linnu alevite, alevikega, neid omavahel või küladega ning neid põhi- ja tugimaanteedega. 26. Mis on eratee Paikneb juriidilise, füüsilise isiku kinnisasjal. 27. Mis on metsatee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
