kohtades, alustades Alaskaga ning lõpetades Indiaga. Lisaks Indiale on ta elanud ka Iraagis ja Türgis, hetkel võib teda leida Montrealist Kanadas. Ülikoolis õppis ta filosoofiat, kirjutama hakkas ta juba 27-selt ning tegeleb sellega tänaseni. Teose ülesehitus ● Teose esimene osa räägib taimetoitlasest poisi usulistest otsingutest ja üllatavatest leidudest. ● Teine osa räägib peategelase ohtlikust ja kurnavast 227 päeva kestvast seiklusest päästepaadis üle Vaikse ookeani. Peategelased ● Piscine Molitor Patel (Pii) – teismeline poiss ● Richard Parker - Bengali tiiger Peategelasest Peategelane oli 16-aastane poiss kelle nimi oli Piscine Molitor Patel, hüüdnimega Pii. Ta oli pärit Indiast, kuid tema onu, kes oli prantslane ning tegeles ujumisega pani talle sellise nime. Piscine tähendab prantsuse keeles ujulat. Pii mõtestas elu väga sügavalt, ning enne laevahukku sattumist
Raamat algab osaga, mis mõtestab lahti meie eksisteerimise ning elu. Mida me usume ja milleks me usume. Annab edasi informatsiooni erinevatest religioonidest ning on küllaltki sügavamõtteline. Lisaks hakkab esimeses kolmandikus arenema teose põhiliin. Peategelase isal on loomaaed Indias, olude sunnil peavad nad kolima Kanadasse ning ka osad loomad endaga kaasa võtma. Olles laevaga keset vaikset ookeani tekivad probleemid ning laev upub. Ainuke pääseja on 16 aastane Pii, olles ühes päästepaadis sinna sattunud Bengali tiigri, hüääni, ahvi, roti ja sebraga. Loksudes avamerel tapab tiiger kõik ülejäänud loomad, ainus ellujääja on Pii. Sellega hakkabki Pii pikem kui seitsme kuune võitlus surma vastu Vaiksel ookeanil. Raamatu teine osa on saja protsendiliselt keskendunud teekonnale paati sattumisest kuni pääsemiseni. Lugedes saab väga detailselt teada mida teha selleks, et ellu jääda. Kiiresti saab
vaba-lang päästepaat 3. kalalaeva päästepaat 4. valvepaat 67. Millised esemed järgnevast loetelust kuuluvad päästepaadi varustuse hulka? 1. esmaabi pakend, 2. päästevest, 3. kirves 4. tormiankur, 5. vangliin 6. ULL-raadiojaam 68. Milline teguviis on õige? 1. Vasakpoolne 2. parempoolne 69. Kus võivad asuda laeval normaaltingimustes päästevestid? 1. Päästepaadis 2. Päästeparvedes 3. Kajutis 4. kogunemisjaamas, 5. masinaruumis 6. navigatsioonisillal 23 71. Mis on kujutatud pildil? 1. päästerõnga tulepoi 2. Emergency Position Indicating Radio Beacon 3. Search and rescue radar transponder 72. Kuidas kinnitatakse laeva pardal päästeparv? 1
Ukse liikumise puhul hakkab tööle visuaalne plinkiv tuli ja kaugele kuuldav sireen. Veel näidatakse, kus asub kahe veekindla ukse vahel varuväljapääs. Veekindlate uste õppuse juht on teine mehaanik. 4. Päästepaadi õppus, selle veeskamine ja mereklaariks tegemine- Päästepaadi õppuse puhul näidatakse, kuidas veesata ja mereklaariks teha päästepaat. Peale selle tehakse paadiga väike ring ja näidatakse ning räägitakse juurde mis varustus on päästepaadis ning miks see vajalik on(palju asju on lihtsalt igavuse peletamiseks). Päästepaadi õppuse juht on teine tüürimees. 5. SOPEP jaama õppus- SOPEP jaama õppuse puhul räägitakse, miks on SOPEP jaamu üldse vaja, miks nad just asuvad autotekil ja mis varustus asub SOPEP jaamades. SOPEP jaamade põhiülesanne on omada varustust, millega on võimalik ära hoida suuri merereostusi. Seal asuvad põhilised vahendid autodest
Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valguspulgad (keemiline signalisatsioonivahend) ja liiniheitja raketid. Neid peavad oskama kasuada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetilises lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema roolikambris, teine vanemtüürimehel. Kast peab olema seespoolt pehme vooderdusega, sest kastis olevad esemed ei tohi lainetusega loksuda. Päästepaadis ja parves peavad nad olema veekindlas pakendis. Kõikide pürotehniliste vahendite kasutamise kohta peab olema instruktsioon. Hädaohu korral tuleb lasta ainult punaseid rakette. Nende kasutamine muuks otstrbeks on kategooriliselt keelatud, sest lendulastud punase raketi korral käivitub kohe päästeoperatsioon ning eksituse korral on pahanus suur. Rakette tuleb lasta pelingaatori sillalt või avara teki tuulealuselt pardalt alla tuult. Säratuld tule hoida
Päästerõngad 7tk valguspoiga (2h tugevusega 2cd) asukohaga kuuendal tekil, 2tk iseaktiveeruva suitsusignaali (15min) ja valguspoiga (2h tugevusega 2cd) asukohaga silla tiibadel ning kaks tavalist liiniga päästerõngast. Termoülikonnad 48tk, firmalt Cosalt Crewsaver, ette nähtud MES meeskondadele, valvepaadi ja päästepaatide meeskonnale. Termokotid Ette nähtud külmas vees kannatanu kehatemperatuuri hoidmiseks ja selle tõstmiseks. Igas päästepaadis 15t, 24s suures päästepaadis 10tk, 2s väikeses päästeparves 5tk, mõlemas valvepaadis 2tk. Tuletõrjevahendid Pulberkustutid 47 tükki x 6 kg, 73 tk x 12kg, 2 tk x 25 kg CO2 kustutid 8 tükki x 5kg ja 2 tk x 10 kg Vahtkustutid 4 tükki x 50 l ja 8 tk 2x20 l Hingamisaparaadid 14 tk Tuletõrjuja varustus 20 tk Tuletõrjevoolikuid 151 tk Kaasakantavad: Pulberkustutid, CO2 kustutid ja vahumoodustajad Tsentraalveekustutussüsteem: Torustik on välja viidud igale tekile,
1. Laevas ja päästevahendites kasutatav pürotehnika Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid peavad oskama kasutada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetiliselt lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema vahitüürimehe valduses ja teine roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad raketid peavad olema veekindlas pakendis. Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud rakette. Aegunud pürotehnilised vahendid tuleb akti alusel kaldale anda. Kemoluminestsents valguspulk on keemiline signalisatsioonivahend, mille sisselülitamisel toimub keemiline reaktsioon, mis tekitab rohelise või punase valguse 8 kuni 12 tunni jooksul. Valgus paistab kuni 1 miili kaugusele
Üks võti peab laevapere liikmele kui ka teistele isikutele, laevaregistrite seadus (RT I 1998, 23, millega paiooli hõõrutakse. Peale seda olema vahitüürimehe valduses ja teine kelle ütlustel võib teo arutamisel tähtsust olla. 321; 2009, 29, 175) lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku roolikambris. Päästepaadis ja parves olevad Otsus tehakse häälteenamusega. Küsimused, Laeva asjaõigusseadus (RT I 1998, 30, 409; kuivamiseni. raketid peavad olema veekindlas pakendis. seletused, vastused ja komisjoni põhjendatud 2008, 59, 330) Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja Kasutada ei tohi aegunud ega märgunud
kemoluminestsents valguspulgad (keemiline signalisatsioonivahend) ja liiniheitja raketid. Neid peavad oskama kasuada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetilises lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema roolikambris, teine vanemtüürimehel. Kast peab olema seespoolt pehme vooderdusega, sest kastis olevad esemed ei tohi lainetusega loksuda. Päästepaadis ja –parves peavad nad olema veekindlas pakendis. Kõikide pürotehniliste vahendite kasutamise kohta peab olema instruktsioon. Hädaohu korral tuleb lasta ainult punaseid rakette. Nende kasutamine muuks otstrbeks on kategooriliselt keelatud, sest lendulastud punase raketi korral käivitub kohe päästeoperatsioon ning eksituse korral on pahanus suur. Rakette tuleb lasta pelingaatori sillalt või avara teki tuulealuselt pardalt alla tuult. Säratuld
Sellise paadi uppumatuse tagavad sisse ehitatud õhukasti, mis ei lase tal ka veega täidetuna ja ette nähtud inimeste arvuga pardal uppuda. Päästepaadi parraste ümber on tõmmatud leier, millest vees olijad saavad kinni haarata ja hoida. Paadi kiilu alt on läbi tõmmatud kaks sõlmedega otsa, mis võimaldab ronida ümberpööranud paadi põhjale. Samal eesmärgil on põhja küljes kiil-käsipuu. Selline paat käitatakse kas aerudega, kruvivõlli käsiajamiga või mootoriga. Päästepaadis hoitakse pidevalt vee ja ettenähtud toiduvaru ning suurt hulka nõutavaid vajalikke esemeid ja vahendeid. Klassikalisel päästepaadil oli ka purjevarustus, mis võimaldas vajadusel läbida suuri vahemaid. Tänapäeval, kus abi laevahuku korral saabub kiiresti (mitte kauem kui 24 tunni jooksul) igasse maailma paika, ei ole vahemaade läbimisel vajadust. Parem on jääda laevahuku paiga lähedale. Seepärast on päästepaatide areng viinud kinnist, tulekindlate, hermeetiliste paatide ja
Sellise paadi uppumatuse tagavad sisse ehitatud õhukasti, mis ei lase tal ka veega täidetuna ja ette nähtud inimeste arvuga pardal uppuda. Päästepaadi parraste ümber on tõmmatud leier, millest vees olijad saavad kinni haarata ja hoida. Paadi kiilu alt on läbi tõmmatud kaks sõlmedega otsa, mis võimaldab ronida ümberpööranud paadi põhjale. Samal eesmärgil on põhja küljes kiil-käsipuu. Selline paat käitatakse kas aerudega, kruvivõlli käsiajamiga või mootoriga. Päästepaadis hoitakse pidevalt vee ja ettenähtud toiduvaru ning suurt hulka nõutavaid vajalikke esemeid ja vahendeid. Klassikalisel päästepaadil oli ka purjevarustus, mis võimaldas vajadusel läbida suuri vahemaid. Tänapäeval, kus abi laevahuku korral saabub kiiresti (mitte kauem kui 24 tunni jooksul) igasse maailma paika, ei ole vahemaade läbimisel vajadust. Parem on jääda laevahuku paiga lähedale. Seepärast on päästepaatide areng viinud kinnist, tulekindlate,
Sellise paadi uppumatuse tagavad sisse ehitatud õhukasti, mis ei lase tal ka veega täidetuna ja ette nähtud inimeste arvuga pardal uppuda. Päästepaadi parraste ümber on tõmmatud leier, millest vees olijad saavad kinni haarata ja hoida. Paadi kiilu alt on läbi tõmmatud kaks sõlmedega otsa, mis võimaldab ronida ümberpööranud paadi põhjale. Samal eesmärgil on põhja küljes kiil-käsipuu. Selline paat käitatakse kas aerudega, kruvivõlli käsiajamiga või mootoriga. Päästepaadis hoitakse pidevalt vee ja ettenähtud toiduvaru ning suurt hulka nõutavaid vajalikke esemeid ja vahendeid. Klassikalisel päästepaadil oli ka purjevarustus, mis võimaldas vajadusel läbida suuri vahemaid. Tänapäeval, kus abi laevahuku korral saabub kiiresti (mitte kauem kui 24 tunni jooksul) igasse maailma paika, ei ole vahemaade läbimisel vajadust. Parem on jääda laevahuku paiga lähedale. Seepärast on päästepaatide areng viinud kinnist, tulekindlate, hermeetiliste paatide ja
annaabi.ee 
