s s emu as ec h poe otsu o s gstab isa otsinguil purjetada Pylos el .e 3. laul Pylos el võtab Nestor Tele m a c h o s e viisakalt vastu. Vana Nestor soovitab Tele m a c h o s e l s õita Spartas s e . Nii Kui ta Spartas s e jõuab käib parasja gu pidu. 4. laul Spartas võtab Men elao s Tele m a c h o s e vastu ja Tele m a c h o s küsib talt om a isa kohta. Sparta kuningalt Men el
..........................5 Kunst............................................................................................................6 Sissejuhatus Mükeene kultuuri aluse panijateks olid indoeurooplased, keda nimetati ahhailasteks. Mükeene kultuur levis 20. sajandist eKr Mandri-Kreekas. Nime on kultuur saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnese poolsaarel peamisel Argolise maakonna kirdeosas. Peamiselt leviski mükeene kultuur Argolises, kuid kultuuriruumi kuulusid ka Tiryns, Pylos, Thebes ja teised linnad sealhulgas Argolisest välja jääv Ateena. Mükeene kultuuris tomineeris sõdalasaristokraatia. Nad tegid mitmeid sõjakäike Egeuse piirkonnas. Mükeene ajalugu Mükeenelasi võib pidada esimesteks kreeklasteks. Nad ränasid mööda maismaad Balkani poolsaarele ning tõrjusid kõrvale ja segunesid sealsete asukatega, kelleks olid pelasgid ja leleegid. Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa.
Mükeene kultuur ise jaguneb järgmiselt: vara-mükeene (17001550 eKr), kesk-mükeene (15501400 eKr) ja hilis-mükeene (14001100 eKr). Ent selle dateerimises on eri uurijatel palju erimeelsusi. Mükeene kultuuri võib käsitleda kui Hellase kultuuri hilist järku. Kultuuri nimi Mükeene linnast Peloponnesose poolsaarel Argolise maakonna kirdeosas. Mükeene sai alguse linnusest, kasvas linnaks. Teised tähtsamad linnad: Tiryns, Argos, Pylos. Mükeene kultuuri mõjud olid laiemad, ulatusid teistesse Kreeka maakondadesse. Vanimad asulakohad Argose lahe ranniku viljakal tasandikul Lerna asula. Omaaegsel mererannal, kuid oli soodsas kohal ka maismaateede suhtes. Lerna asustus sai alguse juba neoliitikumis, pärast mõningast vaheaega elati samas ka varasel ja keskmisel pronksiajal. 2500 eKr kuni 1700 eKr Lerna õitseng. U 18001250 eKr Lernas elati vaid ajuti, koht oli suuremas osas kasutusel kalmistuna. U 1250 eKr jäeti maha.
U 1450 vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid sealt lähtuvalt valitsema suurt osa Kreeta saarest. Kujundati kreeka keelele kohandatud lineaarkirja variant Lineaarkiri B. Mõne aja pärast (14. 13. sajandil) Knossos purustati ja minoiline tsivilisatsioon käis alla. Purustuste põhjused pole selged. Mükeene tsivilisatsiooni hiilgeaeg XV XIII sajandil Kreekas kujunesid mitmed, enamasti kindlustatud, lossid Mükeene, Tiryns, Pylos, Ateena, Teeba, Jolkos mis tõenäoliselt olid teineteisest sõltumatud võimukeskused. Kasutati Lineaarkirja B. Kreeklased domineerisid kogu Egeuse merel ja nende tugipunkte tekkis ka Anatoolia läänerannikul. Musta mere väinade juures püsis kreeklastest sõltumatu Trooja kindlus ja linn, mis u 1300 1250 sai tõsiselt kannatada tõenäoliselt maavärina tagajärjel. Mükeene tsivilisatsiooni langus u 1200 1100 U 1200 tabasid kogu Egeuse piirkonda purustused
mandrikreeka keskustes, tuli ka härg ja muu kreeta pärane materiaalne kultuur edasi siia.Kreekas kujunesid nüüd siis riigid, mille keskmes olid lossid, mis erinesid kreeta lossides.Mykene, u 10-15 km eemal Tyrins., mõlemad väga tugevalt kindlustatud, Ateena , akropolil oli loss , Teeba, Jolkos põhja-kreekas, Sparta kus pole leitud suurt lossi vaid mäeveerult leitud väike loss kus rööviti helena, leitud hulgaliselt valitseja haudu , ja viimasena Pylos, silmapaistev sellepoolest et sealt lossist on leitud kõige rikkalikum lineaarkirja B kogumik. Nende lossidega hilisemas kangelaspärimus seondusid kindlad kangelased.Ateena Theseus, Oidipus oli teebas, Jolkos Jonas, Mykenest oli perseus, Agamemnon,sparta Menelaos, pylos Nestor Lossidest , osa neist oli tugevalt kindlustatud, müni polnd näiteks Pylos ei olnud, oli kas vähe või üldse kindlustamata, kõige tugevamalt oli Mykene loss on kaljusekünka otsas ja Tiruns on tasandiku peal
küllus). Ta oli teatud mõttes ka maast võrsuva viljakuse andja. Ta samastub Zeusiga, sest ka Zeusi austati tihti allilmse Zeusina( Zeus euboleus, Zeus meilichios, katachthonios). Hadest seostatakse ka Dionysosega. Hadesega ei seondu peaaegu mingit mütoloogiat. Hades on rohkem nagu kontekst. Allilma asju ikka korraldab Persephone. Allilma pääseb sealt, kust saab alla- allikad, koopad, järved, soised järved. Koobastest Daidaroni neeme keskmine koobas. Teine Pylos (tõlkes värav), ka allilma värav, seal oli Pylose loss. Kolmas on Lerna järv. Kõige varasemad allilma kirjeldused pärinevad Odüsseiast. Seal on Lethe ja Styxi jõgi. Seal on Achoron, Pyriphlegeton, Kokkytos veekogud. Seal oli paadimees Charon, kes viis surnu üle siis kui talle suhu oli münt paadimehe jaoks pandud. Inimestel on seal erinev saatus. Seal on kurjategijad- Tantalos, Ditilos, aloaadid on seal, Ixion, danaiidid, Xisiphos?
Mükeene tsivilisatsioon Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj. Leitud ülikutehauad. Neist pärinevad rikkalikud leiud. Kuldmaskid, ehted, minoiline härg jpm. Oli hauasteelid, kus oli maailma varaseim hobukaariku kujutis. 15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole. Ateena akropolis oli ka Mükeene ajast loss, veel leitud kohtadest nagu Tiryns, Teeba , Jolkos, Sparta, Pylos. Pyloses on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud kangelaspärimused. Tugevalt kindlustatud loss oli nt Tiryns ja Mükeene. Tirynses asub ka lõvivärav. Megaron ehk troonisaal. Lossidega seonduvad ka hauad- tholose hauad ehk kuppelhauad. Suured on kõik antiikajal rüüstatud. Lineaarja B tahvlid annavad ettekujutuse lossidest majandusliku poole pealt. Riigi eesotsas oli wanax- isand ehk valitseja
lagunemisest tingitud ja üksteisega nõrgalt seotud liikumistega eri piirkondades, pole selge. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, peagi ka Anatoolia sisealadel Vahemere idarannikul, tuues kaasa Hetiidi impeeriumi languse ja purustusi Süüria rannikulinades, kuni röövivad rahvarühmad purustati Ramses III poolt Egiptuse piiridel. Kreekas tabasid 1200. a. paiku purustused mitmeid losse, millest mõned näiteks Pylos ja Teeba jäeti seejärel maha. Mükeenes ja Tirynsis aga püsis küllalt jõukas asustus veel sadakond aastat. Umbes samal ajal purustati ka Trooja. Ei ole üheselt selge, kas ründajad lähtusid väljapoolt või oli tegu pigem kreeklaste endi ja lähinaabrite vaheliste konfliktide tulemusega. Kuigi Mükeenes, Tirynsis ja mõnedes muudeski Kreeka piirkondades ei toonud nad kaasa tsivilisatsiooni lõplikku langust, pole
annaabi.ee 
