Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

PVC ja LINOLEUM katete võrdlus - sarnased materjalid

Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PVC ja LINOLEUM katete võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

linoleum, katted, naturaalne, hooldada, toorainete, kloor, etüleen, sideaine, vaiku, elastsust, kaunid, mustrid, saavutatakse, kasutusiga, kordi, mõnelpool, mainitud, vanust, esinduslik
PVC-vaipkatted ja linoleoum
10
docx

PVC, vaipkatted ja linoleoum

ühtlaseks.Velüürkarvaga kate on kulumiskindel ja tihe. Lõigatud-aasaline — selles kattes on ühendatud saksoni ja aasaline karv st. kombineeritakse erineva kõrgusega lõigatud ja lõikkamata karva. Reljeefsed mustrid saadakse just sellist tüüpi karvaga. Populaarsemad vaipkatte tüübid koju: 1) madala aasaga värvitud vaipkatted (print), 2) tihedamad vaipkatted reljeefse ja ruumilise mustriga (scroll), 3) pehmed ja kohevad katted, mille karva kõrgus on kuni 12 mm. (cutloop), 4) pehmed ja kohevad katted keerdlõngast, lõnga kõrgus on 10-50mm (shaggy). Linoleum Linoleumi ja PVC peamine erinevus seisneb nende toormaterjalides. Kui PVC´d ehk vinüülkatet toodetakse toorainete (keedusoolast kloor ja naftast etüleen) keemilisel töötlemisel, siis linoleum on 100% looduslik materjal. Sideaine ülesannet täidab linoleumi koostises linaseemneõli, millele on lisatud looduslikku vaiku. Täiteaineteks

Ehitusmaterjalid
9 allalaadimist
PVC-katted-Vaipkatted-Linoleomid
4
doc

PVC-katted. Vaipkatted. Linoleomid

suurema intensiivsusega käiguteele. 12) Paanid asetada valguse ja akna suunas. Võimaluse korral vältida piki põrandaid jooksvaid vuuke. Vaipkatted. Vaipkattel on mitmeid eeliseid eriti kortermajas - katsed näitavad, et olenevalt vaipkatte paksusest väheneb vaibatatud põranda põrkemüra 25 ­ 34 db. Laminaatpõranda korral on vastav näitaja 1-6 db. Seega on vaipkate hea müra summutaja ja ka soojuse regulaator. Populaarsust koguvad villased vaipkatted, need on looduslikes toonides katted, millel on tänapäeval viltpõhi ­ see ei kriimusta põrandat ning sellist katet on kerge paigaldada ja hiljem ka põrandalt eemaldada. Tihti tuntakse muret vaipkatte ja allergia vaheliste seoste üle. Katsed on tõestanud, et tolmulestade hulk vaibatatud ruumides on imeväike. Kõval põrandal lendavad tolmuosakesed kergemagi vibratsiooni korral. Vaibast ei pääse nad õhku lendama ja on eemaldatavad tolmuimejaga. On olemas 2 sorti vaipkattematerjale:

Ehitusmaterjalid
6 allalaadimist
E-kursuse-Eripuhastustööd-materjalid
168
pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

.....16 II. Koristustehnoloogia .............................................................................................25 2.1 Põrandakatted .................................................................................................25 2.1.1 Puitpõrandad...........................................................................................25 2.1.2 Laminaat.................................................................................................27 2.1.3 Linoleum ................................................................................................27 2.1.4 Korkkatted ..............................................................................................29 2.1.5 Kumm.....................................................................................................30 2.1.6 Looduslikud kivipõrandad.......................................................................31 Graniit.....................................

Puhastusõpetus
120 allalaadimist
EHITUSMATERJALID
34
docx

EHITUSMATERJALID

· Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides · Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte · Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab

Ehitusviimistlus
32 allalaadimist
Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
82
odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Mõned tekstiiltapeedid on valguskindlad, see tähendab, et ei pleegi ära. Tekstiiliga võib katta ka vaid ühe seina. Vinüültapeet Vinüültapeeti iseloomustab keskmisele tarbijale vastuvõetav hind. Täissünteetilistele vinüültapeetidele ei sea tootmisprotsess mingeid piiranguid, mistõttu värvi- ja mustrivalik on väga suur. Olemas on nii perfektselt sileda pealispinna kui ka tugevalt reljeefse mustriga variante. Vinüültapeeti on kerge hooldada (pestavus!), samuti on pikk nende vastupidavusaeg. Värvitav tapeet Lisaks valmiskujul seina kleebitavale tapeedile on olemas ka värvitav tapeet. See on tänuväärt lahendus ennekõike vanemates majades, kus halva ehituskvaliteedi tõttu seinte sirgeks saamine palju probleeme tekitab, kuid kus ometi soovitakse seinad üle värvida. Selle tootegrupi tuntuim esindaja on klaaskiudtapeet, mida on kerge puhastada ning mis varjab hästi seintesse tekkivaid pragusid. Spetsiaaltapeedid

Ehitus
529 allalaadimist
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

· Cr ­ kroom ­ suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. · Ni ­ nikkel ­ suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. · Co ­ koobalt ­ suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust · Mo ­ molübdeen ­ suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist · Mn ­ mangaan ­ suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust · Si ­ räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust · W ­ volfram ­ suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust · Ti ­ titaan ­ suurendab tugevust ja kuumuskindlust · Al ­ alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased. Nendele terastele lisatakse mangaani, kroomi ja vanaadiumi. Vedrude

188 allalaadimist
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

· Cr ­ kroom ­ suurendab terase tugevust läbikarastatavust ja korrosioonikindlust. · Ni ­ nikkel ­ suurendab terase sitkust tugevust ja korrosioonikindlust. · Co ­ koobalt ­ suurendab materjali magnetilisi omadusi terase tugevust ning muudab terase peenestruktuurilisust · Mo ­ molübdeen ­ suurendab terase kõvadust ja kulumiskindlust, soodustab peenema struktuuri tekkimist · Mn ­ mangaan ­ suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust · Si ­ räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust · W ­ volfram ­ suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust · Ti ­ titaan ­ suurendab tugevust ja kuumuskindlust · Al ­ alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased. Nendele terastele lisatakse mangaani, kroomi ja vanaadiumi. Vedrude

Materjaliõpe
67 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
74 allalaadimist
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

HALJASALADE KASVUPINNASED JA MULTŠID Aino Mölder Luua 2011 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali autor Aino Mölder Retsensent Kadi Tuul Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-487-88-2 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit 1 SISUKORD Eessõna ……………………………………………………………………………………………………….lk.4 1. Kasvupinnaste füüsikalised omadused ………………………………………….…�

Aiandus
35 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
676 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun