imiku reaktsioon on tõepoolest reaktsioon objektile, mis liigub imikuga kokkupõrke suunas. Ühe teise uurimuse põhjal tegi Bower (1971) järelduse, et imikud tajuvad ka ,,virtuaalseid objekte" tahketena. Need varased uurimused lubasid oletada, et imikud võivad tajuda objektide püsivust enne, kui neil on olemas ulatuslik asjade kompimiskogemus. Kaasaja uurimustest võib kokkuvõtlikult järeldada, et nägemis- ja puutemeel funktsioneerivad algusest peale kui omavahel seotud modaalsused. Aine baasomaduste tajumiseks ei vaja imik ulatuslikku kompimiskogemust. Need avastused imiku taju kohta varases imikueas toetavad pigem Gibsoni kui Piaget´ vaateid. (Butterworth, Harris : 97-103) 6 5. KÕNETAJU Imikute kõne äratundmise kiirusest räägitakse tänapäeval palju ning see on põhjendatud.
Hinnatakse: Vaimset võimekust (verbaalne, ruumilis matemaatiline). Isiksust (emotsionaalsust, taju, mõtlemine, tähelepanu, mälu). MÄNG Mäng on sotsiaalne tegevus, mis peegeldab ümbritsevat tegelikkust ja muutub seetõttu ühiskondlikele tegevuslikkusel. Mängides teeb laps mitmesuguseid liigutusi, õpib tundma esemete tunnuseid ning kõneleb esemete ja kaaslastega. Mängu käigus areneb: Nägemis, kuulmis, maitsmis, haistmis ja puutemeel Aktiivne ja passiivne kõne Seaduspärasuste ja suhete mõistmine Seoste loomine Loova mõtlemise ja probleemi lahendamise oskus. Endast lugupidamine Peenmotoorika Oskus rõõmu ja vabadust tunda Kujutavad tegevused on väga tähtis loomvõimete arendamisel. Areneb nii tunnetus kui kujutlusvõime, peenmotoorika ja silma ning kätetöö. Kujutava tegevuse liigid: Voolimine Joonistamine Maalimine Kleepetöö Meisterdamine Töö elemendid:
6) Tasakaal Tasakaalumeeleelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike ( tähniselundid) . Poolringkanalid - 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke. 7) Puutemeel Seotud naha erinevates kihtides paiknevate mehhanosensoritega. 1. Aeglaselt adapteeruvad Merkeli rakud olulised puudutuse lokaliseerimisel. Ruffini kehakesed informeerivad naha ja sügavamate kudete deformatsioonist, mida põhjustab tugev ja püsiv puudutus. 2. Kiirelt adapteeruvad Meissneri kehakesed asuvad karvadega katmata piirkondades(sõrmeotsad, huuled). Nende ärritamine on seotud puutetundlikkuse ruumilisusega
haistm.: lõhnaaine -> ülem. ninakarbikud (haistmisepiteel) -> haistmissibul -> haistmisnärv -> peaaju maitsm.: lahust. aine -> vall-, leht-, seennäsad -> maitsmispoor -> maitsmispung -> keele- neelunärv, vahenärv -> peaaju lihasmeel: liigutus -> lihaskääv, Golgi kõõlusorgan -> seljaajunärv -> seljaaju/(peaaju) temp. meel: temp. muut. -> pärisnahk -> külma-/soojasensorid -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju puutemeel: puude -> epidermise kasvukiht/pärisnaha näsakiht - Merkeli kehakesed - õrnad puudutused, kõdi // pärisnaha näsakiht - Meissneri kehakesed - õrnad puudutused, kuju, materjal // süva kiht - Pacini kehakesed - tugev surve, vibratsioon, venitus -> seljaajunärv -> seljaaju -> peaaju 5. Sisesekretoorsed näärmed asuvad: hüpofüüs e ajuripats - kiilluu hüpofüüsi augus, käbikeha - vaheaju koosseisus,
Väravakontrolli teooria kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närvi “värava”, valuaistinguid on selles väravas võimalik blokeerida närvirakkudega, mis pärsivad notsitseptorite poolt edastatud signaale nii, et neid ei edastatagi ajusse. Lisaks võib esineda ka inimestel sünnipärane valutundetus (mutatsioon). Kõige tundlikumad kehaosad on laup ja sõrmeotsad. Näiteks otsmik tajub valu kolm korda paremini kui sääremarjad. Inimestel kellel puutemeel ei tööta on valutaju samasugune kui tervetel inimestel, mis tõendab, et valutundlikkus töötab ka siis, kui kompemeel on häiritud. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. Põlvekõõluse stimuleerimine Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus)
Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse ehk maitsmiskarikad. Keele eeesmiselt osalt annavad maitsetundlikkust edasi näonärvi perifeersed jätked. Rakukehad asuvad geniikuliganglioonis, tsentraalsed jätked lõppevad maitsmistuumas, mis asub solitaartrakti ehk üksikkulgla tuuma ülemises osas. Keele tagumiselt osalt juhib maitsetundlikkust keeleneelunärv, mille tsentraalsed jätked lõppevad samuti maitsmistuumas. 13. Puutemeel Mehhanosensorite tüübid- aeglaselt adapteeruvad (SA-sensorid), kiirelt adapteeruvad (RA-sensorid) väga kiiresti adapteeruvad (PC-sensor). Esimene meesl, mis arenema hakkab ja selle keskus on ajukoores. Naha mehhanosensorite histoloogia: SA-sensorid Merkeli rakud karvadega kaetud nahas sageli kogunenud sensorelundisse Ruffini kehakesed sügavamates nahakihtides RA-sensorid Meissneri kehakesed karvadega katmata piirkondades (nt sõrmeotstel ja huultel)
ehituvad närvilõpmed pidevalt ümber. - Kirjeldatavaid lõpmeid on ka sidekoes, veresoontes, lihastes, kõõlustes, periostis ja mujal. - Vabad põõsasjad närvilõpmed talitlevad termo-ja mehhano-, samuti ka valuretseptorina. NAHA PEAMISED FUNKTSIOONID 1)Mehhaaniline kaitse - Haavade paranemine - Immunoloogiline kaitse 2) Kaitse kuivamise eest - Epidermise sarvkiht 3) Soojusregulatsioon 4) Erituselundkond - Higinäärmed 5) Puutemeel KÜLMA- JA SOOJARETSEPTORID ·Külma-ja soojaretseptorid on vabad närvilõpmed. Kõigil neist on teatav temperatuur, millel lähetatakse kõige rohkem impulsse. ·Külmaretseptorid toimivad siis, kui naha tempcratuur on 15-35 °C. Eriti tundlikult reageerivad nad naha temperatuuri alanemisele. Isegi 0,004 kraadine langus sekundis võib mõnikord põhjustada külmaaistingu. ·Soojaretseptorid toimivad pidevalt, kui naha temperatuur on 35-45°C. Ka nemad reageerivad
Paljusid mürgiseid aineid iseloomustab mõrudus, inimene on aga mõruainete suhtes väga maitsetundlik ja seetõttu märkab ta neid juba väikese koguse korral. Vanuse lisandudes jääb inimese maitsetundlikkus nõrgemaks. Sellele aitavad kaasa ka suitsetamine, mõningad ravimid ja haigused. Ageusia on maitsetaju puudumine, hüpogeusia all mõistetakse maitsetaju nõrgenemist ja düsgeusia puhul tekivad ärritajale mittevastavad ebameeldivad maitseaistingud. 13. Puutemeel. Puute- ehk taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinavates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) Aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis omakorda jagunevad a) Merkeli rakud (olulised puudutude lokaliseerimisel) b) Ruffini kehakesed(vähe adapteeruvad, informeerivad naha ja sügavamate kudede deformeerumist, mida põhjustab tugev ja püsiv puudutus) 2) Kiirelt adapteeruvad- reageerivad ärritaja liikumisele ja adapteeruvad sekundi murdosa jooksul. a) Meissneri
annaabi.ee 
