- poolkuiv puit: = 20-25 % - toores puit, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või > 25 % Niiskus on peamine puidu tugevust mõjutav parameeter. Seetõttu taandatakse puidu (tugevus) omadused 12 % juurde, et neid saaks adekvaatselt omavahel võrrelda. Vee hulga suurenedes kuni rakuseina küllastuspunktini väheneb puidu tugevus eriti paindel ja survel, vähem nihkel ja eriti vähe tõmbel ja löökkoormusel. Niiske puit on kuivast alati nõrgem, sest niiskus eraldab puurakke teineteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Niiskussisalduse muutus mõjutab eelkõige mahu muutust. Näiteks 150 mm laia voodrilaua niiskussisalduse muutumisel 30%-lt 10%-ni kahaneb voodrilaua laius 9 mm. See on eriti oluline sulundiga laudadel, kuid ka muul materjalil. Peale tugevuse ja mõõtmete mõjutamisel on niiskuse sisaldus oluline komponent bioloogiliste kahjustuste tekkimisel. Seente arenguks on vajalik temperatuuri 20°C-32°C ja niiskust üle 20%
Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel (kevadpuit) ja ta on poorsem. Tumedam kiht aga suvel ja sügisel (sügispuit); ta on kevadpuidust tihedam. 3. Puidu omadused Niiskus Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 35% kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 20...25%), · õhukuiv puit (niiskust 15...20%), · toakuiv puit (niiskust 8...13%). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures.
raku sein on küllastunud. Puidu edasisel niiskumisel hakkab vesi kogunema juba raku õõntesse. Seda vett nimetatakse vabaks veeks ehk kapillaarveeks. Puidu kuivamisel eraldub vesi puidu pinnalt ning sinna migreerub vesi puidu sisemusest. Esmalt lahkub vaba vesi ja seejärel hügroskoopne vesi. Vaba vee hulk puidu mahtu ei mõjuta, hügroskoopse vee hulga muutumisega kaasneb aga puidu mahu muutumine. Eri puuliikidel on kiudude küllastuspunkt 23…35% sagedamini 30%. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem MAKSIMAALNE VEESISALDUS Puidus leiduv maksimaalne veesisaldus kõigub väga suurtes piirides, olenedes puidu tihedusest ja keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu veesisaldus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. Õhukuivaks ehituspuiduks loetakse puitu niiskusel 15- 20%, poolkuivaks 20-24% ja tooreks >24%, mida
Puidu värvus võib aastatega tumeneda. PUIDU FYYSIKALISED OMADUSED Niiskus · Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hüdroskoopseteks niiskustest. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hüdroskoopne niiskus aga rakuseintes. Kuivamisel vabaneb niiskus kiiremini. · Värskelt langenud puidu niiskus ületab 35% · Toores puidus on niiskus yle 25% · Poolkuivas 18- 25% · Õhukuivas 15- 20% · Toakuivas 8- 13% · Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem · Standartseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitataksejust selle niiskuse juures. · Et puit on hüdroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. Tasakaaluniiskuse(st. Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus)
väiksema vee sisalduse poolest ( kuusk , nulg, pöök). Puidu füüsikalised omadused Niiskus > Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakusoontes. Kuivamisel eraldub vaba niiskus kiiremini. > Värselt langetatud puidu niiskus ületab 35% > Toores puidus on niiskust üle 25% > Poolkuivas 1825% > Õhkkuivas 1520% > Toakuivas 815% > Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske piut alati nõrgem. > Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. > Et puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. tasakaaluniiskuse (st.aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus).
Näiteks sisaldab 10% niiskuse puhul 1 m3 männipuitu 50 kg vett (keskmine tihedus absoluutselt kuivana u 500 kg/m3). Toores puit üle 25% (maksimaalselt 100% ja enam). Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Puusoontes ja rakuõõntes asub vabaniiskus, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes ja sageli üksikute veemolekulidena. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust) · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %) · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %) · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul
Haprus on materjali omadus puruneda järsku ilma nimetamisväärsete eelnevate deformatsioonideta. Haprad on materjalid, millede tõmbetugevus on tunduvalt väiksem nende survetugevusest (enamik kivimaterjale, malm jne). 4. Puidu omadused niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskus 1. vabaniiskus puu soontes ja rakuõõntes, kuivamisel eraldub kiremini 2. hügroskoopme niiskus rakuseintes (üksikute vee molekulidena) Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 1. toores puit, 2. poolkuiv puit, 3. õhukuiv puit, 4. ruumikuiv puit Standardne puidu niiskus: 12%. Tugevus 1. survetugevus pikikiudu 2. survetugevus ristikiudu radiaalsuunas 3. survetugevus ristikiudu tangensiaalsuunas 4. tõmbetugevus pikikudu 5. paindetugevus 6. nihketugevus pikikiudu Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem
Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5 Niiskust on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus
toimel. Ebaloomulik värvus on sinakas, hallikas, rohekas või laigulisus, mis vihjab haigestunud puidule. 4)Tekstuur-tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. 5)Niiskus-seda on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes. Hügroskoopne niiskus asub rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiske puit on alati nõrgem, kuna niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. 6)Niiskuse järgi on puit jaotatud: 1)toores puit (niiskust üle 30% kaalust) 2)poolkuiv puit (niiskust 23-30%) 3)õhukuiv puit (niiskust 15-20%) 4)ruumikuiv puit (niiskust 8-12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse sellise niiskuse puhul. 7)Paisumine ja kahanemine-kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub, kuivades kahaneb
põletusahjud). 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur Niiskust on puidus alati. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes. Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus).
· süttivus (üks olulisemaid puudusi), · kahjustatav putukate ja röövikute poolt. 05.05.2014 · Niiskust on puidus alati, kuna Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). · Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu,
ristlõige, radiaallõige, tangentsiaallõige. Vaata joonisel 3.4.1. puidu lõikeid. 28 Joonis 3.4.1. Puidu lõiked: 1 – ristlõige, 2 - radiaallõige 3 - tangentsiaallõige. Niiskus. Niiskust on puidus alati, sest Maa atmosfäär sisaldab veeauru. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgendab rakkudevahelist sidet. Sellest tingituna on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu: toores puit, poolkuiv puit, õhkkuiv puit, toakuiv puit. Puit on hügroskoopne materjal, st ta imeb endasse õhust niiskust. Puidu niiskus kõigub sõltuvalt ümbritseva keskkonna niiskusest. Paisumine ja kahanemine. Puidu niiskuse muutumine tekitab puidu paisumist ja kahanemist. Niiske puit paisub, kuivades see kahaneb.
annaabi.ee 
