2. BAROKK (Video: Rembrandt Harmensz van Tijn "Autoportreed) 2. Millal sai portreest iseseisev kunstizanr? 16.sajandil. 3. Kui vanalt on ta ennast portreeteerinud? 20.a - 63.a. 6. Mitmendal sajandil sai peeglist tavaline tarbeese? 16.sajandil. 7. Mis probleem tekib autoportreede maalimisel? Paremakäeline kunstnik jääb pildile vasakukäelisena. 9. Kuidas signeeris ta oma töid? Eesnimega. 11. Mitmes kollektsioonis on Rembrandt'i autoportreed laiali? 30-s. 3. HISPAANIA SKULPTUUR Puunikerduskunsti jätkamine. Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maailiti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. 4. PRANTSUSE KUNST
3. Millal sai Nigulistest muuseum? Alates 1984 4. Milline ja mis aegne kunst on seal eksponeeritud? Kogud? Niguliste muuseumis on välja pandud Eesti Kunstimuuseumi kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist – kesk- ja uusaegse kirikukunsti kogu ning reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. 5. Millal avati hõbedakamber ja mis on sinna paigutatud? Too näited ja lisa võimalusel pilte. 2001. aastal avati hõbedakaamer. Seal on välja pandud paremik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust. Endises käärkambris asuv ekspositsioon jaguneb kolmeks: kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna gildide-tsunftide hõbe
Kunstnik oma ateljees Frans Hals: Naerev kavaler Rembrandt: Autoportree 34 aasta vanusena Autoportree Saskiaga Kadunud poja tagasitulek Dr. Tulpi anatoomialoeng Danae Öine vahtkond Nicolas Poussin: Arkaadia karjused Poeedi inspiratsioon Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania 17. sajandi skulptuuris pole peaaegu märgata itaalia renessansi mõjusid, küll aga võib rääkida keskaegse puunikerduskunsti jätkamisest. Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maaliti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Hispaania maalikunstile oli samuti omane elulähedus, kuid see on saavutanud hoopis
Vaatlemiseks igast küljest. Liikus, efektne poos. · Taaveti figuuri lahendab ta uut moodi, kujutledes teda võitluses. Kuulsas Apolloni ja Daphne grupis on imetlusväärne, kuidas marmoris suletud edasi anda mitte ainult hoogne liikumine vaid ka õrn inimkeha. ,,Püha Teresa ekstaas". HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17.SAJAND · Pole märgata itaalia renessansi mõjusid, küll aga keskaegse puunikerduskunsti jätkamisest. Kirikud tellisid värvilisi skulptuure. Kujude näod elavaks, silmad mõnikord klaasist, lisati tõelised juuksed ja riided. · Hispaania maalikunstile oli omane elulähedus. Diego Velazquez suurim realist Hispaanias. Mütoloogilisele teemale andis tähenduse (,,Vulcanuse sepikoda"). Portreed kuningast tema perekonnast ja ministritest. Süngeilmeline paavst Innecentius X portree. ,,Õuedaamid"
aastakümneteks varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest. Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke. Surmatants (Danse Macabre). Detail. Surm tantsib keisri ja keisrinnaga. 15
dolomiitplaat kiriku kooriosa remondi mälestuseks. Plaadi ülaosas on kolmnurkviilu paigutatud tiibadega inglipea, samasuguseid näeme ülanurkades. Kolmnurga kaateteid kaunistavad lopsakad voluudid. Enamikku plaadist täidab joonia sammastega raamistatud süvistatud tekst, milles mainitakse isikuid, tänu kellele remont teoks sai. Ehkki raies on teostatud küllaltki rohmakalt, on ta 17. saj. alguse kunstiteosena huvitav. Barokkstiilis puunikerduskunsti esindab kinnimüüritud põhjaportaali ehisraamistus, mis koosneb väga erineva kunstitasemega osistest. Külgedel asuvad korintose kapiteelidega rippsambad, mida ümbritseb meisterlikult lõigatud lopsakas akantusornament. Kapiteelidest väljakasvavad ilmselt hilisemat päritolu akantsuslehed on märksa saamatuma teostusega. Ukse kohal viiluväljal näeme naiivses laadis polükroomset skulpturaalset kompositsiooni "Haudapanek". Selle kohal paiknevale
varemetesse. Pikaajaliste taastamistööde järel avati siin 1984. aastal muuseum-kontserdisaal, 2005. aastast Niguliste Muuseum. Ajaloolise kirikukunsti muuseumina tegutsev Niguliste eksponeerib ning tutvustab kunstiteoseid seitsme sajandi pikkusest ajaperioodist keskaegse ja reformatsioonijärgse kunsti paremikku Eestis. Üliväärtuslike hilis-keskaegsete altarite kõrval Põhja-Saksamaalt ning Madalmaadest on Nigulistes võimalik tutvuda puunikerduskunsti, pilt- ja vappepitaafide ning rikkaliku lühtrite, hauaplaatide ja väärismetalli kollektsiooniga. Ekspositsioon on koostatud Eesti Kunstimuuseumi kogudesse kuuluvatest eksponaatidest ning siia deponeeritud teostest. Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke. Surmatants (Danse Macabre). Detail. Surm tantsib keisri ja keisrinnaga
Hermann Bolne. Muide, nimetatud sündmusega seoses on Kuressaare linnusest esmakordselt ajalooallikais juttu. Nurgatoast viib trepp loodetiival eenduvale rdule - danskerisse. Samas ruumis asub ilus linnuse vapi ja kolmiksiirudega kaunistatud kamin (praegusel kujul XX sajandi algusest). Piiskopi eluruumide seintel on eksponeeritud üksteist suurepärast XVII sajandi 2. poole barokse puunikerduskunsti teost - vappepitaafi. Nende laialdane loomine oli seotud aadlike vana, Saksamaal juba XIV sajandil alguse saanud tavaga jätta kirikusse surnu vapp, mida matuseprotsessioonil oli kaasas kantud. XVII sajandil, eriti seoses barokkstiili levikuga arenesid neist vappidest luksuslikud üsna suuremtmelised epitaafid. Epitaafi ülesandeks oli üksikisiku vi perekonna mälestuse jäädvustamine. Siinsed epitaafid pärinevad
sajandi keskel. 1346. aastal andis Taani kuningas võimu Eestimaal üle Saksa ordule. Hansalinnana sai Tallinn õiguse kontrollida idakaubandust omades nn. laokoha õigust. Kaubanduse kiire kasv ja majanduslik õitseng tingis vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma väljanägemisesjärele. 1371.-1374.a. juurdeehitusega saavutas raekoda oma praeguse pikkuse ja mahu esimesel korrusel. Sellest ajast on raekojas säilinud keskaegse puunikerduskunsti vanimad ja haruldasemad tööd - gooti stiilis pingid. Nikerdatud pingileenid, mis kujutavad Tristani ja Isolde lugu, ning Simsoni võitlust lõviga, on ühed kauneimad keskaja kunsti näited Eestis. Aastatel 1402-1404 ehitati olemasolev raekoda, järgides varem väljakujunenud suurust ning vundamentidega määratud ruumijaotust, kahekorruseliseks pidusaalide ja tööruumidega esindushooneks. Hoone idaossa püstitati torn. Eenduv peakorrus toetati kaaristule, mis andis
Neist meistritest olulisim on Tobias Heintze (1589 1653), kelle loomingus võib täheldada juba üleminekut barokkstiili. Tema peateosed on Keila kiriku altar ja kantsel. Sammaste ja teiste arhitektuuriliste detailide kõrval näeme seal ka hoogsates poosides ja maalilise voldistikuga rüüdes figuure. Saaremaal 17.saj algupoolele tegutsenud Balthasar Raxky loodud kantslites, mille oluliseks kujunduselemendiks voluudid, nähakse poola kunsti mõjusid. Renessansiliku puunikerduskunsti kõige kaunimad teosed, Tallinna Niguliste kiriku 16.saj. keskpaiku valminud pingid, hävisid kahjuks Tallinna pommitamisel 1944.a. märtsis. Kunst ajavahemikus u. 1630 1780 Barokk ja Rokokoo 1629.a. Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (välja arvatud Saaremaa, mis kuulus Taanile 1645.aastani). Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu. See jaguneb siiski kaheks omapäraseks perioodiks, mille piiriks on Põhjasõda, sest poliitilise
annaabi.ee 
