sajandi iseloomulikke pargikujundusvõtteid. 18. sajandist on säilinud regulaarne osa ; 19. sajandi lõpust tollal kujundatud inglise stiilis maastikupark , 20. sajandist rahvuslikus stiilis rahvapark ja 21. sajandil kujundatud jaapani aed. Nn Vana palee juurde viis põlispuude allee. Ristküliku-kujulist aeda, kus kasvas 12 kallist välismaa puud – hobukastanit, piirasid kahest küljest kanalid. Park on väga liigirikas, seal kasvab 281 liiki puid ja põõsaid, võõrliike on 244. Ilusaid puudegruppe moodustavad lehised, sanglepad, hõberemmelgad, jalakad, saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru
karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park: Mõisa juurde kuulub 19. sajandi esimesel veerandil kujundatud inglise stiilis park. Selle põhiosa rajajaks peetakse A. G. von Nolckenit. Pargiaasad vahelduvad puudesaludega, kuhu on istutatud omavahel kontraste moodustavaid puudegruppe. Iga aasa äär on kujundatud eri liiki puudegruppidega. Park on liigirikas, seal kasvab 57 taksonit puid ja põõsaid. Põhipuuliigid on tamm, pärn ja kuusk. Koht kultuuris: 15. sajandi teisel poolel hakkasid Tartu piiskopkonna vasallid oma mõisapõlde laiendama. Hakkasid kujunema ka uued mõisad. Andmed mõisa kujunemise kohta pärinevad L. Stryki mõisaajaloo alasest teatmeteosest, mille järgi koosnes Mooste vanasti kahest mõisast Moisekatsist (Moisekatzist) ja Kaugositzist (Kauksi)
Kaks hoonet on säilinud ka Vasalemma tee ääres mõisapoolne on endine küün, kaugemal magasiait. Esialgse kuju (kõrge poolkelpkatus, massiivsed kiviseinad, väikesed aknaavad, otsafassaadis lai värav) on säilitanud küün, kuna magasiait on ulatuslikult ümber ehitatud. Park, mis mõisasüdant vääristab, on suhteliselt väike 3,8 hektarit. Selle esiosa moodustab hoonetega raamitud nelinurkne väljak, mil ringtee. Ehitiste fassaadid on avatud, vaid väljaku nurkadel on puudegruppe. Peaväravalt kulgeb Kulna sihis puiestee, varemalt oli härrastemaja sihilt puiestee ka põllul paiknenud rehehoone suunas. Kunstipärane haljastus jätkub teisel pool peahoonet vabakujulise pargina. Alleedena istutatud põlispuud, tiik (mis teenis ka viinavabriku huve), lilleparter, rohtaed ja mõisaansamblit piirav puiestikuna kujundatud tee moodustavad harmoonilise terviku. Lõpuks nimetatagu ka puuviljaaeda see hõlmab ulatusliku kivimüüriga piiratud ala endise aida taga.
-st ehk kokku 22,3% pargipuudest selle jaotuse alusel suuremõõtmelised põlispuud. Kukruse mõisa park on käesoleval ajal suhteliselt liigivaene (5 liiki okaspuid, 21 liiki lehtpuid). Domineerivad puuliigid on harilik vaher (22,9%), harilik tamm (22,4) ning lehis (21,9%). Kukruse mõisa park on Eestis üks omapärasemaid pargis asuva väärtusliku neljarealise lehise-tamme allee tõttu. Pargi kõrgajal oli Kukruse mõisa park üks liigirikkamaid. Pargis leidub mitmeid ilusaid puudegruppe moodustavaid suurte mõõtmetega vahtraid ja pärnasid. Puistu tervislik seisukord pargis on rahuldav. Seda kirjeldab kokkuvõtlikult. Üldiselt on pargiala regulaarselt hooldatud, halvem on seisukord mõisa peahoonetagustes puudegruppides, mida mitmeid aastaid pole võsast puhastatud. Võra ja/või tüve hooldust vajab suuremal või vähemal määral 70,4% takseeritud üksikpuudest pargis. 37,3% puudest on väga halvas, halvas või rahuldavas seisundis
Suurem täpsus diameetrite mõõtmisel annab võimaluse täpsemini hinnata tüvede kujusid. Suurema täpsuse saavutamiseks on ka puude kõrgused soovitav registreerida täpsusega, mida võimaldab kõrgusemõõtja, ehk teisisõnu, mõõtmistulemusi pole vaja ümardada. Kõrgused on ka käesolevas näiteülesandes antud detsimeetri täpsusega. Puid valitakse kõrguste mõõtmiseks ühel kahest viisist: 1. mõõdetud puud peavad esindama võimalikult suuri diameetri järgi grupeeritud puudegruppe antud puistus. 2. erineva diameetriga puudegrupid peavad olema esindatud võrdeliselt nendes olevate puude arvuga. Esimesel viisil valitakse puid diameetriklassidest, milles on kõige rohkem puid. Traditsiooniliselt mõõdetakse kolme puu kõrgused diameetriklassis, milles on kõige rohkem puid, samuti sellele eelnevas ja järgnevas diameetriklassis.Teisel viisil valitakse puid juhuslikult, näiteks puistust diagonaalselt läbi tõmmatud sirge äärest
kaldaterrasse M. von Sieversi kavandatud treppide, balustraadide, aiavaaside ja muude väikevormidega. 1923. aastal eraldati pargi kõrval asuv lage ala ülikooli dendropargi tarbeks. Istutustöödega alustati 1925. aastal professor A. Mathieseni juhendamisel. 1940. aastaks oli sinna istutatud 2900 puud ja põõsast. Rajamisel võeti eesmärgiks liigirohkus, nii kasvas sel ajal dendropargis 400 taksonit puid ja põõsaid. 1990. aastail istutati mõisapargi korrastamise käigus üksikpuid ja puudegruppe; lõunaväravani viivat pärna-alleed noorendati.“ (Keskkonnaamet 2015) Pargi liigirikkus „Raadi park koosneb eriilmelistest osadest, mida eraldab Raadi järv. Ajaloolise peahoone ümbruse terrassidel on suhteliselt vähe vanu puid; selle vastas teisel pool Raadi järve asub regulaarse pargiosa, mille teedevõrk ja põlised pärnad on tänaseni säilinud. Vanimad puud 6 pärinevad 19
Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest. Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse kasvasid nad alles pikema aja jooksul. Puiskooslused võeti tihti kasutusele puisniitudena, s.t. niidule jäeti kasvama ohtralt puudegruppe ja põõsaid. Puisniitudel varuti söödavihtu ja tarbepuitu, võrastik aga kaitses õhukest, alles arenevat mullakihti läbikuivamise eest ning võimaldas sellisest hõredast metsast heina varuda. Puisniite tekkis ka jõelammidele, kus üleujutused taastasid heinaga äraveetud orgaanilise aine ning luhahein kasvas jätkuvalt lopsak Lammipuisniitudel kasvavad enamasti pikaealised ja üleujutustele vastupidavad puuliigid nagu
lindudele ja nahkhiirtele. Joonis 15. Tamme-kirjurähn pesaõõnsuse juures. Foto: Veiko Belials 18 Parim, mida vanade, õõnes puude jaoks saa- gruppideks on näiteks vanad tamme- või pärnarin- me teha, on parandada nende elutingimusi, tagades gid. Vähem süsteemipäraselt on puudegruppe rajatud küllaldase kasvuruumi ning võimalikult optimaalse nõukogude võimu aastatel. niiskus- ja õhurežiimi juurekeskkonnas. Vajadusel on Grupi näol on tegemist ühtselt toimiva tervikuga, näidustatud ettevaatlik võra vähendamine. kus on välja kujunenud spetsiifiline mikrokliima ning ratsionaalselt ära kasutatud kõik valgusnišid. Puud 2.6
Selle mõjul kujunes parke ka Eestis kus olid ühendatud maastikuline ja regulaarne osa. Reptoni stiil erineb nähtavalt Brown'i omast. Eriti sajandi lõpupoole kujundab ta hoonete vahetusse lähedusse arhitektoonilise, korrapärase aia (Pleasureground), mis on üleminekuks looduslikule pargile. Terrassid, balustraadid ja lillepotid olid maalilised detailid. Edasi tuli Browni- laadne Park ja siis Landscape - kultuurmaastik. Ta ei armastanud ümmargusi puudegruppe (clumps) ega kogu parki ümbritsevaid metsaribasid. Tema pargid olid avatud servadega. Ei pidanud ka eriti lugu klassitsistlikest ehitistest, eelistas pigem õlgkatusega kohalikus stiilis majakesi (Hellström 1997). MAASTIKUPARK SAKSAMAAL 18. saj keskpaigas jõudis inglise maastikuaia mõju ka Euroopa mandriossa. Saksamaal valmistasid romantilisele aiakunstile maad ette Goethe ja Schiller. Goethe rajas isegi ühe aia oma maja juurde Weimari vürstiriigis
annaabi.ee 
