Ka ülitundlikkust loomade (eriti kassi, koera) suhtes esineb linnas sagedamini kui maal, sest linnas elatakse loomadega otse kontaktis (samas korteris). Allergiseerida võivad samuti karusnahast kraed, kasukad, mütsid, vaibad. Oma riiete, juuste ja nahaga levitavad loomaomanikud loomade karvu ja kõõma ka kohtadesse, kus nad viibivad (töökoht, kool). Nii võib loomallergia kujuneda ka sellel, kellel endal looma ei olegi. Putukad Putukaallergiat tuntakse kogu maailmas. Tugevaid putukaallergia reaktsioone registreeritakse aastas 1-10 juhtu 100 000 inimese kohta, surmajuhte 0,09-0,45 1 miljoni inimese kohta. Allergiat põhjustavad tundlikel inimestel putukamürgis esinevad ained: peptiidid, meltiin, hüaluronidaas, fosfolipaas A jt. Allergilised reaktsioonid tekivad kiiresti 1/15-30 minuti jooksul. Kõige tugevamaid allergilisi kutsuvad esile meislaste ja herilaste pisted. Allergilised reaktsioonid võivad olla: lokaalsed reaktsioonid: nõelamiskohal tekib naha
kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1. Mis on allergia? 1.2. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid 1.3. Allergiku elustiil 2. Allergiline nohu 2.1. Allergilise nohu sümptomid 3. Atoopiline nahapõletik 3.1. Atoopilise nahapõletikuga kaasnevad häired 3.2. Nahahooldus ja ravi 4. Soovimatu koduloom - kodutolmulest 4.1. Abinõud lestade vältimiseks 5. Toiduallergia 6. Putukaallergia 6.1. Esmaabi 7. Astma 7.1. Astma ravimid 7.2. Astmahoo esmaabi KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 1. MIS ON ALLERGIA? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid
merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega puututakse tihedalt kokku. Allergiat võivad tekitada ka karusnahast tooted. · Allergiat võivad põhjustada ka nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeenideks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund. · Seeneosed võivad tekkitada ülitundlikust. Enamasti on allergeenideks hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Need satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja võivad põhjustada nohu ja astmat
võib areneda anafülaktiliseks sokiks. Hilise allergia korral tekib torke- või hammustuskohale punetus ja turse, mis püsib mõnest päevast kuni nädalani. Kummagi allergiatüübi korral on põhisümptomiks sügelus. Kõige tugevama allergia võivad anda kiletiivaliste putukate nagu herilaste,mesilaste, kimalaste, samuti sipelgate torked või hammustused. Allergiat tekitavad ka kihulaste, parmude, sääskede ja põdrakärbsete hammustused. Putukaallergia võib tekkida igaühel, kuid tavaliselt tekib see alles pärast korduvaid hammustusi või torkeid. Putukaallergia korral tuleks vältida herilas- ja mesilaspesade läheduses viibimist. Suviti ei ole mõistlik kasutada õues parfüümi või muud lõhnavat kosmeetikat ega kanda läikivaid ja eredavärvilisi rõivaid, mis võivad putukaid kohale meelitada. Kui herilane võimesilane on läheduses, tuleb jääda rahulikuks, ei tohi teha äkilisi liigutusi, sest need võivad putukaid ärritada
2.Nimeta kõige sagedamini esinevaid allergialiigid ja allergeenid ALLERGIA on keha ülitundlikkus mingile ainele. ALLERGEEN - aine mis kutsub esile allergiat. Õietolmuallergia taimede ja puude õietolm (rukis, lepp, sarapuu, kask jt) Toiduallergia pähklid, piim, maasikad, kala, nisu , sokolaad, tomat, paprika, mesi, kakao Looma- ja linnuallergia koduloomade karvad, sülg, suled Kodukeemiaallergia kosmeetikavahendid, mööbel, pesu- ja puhastusvahendid. Putukaallergia herilase- ja mesilasemürk Pilet 2 1. Eluviis kui tervise mõjutaja INIME TERVIST MÕJUTAVAD eluviis, bioloogilised tegurid, sotsiaalne ja füüsiline keskkond, terviseteenused. Olulisim on ELUVIIS. Tervislik eluviis kujuneb välja igapäevaste tervist tugevdavate valikute põhjal. Eluviis kajastub LIIKUMISAKTIIVSUSES; TOITUMISHARJUMUSTES; PUHKAMISES ning selles, kas HOIDUME RISKIKÄITUMISEST. Vanuse kasvades saab ise hakata rohkem otsustama, ka oma tervist puudutavates küsimustes
PUTUKAD Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeeniks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeeniks võib olla dafnia (peenestatud vesikirbud), mida kasutatakse akvaariumikalade toiduks. Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund. SEENEOSED Allergeenideks on enamasti mitmesugused hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, kõdunevatel puudel ja lehtedel, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Seeneosed satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja põhjustavad haigusnähte (nohu, astma). Allergianähud võivad
(1) Putukad Allergia põhjustajateks on nõelavad putukad - mesilased, herilased, sääsed jt. Allergeeniks on nende kehaosakesed või mürgid. Selline ülitundlikkus võib olla väga tugev, nii et ühe mesilase piste võib mõne minutiga põhjustada inimese surma. Allergeeniks võib olla dafnia (peenestatud vesikirbud), mida kasutatakse akvaariumikalade toiduks. Sellepärast ei tohiks kalade toitmisega tegeleda lapsed (eriti aga allergilised lapsed). Putukaallergia avaldub piste kohal tekkiva turse, kipituse ja punetusena ning üldreaktsiooni korral võib tekkida üle kogu keha nahalööve või astmahoog, raskemal juhul sokiseisund.(1) Seeneeosed Allergeenideks on enamasti mitmesugused hallitusseened, mida leidub taimedel, maapinnal, kõdunevatel puudel ja lehtedel, niiskes korteris, keldris, kasvuhoones. Seeneosed satuvad koos õhuga hingamiselunditesse ja põhjustavad haigusnähte (nohu, astma). Allergianähud võivad ilmneda
See ei ole ka kõikidel lastel. 12. Krooniliste tervisehäiretega lapsed. Nt epilepsia, diabeet, astma. Mõju kognitiivsele võimekusele, isiksuse omadustele, psühholoogilisele enesetundele, kiindumuse arengule ja sotsiaalsetele suhetele. Sekundaarsete arenguprobleemide tekkimise risk. Liitpuuded. Haiguste liigid ja haridus - Aju haigused epilepsia - Ainevahetushaigused - diabeet - Hingamiselundite haigused astma - Toidu- ja putukaallergia - Veresoonkonna haigused ja südamepuudulikkus - Kasvajad Haigused puudtavad hariduse saamist kuna nad vähendavad võimalusi haridusega kokku puutuda, enamus neist ei kahjusta hariduse omandamist otseselt (va epilepsia, ajukasvaja). Epilepsia Epilepsia on välise põhjuseta korduvad krambihood, mille kliinilise manifestatsiooni põhjuseks on aju patoloogilised elektrilised laengud. Tegemist on närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisundiga, mis esineb lühikest aega aga korduvalt.
annaabi.ee 
