aasta kevadel Moskvast ära, tööle Kisinjovi kubernerikantseleisse - n-ö patust kaugemale. Ajendiks sai asjaolu, et ühes tema luuletuses esinenud mõtted leiti olevat riigiametnikule kohatud. Teel lõunasse jäi Puskin kopsupõletikku ning sõitis ennast ravima Kaukaasiasse ja Krimmi. Töökohta saabus ta alles pool aastat hiljem ja suhtus, kasutades kuberneri soosingut, oma teenistusülesannetesse ülima pealiskaudsusega. 1822. aastal ilmus Puskinilt Kaukaasia-reisidest inspireeritud poeem "Kaukasuse vang", mis tõstis ta kohemaid elavate klassikute hulka ja tõi autorile Venemaa esipoeedi kuulsuse. Järgmisel aastal alustas Puskin "Jevgeni Onegini" kirjutamist. Ta palus ennast Kisinjovist üle viia Odessasse, kuid juba 1824. aastal vabastati ta ametist ning saadeti isa mõisasse Mihhailovskojesse, et vanemad tal silma peal hoiaksid. Nimelt oli Odessas ilmsiks tulnud Puskini täielik võimetus teha riigitööd; viimaseks piisaks ülemuse
kogemused. Rikas, privileegide ja tuluallikatega varustatud kõrgkiht täitis oma taskuid, samal ajal kui miljonid inimesed elasid toimetulekupiiril. Algaja kirjanik Gogol kuulus peagi vene kirjanduse uude, "sotsiaalsesse" ringkonda, kes alustas võitlust ebaõigluse vastu. Eriti põlastusväärseks pidasid noored mässajad pärisorjust. Legendi kohaselt sai Gogol oma esimese ja ainukese romaani idee 4 kingituseks Aleksander Puskinilt. Puskinist olulisel määral mõjustatuna arenes välja Gogoli stilistiline talent, mis tegi temast järgmise vene kirjanike põlvkonna eeskuju. Kummalisel kombel distantseerus Gogol viimastel eluaastatel oma loomingust. Kirjanduslike teekaaslaste Puskini ja Lermontovi surm lõi psüühiliselt ja füüsiliselt labiilse autori rivist välja. Lisandus närvihaigus. Gogolist sai korraga religioosne müstik ja konservatiiv, ta taganes kõigi üllatuseks oma senistest
luuletused ja pika poeemi ,, Lugu valgest varesest". Poeemi vabalt voolavais värssides on irooniliselt kujutatud kõrget vaimukultuuri näitlevat boheemlikku noorteseltskonda. Iroonilisi poeeme kirjutas Alver edaspidigi. Üldise tunnustuse on neist saavutanud ,,Pirnipuu". Eriti intensiivselt avanes Alveri anne lüürikakogus ,,Tolm ja tuli"(1936), mille kriitika võttis vastu imetleva tunnustusega. ,,Torm ja tuli" seirab maailmaluule kõrgklassikat, millest poetess on kõige enam õppinud Puskinilt ja Baudelaire'ilt. Põhjendamatult on märgatud ka niitselikku kõrguste-ja avarusejanu. Eesti luuletajatest olid Alverile lähedased Under ja eriti Suits. Noore Alveri romantilise põhihoiakuga luules sulavad ühte jõuline mõttekirg ja tundlik hingemaailm. ,,Tolmu ja tule" keskseid teemasid on kunst, mida Alver imetleb ja ülistab paljudes luuletustes, tuues inimese ja kunsti suhetes esile üha uusi aspekte. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust
redaktsioonides meister Faust)? Gasparov: ,,Meistri ja Margarita saatus, see on hukatus ja seejärel ,,ülesäratamine" ülestõusmine rahusse. Huvitaval kombel ei räägita romaanis otsesõnu Jesua ülestõusmisest, tema lugu piirdub (passiooni traditsioonilisi raame järgides) matmisega. Kuid ülestõusmise teema kordub romaanis järjekindlalt. Meistri saatus, nagu see on määratud Wolandi jutuajamises Leevi Matteusega, formuleeritakse varjatud tsitaadina Puskinilt: ,,Ta pole valgust ära teeninud, ta on ära teeninud rahu" (vrd: " , " tähendab vene k nii maailma kui rahu). Valgus kuulub Jesua sfääri, rahu varjupaigas on Wolandi sfäär. Varjupaik esineb romaanis kui saatanaga sõlmitud lepingu tulemus. Just siin ilmub peategelase kuju ning romaani kui terviku faustiaanlik mõte. Kunstniku jaoks (Bulgakovi kontseptsioonis) on ambivalentsed seosed iseloomulikud -- mitte üksnes Jesuaga, vaid ka Wolandiga
professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks.Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on lastekirjanik Ellen Niit. Looming: alustab kirjutamist juba keskkoolis. Mõjutused Puskinilt, Underilt, arbujad. Intellektuaalne ja filosoofiline luule, väga tugevad armastusluuletused. ,,Söerikastaja" I kogu, saab kohe tuntuks. Teema: mõistab avalikult hukka stalinismi hoiakud. Peamotiiv: inimene on võimeline elama puhta südamega. Kasutab vabavärssi. Keegi ei julge teda otse rünnata à seega vaidlus vabavärsi kasutamise üle meedias. Kross vastab, et vabavärss on luules kui sõit ookeanil. Teised kogud ,,Kivist viiulid", ,,Lauljad laevavööridel",
Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism, inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus, iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puskinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas
Poeemi kirjutamine oli selliseks luuletaja tunnuseks. See ei ole ainult diletant, kes kirjutab oma vabast ajast. Tol ajal kirjutasid väga paljud inimesed luuletusi. Poeem oli luuletaja märgiks. Luuletajakshakkamine oli otsustav samm. Luuletajakutse ei olnud tol ajal võrdväärne teiste elukutsetega. Tänu Puskinile muutus luuletajakutse diplomaatia-, ametniku- ja 24 sõjaväekarjääriga samaväärseks. Odessas oodati Puskinilt korraliku ametniku tööd. Ta ei tahtnud seda aga teha, kuna ta arvas, et ta on luuletaja. 1820ndate algus on Puskini romatismiperiood, see on byronlik periood, kus lõunamaistes poeemides on kujutatud eksootilist loodust, miljööd, metsikuid rahvaid, tsivilisatsioonis pettunud kangelast, kes otsib endale uut teed. See periood ei kestnud kaua. Juba 23. aastal hakkas ta kirjutama ,,Jevgeni Oneginit", mis on teist tüüpi teos. Tavaliselt lõpetas Puskin oma teosed väga kiiresti
nooreseas veendumus, et tast saab maalikunstnik. Ametliku koolihariduse sai Jeletsi linna gümnaasiumis, kus hakkas õppima 11aastaselt. Gümni jättis peagi pooleli, tuli koju tagasi. Vanem vend oli sel perioodil kodus, üle 20 a tollal ja 2kordse kõrgharidusega (loodusteadus ja õigusteadus). Oli olnud poliitiline vastuhakkaja, võimud saatsid ta maale. Vend võttis kätte Bi õpetamise, süstemaatiliselt kogu gümnaasiumimaterjal. B hakkas tegema esimesi luulekatsetusi. Otsesed mõjud Puskinilt ja Lermontovilt. 1889 asus vanem vend Harkovisse ja võttis Bi kaasa. Algul töötas B kohaliku lehe juures korrektorina, kuiv töö. Kirjutas ise ka teatrikriitikat. Luuletas ka edasi. '95st aastast alates hakkas rohkem ringi liikuma: Peterburis, Moskvas. Lemmik oli tal LõunaVenemaa, veetis palju aega Odessas, Krimmis. '90ndate keskpaiku algas ta suur sõprus Tsehhoviga, kellega tutvus esimest korda Moskvas olles. '90ndate lõpus Bi I abielu, mis nurjus peatselt
annaabi.ee 
