mõjusfäärideks, mis näitab seda, et Nõukogude Liidul polnud mingisuguseid kavatsusi lääneriikidega mingeid liitlaslepinguid sõlmida. Kuna aga Saksamaa hulljulgelt juba sõja algusjärgus lepingut rikkus ja Nõukogude Liitu ründas, siis otsustas Stalin, arvesse võttes võimalikke suuri kaotusi, astuda Lääneliitlastega ühte punti. See oli lääne kapitalismi ja sotsialismi läbikäimine, mis oli antud hetkel vajalik purustamaks Kurjuse telge eesotsas Hitleri- Saksamaaga. Selge oli see, et see liit oli moodustatud vaid olude sunnil ning selle püsimajäämiseks pidanuks üks leer, õigemini suurriik, kes oli leeri eesotsas, täielikult oma vaadetest lahti ütlema või siis väga madalat profiili hoidma. See aga oleks olnud äärmiselt kummaline, isegi müstiline, sest on ju mõeldamatu, et USA oleks leppinud sotsialismiga ning
(ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles' süsteemi? Sündmused sisuliselt samad, mis lepituspoliitika puhul Hitler rikub Versailles' rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies' rahutagatiste süsteemi) Esiteks loob ta armee, seejärel sõlmis Inglismaaga mereväe kokkuleppe ja loob oma mereväe, viib väed Reini demilitariseeritud tsooni, liidab endaga saarimaa ning vallutab poola koridori ja okupeerib Tsehhi. 5
Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Detsembri 18. Päeval 1940 "Operatsioon Barbaros" rünnak Nõukogude Liitu 09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, Norra puikles 10.juunini vastu 10.mail alustas Hitler operatsiooni purustamaks Prantsusmaa.2/3 Prantsusmaast oli Saksa okupatsiooni all, mujal oli Saksa-sõbralik valitsus. 1941 aastal 11. detsembril Hitler kuulutas välja sõja Ameerikale Sõda Nõukogude Liiduga kulutas Saksa vägesid liiga palju, et jõuda Moskvasse Isiklikku ja tema surm Adolf Hitleri pikaaegne armuke ja seaduslik abikaasa oli Eva Braun. Aastal 1945, kui venelased olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Eva Braun Hitleri
rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents – Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd. Otsustati, et Hitleri argumendid on põhjendatud. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles’ süsteemi? Sündmused sisuliselt samad, mis lepituspoliitika puhul – Hitler rikub Versailles’ rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies’ rahutagatiste süsteemi). 1932 a. peatati Saksamaa reparatsioonimaksed 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 34% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a
jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17.09 vallutas Poola idaosa punaarmee. 09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, Norra puikles 10.juunini vastu 10.mail alustas Hitler operatsiooni purustamaks Prantsusmaa.2/3 Prantsusmaast oli Saksa okupatsiooni all, mujal oli Saksa-sõbralik valitsus. Hitler valmistus ründama ka Suurbritanniat, aga kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus, jäeti see tegemata. 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd .Seda nimetati holokaustiks. 22.juunil 1941. tungis Hitler kallale NL-ile,
Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd. Otsustati, et Hitleri argumendid on põhjendatud. MRP- Sisaldas mittekallaletungi lepingut, jaotati salaja ära territooriumid, Saksamaale (Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia), Venemaale ( Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, natukene Rumeeniast). 5. Versailles`süsteemi lagunemine. (Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles`süsteemi?). Hitler rikub Versailles’ rahulepingu tingimusi (lagundades sellega ju Versallies’ rahutagatiste süsteemi). 1932 a. peatati Saksamaa reparatsioonimaksed. 1935.a. kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus. 1935.a. sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksa sõjaväelaevastiku tonnaazi piirmääraks seati 35% Briti laevastiku tonnaazist. 1936.a. Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. 6
Euroopa mõjusfäärideks. Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. Hitler lootis,et lääneriigid ei sekku sõtta, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17.09 vallutas Poola idaosa punaarmee. 09.04.1940. alustas Saksamaa operatsiooni Taani ja Norra vallutamiseks. Taani alistus mõne tunniga, Norra puikles 10.juunini vastu 10.mail alustas Hitler operatsiooni purustamaks Prantsusmaa.2/3 Prantsusmaast oli Saksa okupatsiooni all, mujal oli Saksa-sõbralik valitsus. Hitler valmistus ründama ka Suurbritanniat, aga kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus, jäeti see tegemata. 1940.aasta sügisel lõid Itaalia ja Jaapan Saksamaaga kolmikpakti. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus hakati tegema juutide hävitustööd. Seda nimetati holokaustiks. 22.juunil 1941. tungis Hitler kallale NL-ile,
Jah. Kriisist välja tulemiseks ollakse valmis kõigeks,võetakse abiks ka kõige äärmuslikumad võtted. 19. Miks põhjustas suur depressioon mõnedes riikides diktatuuri kehtestamise, teistes aga säilis demokraatia?see võis oleneda riigi jätkusuutlikkusest, kas riik oli lagunemise ääre peal - ehk siis tuli kehtestada diktatuur, või oli majandus stabiilne jne et demokraatiaga jätkata 20. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut, purustamaks Versailles' süsteemi? Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele. 21. Kas Hitler tuli Saksamaal võimule seaduslikult või haaras võimu? Põhjenda. Hitler haaras võimu,ta andis rahvale valelubadusi ning seetõttu kasvas tema toetajaskond. 22. Nimetage nii Stalini kui ka Hitleri totalitaarse reziimi ühisjooned ja erinevused (analüüsige
Sõjaväe paaside lepinguga olid teinud õigesti. Soome kutsus est ka enda poole sõdima, läksid ka. Kuigi soome oli enne ignoreerid Est lepingut samal eesmärgil kuna ei tahtnud nõrkadega koostööd teha. 8 KORDAMISKÜSIMUSED + 2 kaarti 1) Saksamaa 30. Aastail Natside võimulesaamise põhjused ja natside sisepoliitika. (sõjaväekohustus, juutide vastased seadused, riigivõla kasvamine, tööpuudus kadunud) 2) Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut, purustamaks Versaille süsteemi? 3) Agressoritebloki väljakujunemine. Mis põhjustas Jaapani muutumise agressorriigiks ja lähenemise Saksamaale. 4) Lepituspoliitika ja tähtsamad sündmused sellega seoses. 5) Iseloomusta kriisisituatsioone ja sõjalisi konflikte mis leidsid aset 30. Tel aastatel. 6) Eesti valikud 39 aastal seoses MRP-ga. (Sõlmiti kahe total. Riigi poolt, Eestil oli valida kas võtta vastu paaside leping või mitte. Mis ühe mis teise pooltargumendid)
Siin toimub maapinna kulutuusprotsessid ja tekib happevihmad. Järgmine on stratosfäär kõrgusel kuni 50 km-ni. Kõrgusega temperatuur tõuseb. Siin tekib osoon. Kõrgusel umbes 10-30 km paikneb osoonikiht, mis kaitseb meid UV-kiirguse eest. Siis tuleb mesosfäär 50-85 km, kus temperatuur kahaneb. Pärast tuleb termosfäär 85 km kõrgusel, siin jälle hakkab temperatuur kasvama. Temperatuuri tõusu põhjuseks UV energia absorbeerumine molekulide poolt. Temperatuur piisavalt kõrge purustamaks molekulide sidemeid ning moodustama N ja O ioone. Osoonikiht asub stratosfääris umbes 20 km kõrgusel. Kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele, moodustub siis keskmiselt üle maakera osoonikiht umbes 3 mm paks. Stratosfääris asuva osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta kaitseb elu Maal Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse (UVB) eest. 23. Ookeanide hoovuste konveiersüsteem, selle võimalikud muutused
annaabi.ee 
