o Tardkivim (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid. o Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. o Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. o Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. o Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. o Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. o Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. o Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.
Tardkivim (nii maakoores kui maapinnal) magmast tardunud kivimid. Settekivim kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivim. Maak majanduslikult otstarbekad kivimid ja mineraalid. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tarduvad laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.
o vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. o kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond. o Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. o laava on( vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.) Maapinnale jõudnud magma. o Kihtvulkaan on vulkaan. Mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustate kivimite ja tuha kihid. o Kilpvulkaan on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o aktiivne vulkaan on pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsev vulkaan. o kustunud vulkaan on inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan o Suikunud vulkaan on ajutuses purskerahu seisundis olev vulkaan. o Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes.
atmosfäärist välja. Keemiline energia-mitmesugustesse ainetesse nagu kütused, toit või akude kemikaalid salvestatud energia, mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. Keemiline murenemine ehk porsumine-kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kihvtvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Kilpvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Kineetiline energia ehk liikumisenergia-energia, mida omavad liikuvad kehad. Kivimite korrosioon-kivimite pindade söövitus keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel, mille tagajärjel kergemini porsuvad mineraalid eemalduvad ja sile kivimipind muutub uurdeliseks
seismogramm- maapinnakõikumise üleskirjutus, mille põhjal saab hinnata maavärina iseloomulikke parameetreid: asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jms. magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. kihtvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad niihästi tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel väljapaisatud purustatud kivimite ja tuha kild. kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. aktiivne vulkaan- vulkaan mis on mõne või mitme aastaga tegutsenud (hiljuti). suikuv vulkaan- vulkaan, mis magab ja pole mõnda aega tegutsenud. kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel ei ole pursanud. lõhevulkanism- asub ookeani pühjas laamade lahknemisalal. Lõhevulkaanide korral toimub
Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj
Edasikanne tuule, vee ja jää voolude poolt toimuv materjali transport settebasseini, osakeste kulumine, ümardumine. Settimine edasikandvate jõudude mõju vähenemisel setivad purdosakesed settebasseinis maismaal või meres; veekeskkonnas toimub settimine ka lahustest kas otse keemiliselt või kaudselt biokeemilisel teel. Sedimentogenees lähtekivimite murenemisel ja erosioonil, vulkaanide pursetel ja organismide elutegevuse tulemusel kujunenud materjali edasikande ja settebasseini ladestumise protsesside kogum, mille tulemusel moodustub sete. Mattumine protsess, mille käigus settinud materjal kattub uute settekihtidega. Litifitseerimine e kivistumine mattunud setete muutumine tsementeerumise ja osalise ümberkristalliseerumise teel kõvastunud settekivimiks.
11km paksune maakoor. Kurdmäestik- maakoore kokkusurumispiirkonda, laamade põrkepiirile tekivad kurrutatud kivimitest koosnevad mäestikud. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass, mis on tekkinud sügaval maakoores, kus kivimite ülessulamiseks on sobivad tingimused. Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Magmasisaldus on graniitne, magmavool on lühike, harv või puudub üldse, päritolu- mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades, N: Etna (Sitsiilias, Itaalias). Kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Magmasisaldus on basaltne, magmavool on hästi liikuv, voolab rahulikult pinnale ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse, päritolu- ookeani vulkaanid, N: Mauna Loa (Havail).
Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid. Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Mineraal looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur.
laiaulatuslikke kihte kui vulkaanilise mäe. Korduvate pursete tulemusena tekivad vulkaanilised platood. Omane üksnes aluselistele laavadele ja on igapäevaseks nähtuseks ookeani keskahelikus. Kaldeera tekib, kui magmakamber on tühjaks purskunud ja maapinna jõust tuleneb kollapseerumine. 26. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tefra, lapill, vulkaanilsed pommid ja plokid). Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub. Maar pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjavee lasundiga tekkinud plahvatuskraater (mõnikord tuffist ringvalliga) Tefra vulkaaniline sete on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena Pomm- vulkaanist väljapaiskunud ja tahke või peaaegu tahke kehana maapinnale langenud ümardunud kivi, mille läbimõõt ületab 64 mm
Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma. (5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.) (6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj
purskega ning jahtuvad kiiresti maapinnal, erilist voolamist ei toimu. 73. Vulkanismi produktid. Püroklastiline materjal ja selle erinevad produktid (tuff, lapillid, vulkaanilised pommid, eruptiivne bretsa). Vulkaanide purskeproduktid: 1) Laavavoolud 2) Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3) Lõõmpilved 17 4) Mudavoolud Püroklastiline materjal tekib siis, kui magma pursetel suur osa laavast ja lõõrist kaasahaaratud massist paisatakse purustatuna õhku, kus see pihustub ja tahkestub. Tefra plahvatusliku vulkaanipurske käigus vulkaanist välja paisatud materjal, lasub maapinnal pudena settena. Lapill püroklastiline osake, läbimõõduga 2...64 mm (moodustab vulkaanilise tuhapilve). Vulkaanilised pommid vulkaanist väljapaiskunud tahke või peaaegu tahke, maapinnale langenud ümardunud kivi, läbimõõt ületab 64mm.
annaabi.ee 
