Tegutsevaid majakaid on Eestis 41. 3) Meri arhitektuuris: Patarei merekindlus Esialgselt rajatud merekindlusesks vene tsaar Nikolai II käsul 1840. aastal Ehitatud sadama kaitseks. Esialgu kasutatid seda kasarmuna – 1919. aastast aga vanglana 4) Olümpia purjeregatt Tallinnas 1980 Tallinnas toimus Moskva Olümpiamängude raames 1980 aastal purjeregatt. Purjeregati mõjutusel valmisid siin mitmed uued ehitised: nt Tallinna Teletorn, Olümpia purjespordikeskus, Olümpia hotell, linnahall, Pirita tee. 5) Eesti kui mereriik – Kunst Olles oma geograafilise asendi tõttu avatud merele ja kaubandusele, on Eestit kaua iseloomustanud kultuuride paljusus. Tänapäeval on loodusmaalid pigem haruldased. 1950ndatel oli Eestis neil aga suur rõhk. Kõige populaarsem kunstnik selles vallas on Aili Vint, kes maalis meremaale. Tema kõrgaeg oli 70ndatel. Tema maalides on ta kujutanud mere jõudu ja võimsust.
oktoobril 1974. aastal. Moskva võitis häältega 39:22. Esimest korda toimusid mängud Ida-Euroopas, eriti tähelepanuväärne on fakt, et olümpiamängud leidsid aset sotsialistlikus riigis. Osales 81 riiki, mis oli vähim arv alates 1956. aastast, kuid maailmarekordeid püstitati rohkem, kui eelmistel Montrealis toimunud olümpiamängudel. Olümpiamängud avas riigipea Breznev isiklikult. Tallinnas toimus ka tuntud purjeregatt, mille peaareeniks oli Pirita Purjespordikeskus ja kus osales 23 riiki. Võistluse avaja oli Arnold Green. 3 1. Moskva 1980 1.1. Tingimused Parima võistlemisaja leidmiseks viidi 1976-1977 aastatel läbi mitmeid uuringuid, mis hõlmasid Moskva suvekuude ilma 100 aasta jooksul. Selle järgi oli juuli lõpus ja augusti alguses keskmine õhutemperatuur 18° C ja õhuniiskus 40-68%. Kaks nädalat kestnud
Alliksaar, Rummo, Runnel, Kross, Traat. Keskel süvenes stagnatsioon (seisak). Kultruurielus ilmnes palju KULTUURIELU 1970ndatel lahendamata probleeme (rahvaküsimus). 1980 Moskva OM purjeregatt Tlns. -> ehitati mitmeid hooneid: Algas optimistlikult. Pirita purjespordikeskus, hotell ,,Olümpia", Tln linnahall, postimaja, lennujaama uus hoone. Teine pool tähistab seisakut ENSV kultuurielus levis pessimism, 1980 teater ,,Vanalinna Stuudio" Baskini juhtimisel. minnalaskmismeeleolu (Kõik ei läinud nii ilusaks nagu Hrustsov lubas) ja väljapääsmatuse tunne
Tabasalu, Eesti Personaalnäitused: 1989 - ETKVL. Tallinn, Eesti 1991 - Galerii MRK. Tallinn, Eesti 1993 - Lillepaviljon. Tallinn, Eesti 1994 - L'Espace du Temps Present. Pariis, Prantsusmaa 1994 - Krediidipank. Narva, Eesti 1995 - Vene galerii. Tallinn, Eesti. 1995 - V.Veretagini nim. Stuudio. Moskva, Venemaa 1995 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1996 - Raadiomaja. Tallinn, Eesti 1996 - Linnagalerii. Narva, Eesti 1997 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - Tallinna Olümpia-Purjespordikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - La Gallerie Passage. Tallinn, Eesti 1998 - Université Stendhal. Grenoble. Prantsusmaa 1999 - Vene Draamateatri Galerii. Tallinn, Eesti 5 LISAD 1 LISAD 2: Maalid Vaikelu Paabeli torniga Õhtu Kevad Õhtune kallas Lehesadu Krimm Fassaad 6
Suurupi sihttuled Vahemadala ja Naissaare vahelt sissesõiduks. 1980 ehitati Vahemadalal merre 8-tahuline punane tuletorn, mis kergendab omakorda sissesõitu Tallinnasse. Lahte suubuvad Pirita jõgi ja mitu oja (Tiskre, Mustjõgi). Veetase võib kõikuda 2 m ulatuses. Jääkattes on laht harilikult veebruari keskelt aprilli alguseni. Tallinna lahe ääres on mitu sadamat, Pirita jõe suudmes on Eesti peamine purjespordikeskus. Püsiv randumissild rajati lahe äärde 17. sajandil, muulidega kaitstud sadam pärast Põhjasõda. 13 Tallinna laht Aegna ja Vahemadala vahelt Tallinna sissesõiduks on üks sihttulesid Suurupi ülemine tuletorn 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/narva_laht2 2. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnu_laht1 3. http://entsyklopeedia
1959.aastal alustas Tallinnas tööd üleliidulise riikliku aktsiaseltsi inturist Eesti osakond, mis tegeles peamiselt välisturistide ja diplomaatide reiside korraldamisega. 1972.avati Tallinna esimeses kõrghoones hotell Viru. 1970.-1980.aastatel avanesid vähehaaval peale Tallinna ka teised Eestimaa linnad ja asulad, kuid kuni nõukogude perioodi lõpuni ei tohtinud väliskülalised siiski paljudes kohtades ööbida. 1980.aasta Moskva olümpiamängude puhuks ehitati Hotell Olümpia ja Pirita Purjespordikeskus. 1988.aastal tekkisid esimesed iseseisvad turismifirmad. Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkis tõeline turismibuum. 1990.aastal loodi Eesti Vabariigi Riiklik Turismiamet, mille põhiülesandeks oli riikliku turismipoliitika väljatöötamine.
1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille mõjul ehitati kaldkatuseid, sambaid, kaaraknaid, tornikesi, sakilisi viile jne. Selles stiilis ehitati kolhoosi keskusi ja kultuuriasutusi, näiteks Tallinna Linnahall, Rahvusraamatukogu jne. Paljud hooned valmisid tänu riiklike- le esindusüritustele, näiteks hotell ,,Olümpia" ja Pirita Olümpia- Purjespordikeskus. Eesti postmodernism (1980-1990) Need on suhteliselt edukad aastad. 1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid. Jätkasid vanad tegijad ja otsustavalt andsid endast märku noored kunstnikud- E.M. Kokamägi. Kunstis oli tunda ebakõlasid ühiskondliku situatsiooni (venestamispoliitika) ja kohaliku kunstielu vahel. Samas jõudsid Eestisse impulsid Lääne postmodernis- mist. Noored kunstnikud kasutasid oma loomingus mütoloogiat, alateadvust, legende s.o. teispoolsust.
1970.-ndail kerkis esile uus noorte arhitektide põlvkond, kes avastasid enda jaoks Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri nn. eesti funktsionalismi. Eksisteeris postmodernism, mille mõjul ehitati kaldkatuseid, sambaid, kaaraknaid, tornikesi, sakilisi viile jne. Selles stiilis ehitati kolhoosi keskusi ja kultuuriasutusi, näiteks Tallinna Linnahall, Rahvusraamatukogu jne. Paljud hooned valmisid tänu riiklike- le esindusüritustele, näiteks hotell ,,Olümpia" ja Pirita Olümpia- Purjespordikeskus. Eesti postmodernism (1980-1990) Need on suhteliselt edukad aastad. 1980.-ndail esitati näitustele suurepäraseid töid. Jätkasid vanad tegijad ja otsustavalt andsid endast märku noored kunstnikud- E.M. Kokamägi. Kunstis oli tunda ebakõlasid ühiskondliku situatsiooni (venestamispoliitika) ja kohaliku kunstielu vahel. Samas jõudsid Eestisse impulsid Lääne postmodernis- mist. Noored kunstnikud kasutasid oma loomingus mütoloogiat, alateadvust, legende s.o. teispoolsust.
Tüüpprojektidega suured projekteeritud alad. Teater "Vanemuine" August Volberg +... Teater "Endla" EPK Keskkkomiteehoone 1964-68, hoone on kujundatud nii et see tõstaks esile Lenini kuju selle ees. Rippfassaad, betoonhoone. Hotell "Viru" tulid appi soomlased ehitama, äärmiselt hea ehituskvaliteet ja materjalid. Betoonelemendid toodi Soomest. Olümpiaehitised - Tehti korda majad, mis jäid suuremate teede äärde ja vanalinna hooned. Pirita purjespordikeskus, Linnahall. Kunstide süntees - Kalevi Spordihal Nomeklatuuri korterelamud - erilises seisuses inimestele tehtud hooned, teaduseakadeemia maja Rävala puiesteel, traditsionalismi (silepind, kelpkatus) ja stalinismi stiili (pidulikud sambad) segu. Korterid on võimsad, 200m2, teenija toaga ja tagant uksega. Põhjamaade eeskuju - tähtsaks sai assümmeetria, madala kaldega viilkatused, puidu ja tellise kombineerimine. Ta oli küll modernismi sees, aga oli soojem ja inimlikum modernism.
Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile. Tseremooniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Veiko Vooremaa. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimestuse all ,,Olümpiamuusika". Olümpiaadiks Tallinn ehitas : - Pirita Purjespordikeskus, laevakujuline olümpiaküla - 314 m kõrguline teletorn - Tallinna Peapostkontor - Tallinna lennujaam - Hotell Olümpia - Tallinna Linnahall - Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid - Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks - Pirita tee rekonstrueerimine. Inimeste elu-olu sel aastatel. Nii moes, kui ka soengutes säilis 1930-ndate esteetika. Oli üldine
vaherahuläbirääkimised, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus. Liiga pikaks minevaid kokkukirjutisi võib liigendada loetavussidekriipsu abil või kirjutada lahku (vt eespool pikkuspõhimõte): erastamisväärtpaberi-arve ~ erastamisväärtpaberite arve, vaherahu-läbirääkimised ~ vaherahu läbirääkimised, ülehelikiirus-lennuk ~ ülehelikiirusega lennuk, allmaaraudtee-jaam ~ allmaaraudtee jaam, olümpia-purjespordikeskus ~ olümpia - purjespordikeskus. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. Nt isa saapad, eesli saba, naabri auto, õpilase kirjand, õpetaja portfell, õpiku autor, kauba headus, toodangu kvaliteet, rahva heaolu, looduse ilu, lehma ammumine, ukse kääksumine, tuule undamine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt, vrd liigimõisteline mehejutt), lapse kisa (ühe
annaabi.ee 
