punkte ühendavate joonte hulgas lühima pikkusega jooned ehk geodeetilised jooned. Tasases ruumis on lühima pikkusega jooned sirgjooned, kõveras ruumis tuleb nende leidmiseks lahendada geodeetilise joone võrrand. Vaatleme lähemalt valguslainete levimist tasases aegruumis. Olgu meil mingil kerapinnal T valguse punktallikad, mis hetkel t saadavad välja valguslained. Elementaarlainefront iga punktallika ümber on kerapind, mis levib valguse kiirusega. Vastavalt Madalmaade füüsiku, matemaatiku ja astronoomi Christiaan Huygensi poolt esitatud printsiibile tekitavad kõik elementaarlained kokku lainefrondid, mis on elementaarlainefrontide mähispinnad. Mingil järgmisel ajahetkel on meil seega kaks lainefronti T1 ja T2, millest üks levib kerapinna T keskpunkti suunas ja teine väljaspoole.
7. Missuguseid välismüraallikaid teate ja kuidas neid kuju järgi tinglikult jaotatakse? Missuguse müraallika korral väheneb heli tugevus kauguse kahekordistamisel 3 dB? 6 dB? Millest peale kauguse oleneb heli- tugevuse langus heliallikast kaugenedes? Punktallikad (auto, lennuk vms), joonallikad (liiklusmüra autode voor, rong), tasapinnalised allikad (suurtööstus). Kauguse kahekordistumisel vöhanab heli tugevus 3 dB joonallika puhul ning 6 dB punktallika puhul. Helitugevuse langus oleneb temperatuurist, suhtelisest niiskusest, maastikust, allika kujust. 8. Mille poolest erineb mõiste `heli' mõistest `müra'? Kas teate mõnd füüsikalist omadust, mis iseloomustab müra? Müra on soovimatu heli termin ,,müra" hõlmab subjektiivsust. Füüsikalised omadused: tugevus e tase, sagedus, aeg. 9. Mis on müra sageduskarakteristik? Kus on inimkõrv mürale tundlikum, kas madalatel või kõrgetel sagedustel
Mingi ese koosneb paljudest elementidest - eseme punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfääriliseks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentriliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu tsentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Kujutis võib olla tõeline (joonis 1) või näiv (joonis 2). Joonis 1: Optilise süsteemi läbimisel tekib tõeline kujutis. 9 Joonis 2: Optilise süsteemi läbimisel tekib näiv kujutis. Sõltumata sellest, kas kujutis on tõeline või näiv, kutsub tajuri T koste (silmas -
Mingi ese koosneb paljudest elementidest - eseme punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfääriliseks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentriliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu tsentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punkti S ja kujutiseruumi punkti I nimetatakse kaaspunktideks. Analoogiliselt defineeritakse kaassirged, kaastasandid jne. Fookuskaugus on optikasüsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus. Eristatakse eesmist- ja tagumist fookuskaugust. Keerukate optikasüsteemide fookuskaugus oleneb komponentide fookuskaugustest ja vastastikusest asendist. Fookuskaugus on pöördvõrdeline
Mingi ese koosneb paljudest elementidest - eseme punktidest, millest igaüks kiirgab ruumi sfäärilise laine. Kui optilisele süsteemile langev sfääriline laine transformeerub jälle sfääriliseks, on meil tegemist ideaalse optilise süsteemiga e. ideaalse süsteemi korral jääb homotsentriline kiirtekimp peale süsteemi läbimist homotsentriliseks. Optilist süsteemi läbinud kiirtekimbu tsentrit I nimetatakse punkti S kujutiseks. Ideaalse optilise süsteemi korral on punktallika S kujutis I samuti punkt, meil on tegemist stigmaatilise kujutisega. Esemeruumi punkti S ja kujutiseruumi punkti I nimetatakse kaaspunktideks. Analoogiliselt defineeritakse kaassirged, kaastasandid jne. Kujutis võib olla tõeline: Optilise süsteemi läbimisel tekib tõeline kujutis: I-s koonduvad kiired. S - allikas; I - kujutis; - lainefrondi kõverusraadius; T- kiirguse vastuvõtja (tajur). Kujutis võib olla näiv:
kasutada läätsena (vt Joonis 5). Pärast metamaterjalikihi ehk Veselago läätse läbimist, on võimalik koondada punktallikast lähtuvaid hajuvaid kiiri. Erinevalt tavalisest läätsest jääb paralleelne kiirte kimp pärast Veselago läätse läbimist endiselt paralleelseks. Eseme kujutis tekib nii metamaterjali kihi sees, kui ka järgnevas keskkonnas plaadist kaugusel d-l, kus d on metamaterjali kihi paksus ja l punktallika kaugus metamaterjalist. Sellele lisaks näitas Veselago oma artiklis, et materjalide murdumisnäitajate vastandmärgiliste, kuid absoluutväärtuselt võrdsete murdumisnäitajatega keskkondade piirpinnal peegeldumist ei toimu. Metamaterjalidest tehtud kumerläätsed muutuvad hajutavaks ning nõgusläätsed koondavaks. [3][8] 51 Joonis 5. Veselago lääts
samafaasipinnad x- teljega risti ning et kõik sama-faasipinna punktid võnguvad ühtemoodi, sõltub hälve ainult koordinaadist x ja ajast t: =(x,t). Sümmeetriline kuju oleks: k=2/. Tasalaine võrrand on kujul: =acos(t-kx). KERALAINE võrrand- Igal reaalsel laineallikal on teatud mõõtmed, kuid teda võib lugeda punktallikaks, vaadeldes lainet allika mõõtmeid tunduvalt ületaval kaugusel. Juhul kui laine levimise kiirus on kõikides suundades ühesugune, on punktallika tekitatud laine sfääriline ja keralaine võrrand on selline: =a/r *cos(t- r/v). §48. Lainevõrrand. Iga laine võrrand on teatud diferentsiaalvõrrandi lahend. Seda diferentsiaalvõrr. nimet. lainevõrrandiks. Viimase kuju kindlakstegemiseks kõrvutame tasalainet kirjeldava fun.-ni (x,y,z;t)=a cos(t-kxx-kyy-kzz) koordinaatide ja aja järgi võetud teist järku osatuletisi. Diferentseerinud (x,y,z;t)=a cos(t-kxx-kyy-kzz) kaks korda mõlema
Energiavoog laines. Et lainetus levib, kaasneb tema liikumisega ka energia levik. Analoogselt vee vooluhulgale läbi vooluga risti oleva pinna võime defineerida laine energiavoo tiheduse Energiavoo läbi suvalise pinna saame nüüd leida integraaliga Doppleri efekt: seletus ja valemi tuletus laine sageduse muutust allika-vastuvõtja omavahelise liikumise tõttu - nimetataksegi Doppleri efektiks. Doppleri efekt - ringlained liikuva punktallika korral. Oletame, et laineallikas (võnkuv keha, ostsillaator) läheneb meile kiirusega . Sel juhul on lainevõrrandis olev suurus (allika kaugus) sõltuv ajast. Ühtlase liikumise korral ja lainevõrrandi faasiosa kus on uus, esialgsest suurem sagedus, mis hästi sobib praktikast tuntud "kõrgema tooniga". Valem töötab ka vektorkujul, st kui allikas liigub laine levimissuunaga suvalise nurga all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis:
Energiavoog laines. Et lainetus levib, kaasneb tema liikumisega ka energia levik. Analoogselt vee vooluhulgale läbi vooluga risti oleva pinna võime defineerida laine energiavoo tiheduse Energiavoo läbi suvalise pinna saame nüüd leida integraaliga Doppleri efekt: seletus ja valemi tuletus laine sageduse muutust allika-vastuvõtja omavahelise liikumise tõttu - nimetataksegi Doppleri efektiks. Doppleri efekt - ringlained liikuva punktallika korral. Oletame, et laineallikas (võnkuv keha, ostsillaator) läheneb meile kiirusega . Sel juhul on lainevõrrandis olev suurus (allika kaugus) sõltuv ajast. Ühtlase liikumise korral ja lainevõrrandi faasiosa kus on uus, esialgsest suurem sagedus, mis hästi sobib praktikast tuntud "kõrgema tooniga". Valem töötab ka vektorkujul, st kui allikas liigub laine levimissuunaga suvalise nurga all. Faasiliikme ruumiline (vektor)komponent tuleb siis:
annaabi.ee 
