Energia sisemaine kogutarbimine (i.k gross inland consumptiuon) kujutab endast muundatud energia, energiasektori omatarbe, mitteenergeetilisteks vajadusteks tarbitud energia ja energia lõpptarbimise summat. Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas. 3. Tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks, merelaevade punkerdamine. Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus on keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus. Merelaevade punkerdamise all mõistetakse laevade kütusetarbimist välisvetes. 4. Ametkondlikud ja riiklikud registrid, nende erinevus võrreldes riikliku statistikaga. Põhiline erinevus registrite ja statistiliste andmete vahel seisneb üksikute andmete päritolu määratlemise erinevustes
likvideerimist asus korraldama Harku vallavalitsus. Kohapeal viibinud iskute sõnul oli tegemist siiski suure kahjuga, linnud olid õlised ja taimestik määrdunud. Rannale minek niisama ei olnud soovitatav ja seda ilmselt ka mitu kuud peale veebruari. Ometi leidis õigepea aset ka teine samalaadne reostuse juhtum juba sama aasta aprilli kuus, mille põhjuseks oli samuti laeva punkerdamine merel. Veebruari reostuse likvideerimiseks organiseeris Harku vallavalitsus reostunud ranniku koristamiseks neli koristustalgu päeva ning kattis kõik koristustöödega seonduvad kulud. Valla üleskutsele reageerisid kohalikud elanikud ning talgupäevadel osales ligi 200 vabatahtlikku. Ka Harku valla ametnikud panustasid oma aega koristustööde organiseerimisele ning vajaliku teavitustöö korraldamisele.
Toimus Atlandi laevaliinide taassünd, ainult tehniliselt kõrgemal tasemel. Sada aastat katlakütusena kasutatud kivisüsi asendati kõrgema kütte-väärtusega, hõlpsamini käsitletava ja keskkonda vähem saastava nafta või sellest toodetud vedelkütusega. Selle uuenduse tulemusena osutus võimalikuks vähendada reisiks vajamineva kütuse kogust 25...30%. Tundmatuseni muutus ka kütuse pardalevõtmine, sest aeganõudev ning tolmune söe punkerdamine asendus kiire, puhta ja mehhaniseeritud pumpamisega. Masinameeskondadest kadusid kütjad, kõige raskemat füüsilist tööd teinud mehed, kelle osaks oli vahetuste kaupa päevast päeva kühveldada põrgulikus kuumuses ning söetolmus sadu tonne sütt lõõskavatesse kolletesse ja segada pikkade roopidega kolderestidel põlevat sütt ning slakki. Kui suurtel söeküttega aurulaevadel oli kuni 350 kütjat, siis üleminekuga naftale vähenes nende arv 7-8
ohvitseri poolt järgnevast: · Kiilualuse vee sügavus · Laeva süvis · Kõrgvee ja madalvee ajad · Haalamisotste olukord · Peamasinate staatus ning nende valmidus tööks · Kõik laeval läbiviidavad tööd · Laaditud/lossitud kauba kogus ning järelejäänud kauba hulk · Reisijate hulk laevas · Vee tase pilssides, tankides · Läbiviidavad laeva varustamise operatsioonid (vee tankimine, punkerdamine jne) · Heisatud lipud ning süüdatud tuled · Vahikooseis ning laevalt puuduvad meeskonnaliikmed · Tulekustutusvahendite töökord · Muudatused või spetsiaalsed instruktsioonid kaldavõimudelt või avariiteenistuselt · Muudatustest kapteni või vanem tüürimehe korraldustes ning erikorraldused · Muud asjaolud, mis võivad mõjutada laeva ohutust ning keskkonnakaitset Vahti vastuvõttev ohvitser peab veenduma, et:
võimaldab põhjatankides olev ballastvesi suurendada püstivust. Suured purjekad pidid püstivuse tagamiseks tühisõitudel vedama kuiva ballasti. Nüüdisajal kasutavad mitteküllaldase püstivusega laevad alalist tahket (harva vedelat) ballasti. Ballastvee laevakeresse sisse- ja väljapumpamise abil sukelduvad ja tõusevad allveelaevad ning muudetakse ujuvdokkide süvist. Jäämurdjaid saab ballasti ühest pardatankist teise pumbates vabastada jäähaardest. 65. *Punkerdamine - ehk laeva tankimine.Keskkonna alaselt on vajaik võtta kütuselt proovid ja hoida alles kuni vastav punker on ära kasutatud, kuid mitte vähem aega kui 12 kuud punkri saamisest. Piigatid sulgeda. Tekkidel tuleks äravoolu torud sulgeda. Vältida lekkimist ja ülevoolu. Ülevoolukaitseks on ka vannid. Tuleohutus alaselt tuleks meeskonda ette teatada, et toimub tankimine. Masti tuleks tõmmata ka lipp "Bravo", et teavitada ka teisilaevu oma toimingust. Mastis peaks põlema ka punane tuli
Rahvusvahelised signaalkoodi ühetähelised signaalid ehk lipud on ühed sidepidamisvahendid laevas teise laevaga. Signaalkoode antakse edasi läbi lippude. Juhul kui ükski teine sidepidamisvahend ei tööta on nad väga vajalikud. Kui laeval toimub mingi tegevus, millest teised laevad peaksid teadlikud olema peab laeval lehvima lipp, mis näitab millega on laeval tegu. Juhul kui laev veab ohtlikku laadunigi(näiteks gaasi või naftat) või kui laeval toimub punkerdamine, sel juhul peab lehvima B ehk Bravo lipp, kui aga laeval on tuuker vee all, sel juhul tuleb kasutada lippu A ehk Alfa, mis annab märku teistele laevadele, et tuuker on vee all ja palun mööduda aeglasel käigul. Meie laeval näiteks käib mõnikord tuuker laeva põhja kontrollimas ja vetikaid eemaldamas(suurendavad laeva takistust vees, mille tagajärjel kiirus väheneb ja suureneb kütusekulu) sel juhul lehvib lipp Alfa. 47 48
109(113) Villu Vares Energia ja keskkond Energiamahukus -- sisemajanduse koguprodukti (SKP) tootmiseks vajalik primaarenergia kulu, mis arvutatakse primaarenergiaga varustatuse suhtena SKP-sse. Koostootmine -- kütuse põletamisel nii soojuse kui ka elektrienergia tootmine (CHP). Kütusevaru perioodi lõpul -- kütuse kogus laos aruandeperioodi lõpul. Merelaevade punkerdamine -- laevade mootorikütusega või -õlidega varustamine (tarbimiseks rahvusvahelises laevaliikluses). Mitteenergeetilisteks vajadusteks kasutatud kütus -- keemiatööstuse toorainena tarbitud põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus. Muundatud energia -- primaarenergia muundamisel saadud energia. Siia kuulub elektrienergia, soojus, turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorigaas.
Laeva süvis Tõus ja mõõn Haalamisotste seisunud Kaldarambi asend Peamasinate seisund ja töökorras oleks Kõik pardal tehtavad tööd Lossitava ja lastitava lasti kogus ja ülejäänud lasti kogus Pardal olevate reisijate arv Laevakerel olevate luukide seisukord (avatud/suletud, vööriramp, vöörivisiir, ahtriramp, reisijate käiguteed, kütuseluugid jne) Vee tase pilsis, mahutites Laevas tehtud tankimistööd (veetankimine, punkerdamine jne) Heisatud lipud ja süüdatud tuled Vahimeeskond ja puuduvad meeskonnaliikmed Tuletõrjevarustuse töökord Muudatused või erijuhised kaldaametitelt või avariiteenistuselt Muudatused SM/CO reeglistikus ja erikorraldused Teised olukorrad, mis võivad mõjutada laeva ohutust või keskkonnakaitset 3. Vahiohvitseri tegevus. Vahti vastu võtva vahiohvitseri kohustused ja tegevused. Vahti ülevõttev ohvitser peab veenduma, et
annaabi.ee 
