bakalaureusetööga, miks oli punkliikumine ENSVs rahvakultuuriliselt tähtis nähtus, milles tollane punkliikumine seisnes ning miks sellesse subkultuuri ei tohiks suhtuda vaid kui järjekordsesse noortemoodi. Muuhulgas uurin punkliikumises osalenute suhtumist punki kui nähtusesse, uurida, mis olid tollase punkliikumise eesmärgid, milline oli selle mõju ühiskonnale ning kuidas mõjutas ümbritsev keskkond punkareid endid (ning vastupidi). Võtan lisaks vaatluse alla ENSV punkkulutuuri, selle eripärad, pungi piirkondlikud erinevused ning selle, kellega üleüldse tegemist oli. ENSV punkliikumist käsitlev põhjalik ja kõikehõlmav teos senini puudub, kõige ambitsioonikamaks ilmunud kogumikteoseks võib pidada Tõnu Trubetsky 2009. aasta „Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s“1 (mõned tähelepanuväärsemad temaatikat käsitlevad
Üks osa punk-bändide laulutekste põhines näiteks tuleviku ettekuulutamisel. Ka punk ise kuulunuks nagu tuleviku maailma. Siiski õnnestus üksikutel lühikeseks ajaks tähelepanu äratada, ehk küll ainult oma linnas, tavaliselt üheainsa kontsertiga, et siis jäädavalt kaduda. Taolisi kohaliku menuga punk-bände oli mitmeid, vaevalt aga mäletab keegi enam nende nimesidki. Kuna Tallinn oli ENSV pealinn ja kõige suurem linn ning enamus punkareid tegutses seal, siis oli ka suurem osa punk-bände Tallinnast pärit.
kasutatud kollaazi, trükki, akrüülmaali ning mitmed kihid efekt- ning kaitselakke. Tema maalid olid tänapäevased, aga samas tundusid mulle ka veidi veidrad ja müstilised, natuke ka nagu muinasjutulised. Mitmeid tema töid pikemalt uurides ei mõistnud ma, mida kunstnik selle tööga öelda tahab. Minu lemmikuks maaliks oli Anne Olopi õlimaal ,,Meenutamaks kesklinna lilleklumpi". See oli selline värviline ja elutruu, kus on kujutatud Kuressaare punkareid. Selline maal võiks isegi minu seinal rippuda. Kodus uurisin ka veidi selle pildi tausta ja selgus, et kunstnikule on alati meeldinud värvikad ja huvitavad punkarid ja nii ta oligi kutsunud kord punkarid kokku ja tegi neist foto. Maalima asudes ei tahtnud pilt kuidagi edeneda ja esialgu läks tuhin üle ning pilt jäi mitmeks aastaks seisma, aga aastaid hiljem sai siiski töö lõpetatud. Tulemuseks väga huvitav maal
Kui Riigikogu valimised võidaks erakond, keda pooldavad mitte-eestlased, siis see oleks päris halb. Õnneks saavad kodakondsuseta isikud valida üksnes kohaliku omavalitsuse valimistel, kuid mitte Riigikogu valimistel. Keskerakond kasutab valesid vahendeid. Alles hiljuti oli uudistes teema, et Tõnu Trubetski astus Keskerakonda. Selles on kindlasti raha mängus (see on küll minu arvamus). Ju see partei loodab, et saab nii punkareid hääletama meelitada, kui nende nii öelda iidol ka seal erakonnas on. Keskerakonnal ei oleks viga midagi kui nad viiksid oma lubadused täide ja edendaksid Eesti elu. Tühjad lubadused ei vii meid kuhugi. Peab tegutsema ja mis peamine, ausalt! Keskerakond ei tegutse ausalt ja just sellepärast ma seda parteid ei pooldagi.
Olla nagu kõik või jääda iseendaks Maailmas elab peaaegu 7 miljardit inimest. Iga üksikisik on mingil viisil ainulaadne, mis mõne inimese arvamuse kohaselt on ideaalne, kuid sellegipoolest üritab enamik populatsioonist kellegagi sarnaneda või kedagi matkida. Ka viimastel sajanditel tekkinud subkultuurid põhinevad kellegi arvamuste, maailmavaate, elustiili ja kõige sagedamini just välimuse jäljendamisel. Tänapäeval on tänavad täis emosid, punkareid, metalliste ja muid muidu silmatorkava välimusega inimesi, kuid kui algselt olid nad originaalsed ja huvitavad, siis praeguseks on nad sulandunud halli massi, sest neid on lihtsalt liiga palju. Parem oleks olla originaalne, mitte matkida kedagi teist, tegutseda enda tõeliste tõekspidamiste järgi ja olla täpselt selline nagu hing ihkab. Samas aga sunnib tänapäeva inimkond üksteist jäljendama või teistelt ideid kopeerima. Näiteks võib ju
mängulaad ning teravad ja sirgjoonelised tekstid. Üks osa punk-bändide laulutekste põhines näiteks tuleviku ettekuulutamisel. Ka punk ise kuulunuks nagu tuleviku maailma. Siiski õnnestus üksikutel lühikeseks ajaks tähelepanu äratada, ehk küll ainult oma linnas, tavaliselt üheainsa kontserdiga, et siis jäädavalt kaduda. Taolisi kohaliku menuga punk- bände oli tosinad, vaevalt aga mäletab keegi enam nende nimesidki. Kuna Tallinn oli ENSV pealinn ja kõige suurem linn ning enamus punkareid tegutses seal, siis oli ka suurem osa punk-bände Tallinnast pärit. Luuletused Linnaõhtute laule me teame meil on natuke õlut ja makk keldreis kahtlasi pidusi peame meist jääb järele jube bardakk Siis kui katustel laguneb õhtu läbi linna me tuleme koos Siis kui mandrid on lennanud õhku Siis kui tagasi miski meid toob Siis kui suvele kätt annab kevad ja kui taevas on lennukeid täis meie tuleme (lahkuvad nemad) siis vaid meid kogu maailm on täis
kuulab mingit metalbändi. Tegelikult on see asi hoopis keerulisem. Metallisti teeb inimesest nii ühiskonda suhtumine, mis peaks olema salliv suuremosa inimeste suhtes, välimus, mis võiks veidikenegi viidata erinevusele hallist massist ja ka vaimne tasakaal peaks olema korras. Vaimse tasakaalu kohast arvavad paljud inimesed, et metalistid, sammuti nagu punkaritest arvatakse, on pätid ja narkarid. Tegelikult on suuremosa metalliste ja punkareid palju sõbralikumad kui need n.ö. ossid. Heavy Metal stiilid · Alternatiivne Metal · Nu Metal · Black Metal · Metalcore · Death Metal · Power Metal · Doom metal · Progressive Metal · Folk Metal · Speed Metal · Glam metal · Symphonic metal · Gothic Metal · Trash Metal · Grindcore · Viking Metal · Indrustial Metal · NWOBHM · Hardcore Punk
kitarr, Avo "Ulvaeus" Ulvik - klahvpillid ning Andrus "Kersta" Kerstenbeck - trummid. Nagu praeguselgi ajal, oli 80-ndate alguseski lisaks tosinaid nn. kohaliku menuga punkrocki bände, kellest vaid üksikutel õnnestus mõneks ajaks tähelepanu äratada sedagi tavaliselt vaid oma linnas ja üheainsa kontserdiga, et siis taas jäädavalt kaduda. Kuna Tallinn oli ENSV kõige suurem ja vahest ka kõige mittehomogeensem linn, siis tegutses enamus punkareid seal ning ka suurem osa punkbände oli pärit sealt. Bändid moodustusid enamasti ühe kooli poistest - nii tegutses Tallinna 20. Keskkoolis aastail 1981-82 grupp nimega S. V. (Süütu Vanaema), 10 KK-st kasvasid välja bändid Sex Telegramm (1979), Generator M (1980-82) ja kindlasti teisedki. Ülejäänud tuntumad tolleaegsed bändid olid Cheese (1979), Punk T (1979), hilisema Vennaskonna kitarristi Allan Vainola moodustatud Ajutine Valitsus (1980), siiani stuudiobändina
laiapõhjalisem teema. Kõik anarhistid pole sugugi punkarid ja vastupidi. Punk kasutab tihti anarhia sümboleid, justkui viidates, et see elufilosoofia on neile omane."(Lisa 2) Ivar Kondi arvamus anarhia seotusest pungiga: ,,Kuidas kellelgi ilmselt - kuid eks kindlasti ole moekas sellest rääkida ja ennast tähtsaks teha."(Lisa 4) Joonis 1 Anarhia märk Kuigi punkarid kasutavad oma sümbolites ka anarhia märki (joonis 1), on siiski palju punkareid, kes ei teagi täpselt mida tähendab anarhia ja mis on selle põhimõtted. Sama leiavad minu poolt intervjueeritavad, et punk ja anarhia ei käigi eriti kokku, kuid siiski leiavad punkarid selle endale südamelähedase ja kasutavad anarhia sümbolit laialdaselt. Siinkohal toon näiteks ka punkar ja luuletaja Tõnu Trubetsky tõlgenduse anarhiast Tema luuletuses. Puhkeb koit ja kustub eha
kitarr, Avo "Ulvaeus" Ulvik - klahvpillid ning Andrus "Kersta" Kerstenbeck - trummid. Nagu praeguselgi ajal, oli 80-ndate alguseski lisaks tosinaid nn. kohaliku menuga punkrocki bände, kellest vaid üksikutel õnnestus mõneks ajaks tähelepanu äratada sedagi tavaliselt vaid oma linnas ja üheainsa kontserdiga, et siis taas jäädavalt kaduda. Kuna Tallinn oli ENSV kõige suurem ja vahest ka kõige mittehomogeensem linn, siis tegutses enamus punkareid seal ning ka suurem osa punkbände oli pärit sealt. Bändid moodustusid enamasti ühe kooli poistest - nii tegutses Tallinna 20. Keskkoolis aastail 1981-82 grupp nimega S. V. (Süütu Vanaema), 10 KK-st kasvasid välja bändid Sex Telegramm (1979), Generator M (1980-82) ja kindlasti teisedki. Ülejäänud tuntumad tolleaegsed bändid olid Cheese (1979), Punk T (1979), hilisema Vennaskonna kitarristi Allan Vainola moodustatud Ajutine
- Eesti Ekspress, 2008, 11.september. 19 Küsimusele, miks Kolonni tegemisi vähe tähtsustatakse ega ei mäletata, arvab isa põhjuseks olema selle, et Kolonni liikmed olid julged ja avameelsed inimesed, mis tänapäeval on iseenesest väga hea loomujoon, kuid 1987. aastal peeti hallist massist erinemist veidraks. Mõnedele on veel tänapäevalgi jäänud kolonnlastest mulje kui pahadest. Kolonni kuulus ka mitmeid punkareid. Tegelikult olid nad lihtsalt julged inimesed, kes ei kartnud oma reputatsiooni pärast.52 52 Peeter Reemanni (2. oktoober 1969, Võrumaa, sepp) mälestused, üleskirjutatud 5.oktoober 2009. 20 III peatükk. Tahteväljenduspäev Võrulaste tahtväljenduspäeva hakati Kolonni taas kokkukutsujate Ain Saare ja Aavo Savitschi ettepanekul tähistama 21. oktoobril. Esimene üritus toimus 2007. aastal, mil Kolonn tähistas 20.
resistentsus : vastupanulisus cultural studies tekkis birminghamis subkultuuride uurimisest 60ndatel. kõrgperiood oli 80ndatel, aga ka 70ndatel osaliselt. näide resistentsuset : tarvitatakse teatud objekte valesti : haaknõelu, aga valesti. haakristi, aga valesti : vaevalt et joseph goebbelsile oleks meeldinud, kuidas punkarid haakristi kandsid. või selline mõttekäik : tuleb kuri tööstus ja võtab ära kõik, mis on sõbralik ja loomulik. eestis prooviti punkareid inkorporeerida vabadusvõitluse diskursusesse. mis oli muidugi jamps. aga mõlema terminiga liialdatakse. (võib öelda, et enamasti lähevad bändid paremaks kui neid kommertsialiseeritakse) strukturalism jutt on teatavast baasist ja pealisehitusest (analoogia, aga marx pole tähtis). pealispindsete nähtuste all varjus on teatavad struktuurid. need on kombineeritud. me saame neid struktuure vaadelda kõrvalt, justkui nad ei puutuks meisse. analüütiline, mitte väärtustav meetod
annaabi.ee 
