18. Dentofoobia hirm hambaarstide ees. 19. Didaskaleinofoobia hirm koolimineku ees. 20. Diplofoobia hirm topeltnägemise ees. 21. Dipsofoobia hirm joomise või alkoholi ees. 22. Dishabiliofoobia hirm kellegi ees lahti riietuda. 23. Eikofoobia hirm koduse keskkonna ja ümbruse ees. 24. Eisoptrofoobia hirm peeglite ja iseenda peeglist nägemise ees. 25. Eleuterofoobia hirm vabaduse ees. 26. Elurofoobia hirm kasside ees. 27. Ereutrofoobia- hirm punastamise ees. 28. Ergasiofoobia kirurgi hirm lõikuste ees. 29. Erotofoobia hirm kehalise armastuse või seksiteema ees. 30. Eufoobia hirm kuulda häid uudiseid. 31. Fagofoobia hirm neelamise, söömise või ärasöömise ees. 32. Fallofoobia hirm (kõvastunud) peenise ees. 33. Filemafoobia hirm suudlemise ees. 34. Fobofoobia hirm foobiate ees. 35. Fronemofoobia hirm mõtlemise ees. 36. Gamofoobia hirm abielluda. 37. Geliofoobia hirm naermise ees. 38
Ühesõnaga- me kardame punastamist ning niisuguste mõtete pärast tajume paanikaolukorda ja põsekesed juba õhetavadki! Hirm puanstamise ees tekibki enamasti siis, kui ollakse kogenud midagi iseäranis piinlikku. Kui näiteks inimene satub olukorda, kus teised ehk tema üle naljagi heidavad, tekitab see kannatajas viha ja alandust. Mis loomulikult nagu arvata võite pole õige. Võib-olla ei olnudki teiste rektsioon negatiivselt mõeldud. Kunagi ei tasu paanitseda ja ainuüksi punastamise pärast oma tujul langeda. Mida rohkem me puanstamist kardame, seda rohkem ka punastama hakkame ning probleem aina süveneb. See on nagu ahelreaktsioon, mille põhjus peitub vegetatiivses närvisüsteemis, mille käitumist me tahtlikult mõjutada ei saa. Punastamist ei saa kahjuks välja lülitada, nagu mp3 mängijat või muud elektroonikaseadet sellest imepisikesest on/off nupust. Nii nagu naermine ja nutt, on ka punastamine reaktsioon, mida mõjutada ei saa.
Enamasti tarbitakse seda kas tee või kohvina, kuna päris mitmetel maadel on tasside viisi kohvi ja tee joomine päevas tavaline, kuulub traditsioonide hulka. Mõju organismile Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Tavaliselt viitavad sellised tunnused kofeiinimürgitusele. Veel võib liigne kofeiini tarbimine põhjustada peavalusid, raskusi õppimisel. Kofeiini tarbimisel suurenevad dopamiini ja adrenaliini kogused ning see suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organismis
On teada, et 100 mg kofeiini (so väike tass kanget kohvi) toob endaga kaasa magamajäämise edasilükkumise ning halvema unekvaliteedi järgnenud 3-4 tunni jooksul. Harjumuspärastel kohvijoojatel kofeiin und ei mõjuta. Kofeiini tarbimine suurtes kogustes Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks. Pikaajaline kofeiini ületarbimine võib täiskasvanutel esile kutsuda vaimseid rahutusi: une- ning ärevushäireid. Lastel ja noorukitel, kes saavad päevas suuri kofeiinikoguseid, võivad tekkida kofeiinist tulenevad peavalud. Samuti on täheldatud kõrge vererõhu, unetuse,
(ka demofoobia, etc) Enosiofoobia, enissofoobia- hirm saata korda andestamatu patt, saada sdistatud selle eest. (vt hamartofoobia, etc) Entomofoobia- hirm putukate ees. (ka insektofoobia, vt akaro-, isopterofoobia) Eosofoobia- hirm koidu vi pevavalguse ees. (vt fotofoobia, etc) Epistaksiofoobia- hirm ninaverejooksu ees. Epistemofoobia- hirm teadmiste ees. (ka gnosiofoobia) Eremofoobia- hirm ksioleku, ksinduse ees. (ka monofoobia, vt anupta-, auto-, isolofoobia) Ereutrofoobia- hirm punastamise ees. Ergasiofoobia [1]- hirm ttamise vi tegevuse ees. (vt ergofoobia, etc) Ergasiofoobia [2]- kirurgi hirm likuste ees. Ergofoobia- hirm t ees. (vt ka ergasio-, kopo-, ponofoobia) Erotofoobia- hirm kehalise armastuse vi seksiteema ees. (vt genofoobia) Ertrofoobia, ertofoobia, ereutrofoobia- hirm kas punaste tulede/tulukeste, punastamise vi punase vrvi ees. Eufoobia- hirm kuulda hid uudiseid. Eurotofoobia- hirm naissuguelundite ees. Fagofoobia- hirm neelamise, smise vi rasmise ees
elundkondadele. Kofeiin kiirendab hingamissagedust ning erituselundkonnas suurendab kofeiin neerude kaudu naatriumi ja vee eraldumist. Kofeiini puhul on täheldatud ka stimuleerivat toimet mao soolhappe ja pepsiini sekretsioonile. Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena. Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks. Pikaajaline kofeiini ületarbimine võib täiskasvanutel esile kutsuda vaimseid rahutusi: une- ning ärevushäireid. (15) 2. Illegaalsed uimastid 2.1 Kanep Kanep on üks iidsemaid kultuurtaimi, keda on sajandeid kasvatatud vastupidava kiu ja õlirikaste seemnete saamiseks
Kõige levinum sotsiaalfoobia on hirm avaliku esinemise ees. See on tegelikult kõige levinum foobia üldse ning mõjutab esinejaid, kõnepidajaid, inimesi, kelle töö nõuab ettekannete tegemist, ja õpilasi, kes peavad klassi ees rääkima. Avaliku esinemiste foobia all kannatab suur protsent rahvastikust ning see on võrdselt levinud nii naiste kui ka meeste seas (Bourne, 2007: 28) Teiste levinud sotsiaalfoobia hulka kuuluvad: · hirm avalikus kohas punastamise ees 7 · hirm selle ees, et avalikus kohas söömise ajal ajab toit läkastama või kukub maha · hirm selle ees, et tööl jälgitakse · hirm avalike tualettide kasutamise ees · hirm teiste juuresolekul dokumentide kirjutamise ja neile allkirja andmise ees · hirm rahvahulkade ees · hirm eksamite tegemise ees · Ootushirm (rambipalavik) (Bourne, 2007: 29)
ühiskondlikke situatsioone (näiteks teiste ees esinemine). Tihti hakkavad inimesed oma foobiat vältima. See võib lõppeda üksinduse, eraldatuse ja piinlemisega, eriti siis, kui isik on teadlik oma kaotusest ja soovib teiste inimestega normaalselt suhelda. Suhtlemiskartuse põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna, kui inimese käitumine ei vasta tema enese poolt kujutatud normidele. Tavaliselt kardab isik, et tema ängistus on teistele nähtav punastamise, värisemise (eriti käte), kokutamise, iivelduse või mõne teise tegevuse näol. Suhtlemiskartust saab ravida käitumis- ja tunnetusteraapiaga ning medikamentidega. (Haiguslikud... 2002: 25-33) Spetsiifilise hirm on üldjoontes ekstreemne ja kohatu hirm, mida tekitab mingi eriline objekt või olukord. Stimulaatorite hulk on äärmiselt lai ja mitmekesine. Hirmul on kliinilised tunnused ja seega on see piisalvalt kurnav, et sundida inimest vältima selle tekitajat. Spetsiifilise hirmu
nõudvaid olukordi- kas võõraid seltskondi, vestlusi endast vanemate, targemate või kõrgemal positsioonil olevate inimestega, üldse vestluse alustamist või pidudel käimist. Reeglina tekib sotsiaalfoobia hilises lapsepõlves või noorukieas. Nagu teistelgi vaimse tervise häiretel ei ole ka sotsiaalfoobial ühte kindlat põhjust, kokku peavad langema mitmed faktorid nagu ajukeemia häired, pärilikkus ja keskkonnamõjud. Tunnused: 1) Hirm avaliku esinemise ees 2) Hirm avalikus kohas punastamise ees 3) Hirm avalike tualettide kasutamise ees 4) Hirm rahvahulkade ees 5) Hirm eksamite ees (Sotsiaalfoobia, http://peaasi.ee/) Terviseärevuse korral jälgitakse väga hoolsalt oma keha toimimist. Oma keha seiratakse tähelepanelikult ja vahel annab mõni valuhoog või ebamugavustunne rohkelt põhjust 8 muretsemiseks. Teinekord lisab muretsemisele hoogu netist saadav teave erinevate haiguste kohta
5. Hall lepp (Alnus incana) Valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp Eestis on tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel. Halli leppa võib leida näiteks segametsadest, veekogude kallastelt ja puisniitudelt. Oma nimetuse on see puu saanud oma koorealuse mahla ja puidu punaka värvuse tõttu. Lepp märgib paljudes murretes verd või punakat värvust (kalalepp 'kalaveri', lepane 'verine, verega koos', lepp obu 'ruuget karva hobune' punane kui lepakapp 'punastamise kohta' Juuru). Kuigi lepalehti, -urbi j a -pulkasid kasutati veel 20. sajandi esimesel poolel maagiliseks ravi- ja tõrjevahendiks ei ole see olnud nii veenev põhjus, et oleks jätnud keelde mõne ütluse. Seevastu aga lepapuit, mida meie esivanemad ei hinnanud kuigi kõrgelt selle liigse pehmuse ja vähese vastupidavuse tõttu, on pälvinud sootuks teistsugust 11 tähelepanu. Just sobimatus vastupidavust nõudvate esemete valmistamiseks
hiigelsuured silmakoopad ja suured, kruusi kõrva kujulised kõrvalestad, näoosa suurem etteulatuvus koljul, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, vasakulaarse reaktsiooni (punastamise) puudumine, kõõrpilk, varaste nöo ja käte liikuvus, ekslevad silmad jne. Kurjategijate kõlbelise taseme iseloomustamiseks nimetas Lombroso nende suurt huvi orgiate vastu, julmust, sadistlikkust, kergemeelsust, kättemaksuhimu, spetsiaalset argood (släng või žargoon) ja teisi negatiivseid omadusi. Tätoveerimist interpreteeris kui tunnistust kurjategijate tundetusest ja atavistlikust ihast ennast kaunistada. Lombroso väitis: "Me näeme kurjategijas
annaabi.ee 
