verd, et see voolaks tõhusalt kehas ringi, edastades elunditele hapnikku ja toitaineid ning eemaldades jääkaineid. Väga paljudel algelistel loomadel on süda lihtsalt paksenenud veresoon, mis suudab ennast veidi kokku tõmmata, tõugates verd edasi. Kuna see pole eriti tõhus, on väiksematel loomadel ühe südame asemel hoopis rohkem südameid. Kõrgematel loomadel on südameks keeruline lihas, mis võib olla jaotatud mitmeks kambriks, et pumbafunktsiooni parandada. Väga huvitav oli minu jaoks see, et imetajate südamel on neli kambrit, mis jagunevad kaheks kojaks ning kaheks vatsakeseks. Need hoiavad hapnikuvaese ja -rikka vere täiesti edasi. Seal rikastatakse veri hapnikuga ja pumbatakse teise kotta, mis suunab vere teise vatsakesse, kust see kehasse laiali pumbatakse. Kogu see süsteem tundub minu jaoks väga raske ja natuke veider. Mida väiksemaks loomad lähevad, seda väiksemaks muutub ka tema süda ning kodade ja vatsakeste arv
KORDAMINE KARDIOVASKULAARSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIMID 1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib? Süda ei suuda varustada kõiki organeid piisava hulga verega. Südame pumbafunktsiooni nõrgenemine viib kudede hüpoksiani ja elundite düsfunktsioonini. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Põhjusteks on südameisheemiatõbi, arteriaalne hüpotensioon, aordi- mitraalklapi rikked, mitteisheemilised südamehaigused. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? * löögisageduse tõstmisega * veresoonte kontraheerumisega * müokardi rakkude kasvu kiirenemisega 4
ärritustele, kas üldse mitte või siis üksnes väiksema aktiivsusega: vastavalt räägitakse absoluutsest ja relatiivsest refraktaarperioodist2. Absoluutse refraktaarperioodi ajal ei ole üldse võimalik uut erutust tekitada ning relatiivse refraktaarperioodi, mis järgneb absoluutsele refraktaarperioodile, ajal erutus järk-järgult taastub. Refraktaarperiood kaitseb südamelihast erutusprotsessi liiga varajase tekke eest, mis muidu võiks südame pumbafunktsiooni kahjulikult mõjustada. Tänu sellele on välditud erutuse ringelemine südamelihase võrgustikulises struktuuris, mis võiks häirida kontraktsiooni ning lõõgastuse rütmilist vaheldumist. 1.2.Erutuse juhtivuse mehhanismid Aktsioonipotentsiaal, mis on genereeritud ühe müokardi piirkonnas, levib kõikidesse piirkondadesse, kuna kõik terved müokardi rakud on elektriliselt seotud tänu rakkude vahelistele ühendustele
Astelpajus on sellisteks ühenditeks karotenoidid ja bioflavonoidid (taimepigmendid, mis annavad marjadele vastava oranzi ja kollase värvuse). Astelpajus on esialgselt tõestust leidnud ka kasvajavastane toime - b-karoteen; lükopeen- teatud mao-, rinna-, eesnäärme- ja pankreasevähi tekkevastane toime; zeaksantiini rinnavähki ennetav toime. Süda ja veresoonkond - Astelpajus sisalduvad flavoonid (kvertsetiin, kamferool) tugevdavad südame kontraktiilsust (kokkutõmbevõimet), tema pumbafunktsiooni, vähendavad perifeerset resistentsust (veresoonte takistust) ning suurendavad veresoonte elastsust. Seega on astelpajul teatud määral vererõhku alandav toime. Astelpajul on täheldatud ka vereplasma kolesteroolisisaldust langetav toime. Bioflavonoidid koostöös vitamiin C-ga tugevdavad kapillaaride seinu (takistavad hüaluronidaasi jt. ensüümide aktiivsust, mis neid sidekoeelemente lammutaksid), vähendades seega ateroskleroosi tekke riski.
vormiks. A-V blokaadi III astme ehk totaalse A-V blokaadi korral on erutuse ülejuhe kodadelt vatsakestele täiesti katkenud: kojad kontrahheeruvad siinussõlmest tulevatest impulssidest ja vatsakesed vatsakestes asuva keskuse juhtimisel. Totaalse A-V blokaadi puhul esineb tõsine hemodünaamikahäire minutimahu vähenemise tõttu, mis võib väljenduda isegi puhkeolekus. See areneb osalt kodade pumbafunktsiooni puudulikkusest, osalt südame võimetusest kohaneda tunduvalt suurema löögimahuga. Kehalisel koormusel peab minutimaht suurenema löögimahu arvel, mitte südamesageduse suurenemisest. Vähenevad neeru verevoolutus, tekib kalduvus naatriumi retentsiooniks. Selle tulemusena areneb A-V blokaadiga haigetel südame- ja neerupuudulikkus isegi varasema küllalt rahuldava müokardi funktsiooni korral. Totaalse
vere voolamine väga komplitseeritud ning kasutatakse lihtsustatud mudeleid. Veri peab voolama ühes suunas- klapid. Vere filtratsioon kapillaarides toimub filtratsiooni ja difusiooni teel, mille suuna määrab ära keskkondade hüdrostaatilise ja osmootse rõhu summa.Onkootse ja hüdrostaatilise rõhu vahe määrab ära, kas vesi liigub kudedesse või kudedest ära. Südame pumbafunktsiooni aitab täita südamelihasrakkude poolt tehtav töö, mida saab arvutada A=pv,lisandub veel kiirendustöö, mis kulub verele kiirenduse andmiseks. 1 7 31) Südame pumbafunktsioon, olulisemad seda iseloomustavad parameetrid. Südameõõnte, klappide ja müokardi roll südame pumbafunktsiooni
o Loidus o Rahutus ja agressiivsus o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma Valu Äkiline hingeline löök – psüühiline šokk. 12. Kuidas aidata šokis inimest? Mida tähele panna? (ära anna juua, ära lase püsti tõusta) Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama. •
aktsioonipotentsiaal kõikidele rakkudele, nagu membraane polekski vahel. Kodade ja vatsakeste üheaegne kokkutõmme välistatakse nendevahelise sidekoekihiga, kust impulss pääseb läbi vaid atrioventrikulaarsõlme. 1ms peale aktsioonipotentsiaali tekkimist pole võimalik uut aktsioonipotentsiaali erile kutsuda. 9 12. Südame pumbafunktsiooni iseloomustus. Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Vere maht täiskasvanul on umbes 5 liitrit. Südametsükkel ehk ühe südamelöögi ajal aset leidvad sündmused jagunevad kaheks faasiks: • Diastol - lõõgastumine, verega täitumine (parem koda ja vatsake täituvad verega, mis on pärit õõnesveenist. vasak koda ja vatsake saavad hapnikurikka vere kopsuveenist)
Tromboemboolia Ateroskleroos (L, lk 42) Vere hüübimise sisemine ja välimine tee (L, lk 35) 10. Vereringe üldine iseloomustus: suur ja väike vereringe. Vereringe2014magistriõpe.pdf Õpik lk 47. 11. Südame erutustekke- ja juhtesüsteem. Erutustekke automatism südames, aktsioonipotentsiaalide erinevus sinuatriaalsõlmes ja töömüokardis. 29 12. Südame pumbafunktsiooni iseloomustus. Vatsakeste tsükli jaotus faasideks, rõhu ja mahu muutused nendes faasides. Vererõhu väärtused vereringe eri osades. Enne vatsakeste tsükli toimub kodade tsükkel. Kodade tsükkel: Kodade süstool (0,1s) Vatsakestesse lisatakse veri, mis oli kogutud kodadesse diastooli ajal 30 Vatsakeste täitumisfaas, 70-80 ml – täitumismaht Kodade diastool (0.75-0.9s)
teab südame osi ja oskab kirjeldada nende ülesannet vereringes; oskab kirjeldada suurt ja väikest vereringet teab vereringe põhinäitajaid (pulss, vererõhk) igas vanuses inimeste puhul; teab arteriaalse vererõhu normväärtusi; oskab anda selgitusi pulsi tekkimise kohta, teab pulsi palpeerimise kohti Üldine sissejuhatus Südamel kui vereringe pumbal on ülesanne varustada kõiki keha piirkondi püsivalt ja piisavalt verega. Seda pumbafunktsiooni tuleb tal täita kogu inimese elu jooksul. Südame asukoht Süda (cor, cardis) on lihaseline verd pumpav õõneselund, mis paikneb koos südamepaunaga rinnaõõnes, diafragma peal ja rinnaku ehk sternumi taga. Inimese süda on tema rusika suurune. Südamel eristatakse laia osa – põhimikku, kitsenenud osa – tippu ja eesmist, tagumist ja alumist pinda. Südame põhimiku osast lähtuvad suured veresooned ja ta asub kolmanda roide kõrgusel.
annaabi.ee 
