Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2
Vedelike peamised füüsikalised omadused: Vedelik on kindla ruumalaga ,kuid kujuta aine. Vedelik võtab selle anuma kuju milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Tihedus ( kg/ m ) on vedeliku ruumalaühiku mass : = m/ V. Erikaal ( N/ m ) on vedeliku ruumalaühiku kaal : =F/V Et raskuskaal F = m g , kus m on mass ja g on raskuskiirendus ,siis = g. Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust. Nagu muidki aineid saab vedelikke kokku suruda , kuid gaasiga võrreldes üsna tühisel määral. Kokkusurutavust iseloomustab mahtkokkusurutavustegur , mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K . Vedeliku soojuspaisumist jääva rõhu all iseloomustab ruumpaisumistegur. Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel
elementide ja detailide unifitseeritus, teenindamise ja remondi lihtsus , distanstsioonjuhtimise ja auto -matiseerimise võimalus. Vedelike peamised füüsikalised omadused: • Tihedus ( kg/ m ) on vedeliku ruumalaühiku mass : = m/ V. • Erikaal ( N/ m ) on vedeliku ruumalaühiku kaal : =F/V ( raskuskaal F = m g , kus m on mass ja g on raskuskiirendus ,siis tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust.) · Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. · Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse:
perioodiline protsess- protsess,mis toimub tsüklitena (seeriatena) s.t. on teatud ajavahemike järel korduv, seejuures protsess viiakse igas tsüklis lõpuni. Pidev protsess- protsess toimub pidevrežiimis, kui lähtematerjal ei ammendu või seda lisandub pidevalt ja samaaegselt toimub produkti tasakaalustatud väljundvool. Statsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid ei muutu ajas Mittestatsionaarne protsess- protsess,mille kaudu parameetrid muutuvad ajas. Akumulatsioon- Akumulatsioon on veehulga muutumine arvutusperioodil (veebilansi valemis) Kokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus muutub rõhu ja temperatuuri muutumisel oluliselt. Mittekokkusurutav fluidum – fluidum, mille tihedus ei muutu või muutub vähe
m. Võrreldes teiste pumpadega on kolbpumpade imemiskõrgus kõrgem ja võib mõningatel juhtudel ulatuda ligi 9m. Kolvi tagasikäigu ajal ASS ÜSS-u töökambri maht väheneb, rõhk suureneb (pp> p0 ), imiklapp sulgub rõhkude vahetõttu automaatselt, surveklapp avaneb (samuti automaatselt) ning vedelik surutakse survetorru ja sealt paaki. Iga edasi-tagasikäiguga surutakse survetorru vedeliku maht (D2/4) S, kus S on kolvikäik. Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele tootlikkusele ,tuleb see pumbatava keskkonna tihedusega. Q = (D2/4) S 60 nv [t/h]
· Filter peab olema mehaaniliselt tugev pidama vastu pinnase survele ja taluma lööki paigaldamisel Filter satub ainult ühte pinnaveekihti! 4. Puurkaevu settetoru: on kuni 5m pikkune umbtoru filtri alumises osas. Settetorusse satub pudi ja sodi, mis ikka satub filtrist läbi. Puurkaevu katsetamine - Puurkaevu olulisemad näitajad: · Staatiline veetase so põhjavee pinna asend siis kui vett ei pumbata · Puurkaevu suurim tootlikkus so vee kogus mida on võimalik saada puurkaevust · Dünaamiline veetase so veetase mis kujuneb suurima tootlikkuse puhul · Alandus so põhjaveevõtuga veepinna alanemine, mis võrdub dünaamilise ja staatilise veepindade vahega · Vee keemiline koostis Meenutusi füüsikast Vooluhulk ühik l/s ; m3/h (Voolu)kiirus tähis v, ajaühikus läbitud tee pikkus! m/s, km/h. Veemajanduses ka cm/s ja m/h Rõhk - tähis p, pinnaühikule mõjuv jõud
..40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest.
Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu parameetrid Ps ja Ts . T0 + Ts + Tr r ruumis, mida nimetatakse sililidri põlemiskambriks. Täiteastme valemist järeldub, et täiteaste sõltub surveastmest.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
