Neid on võimalik kuulata vastu rindkeret asetatud kõrvaga või stetoskoobi/fonendoskoobiga. Kuulatlemisel e. auskultatsioonil võime eristada: I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest. See võnkumine kandub ka verele vatsakestest väljuvates veresoontes. Seetõttu on selle tooni kuulatlemiseks parim koht mitte südame peal vaid verevoolu suunas aordiklapi kuulatluspunkt vasakul sternumi serval teises roidevahemikus ja sternumist vasakul samal kõrgusel pulmonaalklapi jaoks. Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel ja tekib vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis ja IV toon tekib kodade
II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon.
suurenemise. Südametoonid I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AVklappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks
Starlingi seadus- Lõpp-diastoolse täitumise suurenemine põhjustab löögimahu suurenemise. Südametoonid- I tooni süstoli alguses, mis tekib peamiselt AV-klappide sulgumisest ja müokardi võnkumisest. Esimene toon on tumedakõlalisem ja teie tooniga võrreldes kestvam. Kuulatluskoht on otse vatsakeste kohal umbes 5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused- erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia- südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia- südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia- väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks.
30) Südame-vereringesüsteemi üldiseloomustus ja peaülesanded. Tegemist on peaaegu suletud hargneva ja seejärel koonduva torustikuga (veresooned- arterid,arterioolid,kapillaarid,veenulid,veenid), milles on kaks pumpa- südame vatsakesed. Vasak on ühenduses suure vereringega ning parem on ühenduses väikese vereringega. Vasakusse kotta tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri, läheb aordi kaudu kehasse, paremast aordist läheb õõnesveenidest tulev hapnikuvaene veri pulmonaalarteri kaudu kopsudesse. Paremasse kotta tuleb kehast hapnikuvaene veri, mis viiakse kopsudesse, et see seal hapnikuga rikastada. Torustik ei ole päris suletud, sest kapillaarides on võimalik ainete vahetus interstitsiaalse ruumi e rakkudevahelise ruumi ja rakkude vahel. Bioloogiliste funktsioonide täitmiseks peab veri olema ühesuunalises ringluses, selle tagavad rõhkude vahed vereringesüsteemis ning klappide olemasolu. Suurel vereringel on
Diastolis - lõõgastusfaas ja täitumisfaas 1. Pinguldusfaas 2. Väljutusfaas 3. Lõõgastusfaas 4. Täitumisfaas Südametoonid: Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka võnkumised (sagedusega 15-400Hz); neid on võimalik kuulata kõrvaga või stetoskoobiga Kuulatlemisel ehk auskultatsioonil võib eristada: I tooni - süstoli alguses; AV-klaapide sulgemisest + müokardi võnkumine II toon - diastoli alguses; aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest III toon - lastel; vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis IV toon - kodade kokkutõmbest Südamelihast iseloomustavad: 1) Erutuvus - südamelihase võime erutuda 2) Automaatsus - südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3) Kontraktsioonivõime - südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama ("kõik või mitte midagi"-printsiip)
0,3 sek), ei jää südame piisavalt aega verega täitumiseks. Kõige suuremad on rõhu kõikumised vasakus vatsakeses. Klappide puuduliku sulgumise korral voolab osa verd tagasi ja ringluses oleva vere hulk, väheneb organismi varustamine hapnikuga. Kuna südame parema 15 ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe kolmehõlmase klapi ja aordi-ja pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul. IV Südametoon tekib kodade süstooli ajal täitumisfaasi lõpul. Fonokardiogrammil (südametoonide registreerimisel kuulamise teel) näeme II ja IV südametooni ja arst saab kuulamisel teavet südameklapi seisundi kohta. Klappide mittetäielikul sulgumisel või südameõõntevaheliste avade
II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. Eristatakse veel III südametooni, mille põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul, ja IV südametooni, mis tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Südametoonide kuulatlusel e auskultatsioonil on kuuldavad I ja II südametoon. Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet
kehalist koormust. • Auskulteeritakse kindlas järjekorras: klassikalistes kuulatluspunktides, kogu prekordiaalsel alal, väljaspool südamepiire rindkere paljudes punktides ja kaelal. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Kallas jt 1999, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005.) 21 Südame kuulatluspunktid on: aordi kuulatluspunkt asub II roidevahemik rinnakust paremal; pulmonaalarteri kuulatluspunkt asub II roidevahemik rinnakust vasakul; trikuspidaal- ehk kolmhõlmiklapi kuulatluspunkt asub rinnaku alumise osa paremal serval; mitraal- ehk kakshõlmpeaklapi kuulatluspunkt asub südametipupiirkonnas; Botkini-Erbi kuulatlupunkt asub IV vasakus roidevahemikus parasternaaljoonel. (Uibo jt 2010.) Normoloogia Südame auskultatsioonil kirjeldatakse südame löögisagedust, rütmi, toone ja kahinaid. Mida noorem on laps, seda raskem on määrata kahina maksimaalset kuuldavusala
annaabi.ee 
