emassuguorgan. Tolmukaks nim. emaka ümber paiknevat isassuguorganit. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Katteseemnetaimete paljunemine Katteseemnetaimed paljunevad tolmlemise teel. Nende õietolm kandub tuulega või looma kaudu (enamasti putukate kaudu) edasi sigimikus asuva munarakuni. Pärast viljastamist hakkab õiest arenema vili. Viljaks nim. sigimikku koos selles valminud seemnetega. Õistaimede rühmitamine Õistaimi rühmitatakse kahel viisil: varre puitumise alusel või idulehtede järgi. Idulehtede järgi rühmitatakse tõistaimi ühe- ja kaheidulehelisteks.(vt. Tabel lk. 26) Puitumise alusel jaotatakse õistaimi puittaimeteks, rohttaimeteks(üheaastased, kahe- ja mitmeaastased taimed ehk püsikud). Omapärase toitumisega taimed ÜLESANNE. Leia mõisted: Parasiittaimed Putuktoidulised taimed
Okaspuud sisaldavad hemitselluloosi keskmisel 25-30% ja lehtpuud 30-35%. Keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsib kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse hemitselluloosi, mis hüdrolüüsib ja annab heksoosi (glükoos ja fruktoos). Seda kääritatades saadakse piiritus, ning hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab pentoosi (lihtsuhkruid). Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise on molekulaarselt amorfne (mittekristalne), isotroopne (ühesugused omadused igas suunas) ja väga keerulise struktuuriga keemiline ühend. Ligniin on termoplastne aine, st külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb, sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuud sisaldavad ligniini keskmiselt 25-30% ja lehtpuud 20-25%. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus
Tsitrusvili- väliskest on näärmega, vahekest on valge säsi ja söödavosa on lõigustunud (apelsin) Pähkel- on vili, mille viljakest ainsa seemne ümber täielikult puitub (sarapuu pähkel). Tekkekohaalusel · Kohalikud sordid · Introdutseeritud sordid Tekkimisviisialusel · aretussordid · maasordid Taime vegetatiiv organid Võrse Areneb pungast on suvine juurdekasv koos lehtedega...(mai oktoober) puitunud võrset nim oksaks Puitumise astmed Rohtne võrse võrse murdub kergelt Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad millest arenevad ainult v6rsed Puht6iepungad millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel)
muutu õhus, ei lahustus vees ega teistes orgaanilistes ainetes. Tselluloosi suurim sisaldus on tüve keskosas. Okstes on rohkem ligniini, kuid vähem tselluloosi. 15. Hemitselluloos okaspuud sisaldavad 25...30 % ja lehtpuud 30...35 %. Keemiliselt koostiselt lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. 16. Ligniin raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise , on molekulaarselt mittekristalne, isotroopne. Termoplastne aine külmana kõva ja soojenedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuudes 25...30 % ja lehtpuudes 20...25 %. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse rakustruktuur tugevneb ja vastupanu survejõududele suureneb. 17. Vaik sisaldab eeterlikke õlisid, kasvavas puus on vedelal kujul, hiljem tardub.
ideaalne, kui on säilinud 3-6 pikka võrset Rooside lõikamine • Pargiroosidel teha harvendus ja noorenduslõikus iga 3-4 aasta järel • 2. Suvel eemaldada metsikud võrsed, rebides välja koos juureosaga • Vanad õied lõikame 3-4 lehe võrra tagasi, tehes lõike 1-2 cm lehest kõrgemalt • Lõikamise kõrgusest oleneb uute võrsete kasvukiirus ja pikkus Rooside lõikamine • 3. Septembri teisel poolel toimub kasvu peatamiseks ja puitumise soodustamiseks võrsetippude ja vesiste võrsete kärpimine kuni 10 cm võrra • Oktoobris toimub peenrarooside tugevam tagasilõikus ja eemaldatakse kuni 1/3 nõrgematest võrsetest- peale kärpimist on roose parem katta • Pargiroose sügisel ei lõigata Rooside lõikamine • Väänroosidel säilitatakse 3-6 võrset tervikuna • Oktoobris õitsvatel põõsastel lõigata ülearused õienupud ja vesised võsud – lõige teha 1-3 cm pungast kõrgemal
lõpetavatest võrsetest. Täpne lõikamise aeg sõltub väga paljudest teguritest: vegetatsiooniperioodi algusest konkreetsel aastal, taime õitsemise ajast, võrse puitumise astmest, kasvu intensiivsusest. Seetõttu tuleb paljundatavate taimede emataimi pidevalt jälgida, et ei hilinetaks pistikute lõikamisega. Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid, tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. Haljaspistikutega paljundatakse peamiselt põõsaste sorte ning vähemal määral puid.
Väga suure kiusisaldusega rohusööda saab põldtimutist loomise faasis (varte NDF 688 g kg-1 ja ADL 51,1 g kg-1 KA). Varte ligniini kontsentratsioon NDF-st oli õitsemise faasis lutsernil 16,5, ristikul 11,4%, kõrreliste kõrtes loomise faasis 5,9%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui liblikõieliste kiud. Ligniin kui seedumatu koostisosa vähendab otseselt rohusööda seeduvust ja söömust. Kudede puitumise negatiivne Tabel 5. Kõrte/varte NDF ja TP sisaldus g kg-1 KA-s. Liik Kõrsumine/ Loomise algus/ Loomine/ varsumine nuppumine Õitsemine NDF TP NDF TP NDF TP Põldtimut 541 121 660 101 688 85 Har. aruhein 537 128 624 114 661 97 Karj. raihein 529 122 612 106 620 93
järgmiselt: 1. Floristilised: teatavate indikaatorlike taimeliikide puudumine või esinemine, taimekoosluse liigiline koosseis tervikuna. 2. Füsioloogilised: taimede biokeemilised eripärad, anomaaliad taimede kasvus ja arengus, vitaalsus, füsioloogiliste protsesside dünaamika. 3. Morfoloogilis-anatoomilised: eluvorm, kasvukuju, kasvukiirus, aastarõngaste laius, lehtede suurus, võsude puitumise määr, kattetugede tugevus. 4. Fütotsönootilised: taimekoosluse struktuur ja fenoloogia, liikide ja ökoloogiliste rühmade osatähtsus koosluses, koosluste paiknemine maastikul, suktsessiooni (?) suund. Näittunnuseid võib käsitleda staatiliselt (teatud ajamomendil) või dünaamiliselt (jälgides nende muutuste suunda ja kiirust). Keskkonnas toimuvad nähtused, protsessid, seisundid on indikatsiooniobjektide tunnused e sihttunnused.
..30% ja lehtpuud 30...35%. Hemitselluloos on keemiliselt koostiselt väga lähedane tselluloosile. Hapete toimel hüdrolüüsub kergelt ja muutub lahustiks. Eristatakse hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab heksoosi (glükoos ja fruktoos). Seda kääritades saadakse piiritus, ning hemitselluloosi, mis hüdrolüüsil annab pentoosi (lihtsuhkruid). Ligniin. Ligniin (raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise) on molekulaarselt amorfne (mittekristalne), isotroopne (ühesugused omadused igas suunas) ja väga keerulise struktuuriga keemiline ühend. Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb, sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine. Okaspuud sisaldavad ligniini keskmiselt 25...30% ja lehtpuud 20...25%. Rakkude puitumisel koondub ligniin rakuseintesse. Vahelamellis,
Tselluloos on kiudja ehitusega, värvita, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab laialdast kasutust nt paberi, tehissiidi, lõhkeaine, nitrotsellulooslakkide valmistamiseks (rohkelt kasvava puidu keskosas). Hemitselluloos- jaguneb kaheks, ühe kääritamisel saab piiritust, teise kääritamisel mitte. Ligniin- raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise. On väga keeruline keemilineühend. Termoplastne aine e külmana kõva aga soojenedes pehmeneb. Erineb tselluloosist süsiniksisalduse poolest ja allub leelise ja happe toimele. Tselluloositööstuses tekib ligniini u 30% puidu massist. Varem kasutati seda tööstuses endas kütteks, nüüd töödeldakse temast vaigutaoline sideaine aine plassmassitööstusesse. Kasvuprotsessis tekib ka veel teisi ühendeid: Vaik- kõigis puudes sisaldub vaiku, mõnes väga vähe, kasutatakse meditsiinis.
Tselluloos on kiudja ehitusega, värvita, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab laialdast kasutust nt paberi, tehissiidi, lõhkeaine, nitrotsellulooslakkide valmistamiseks (rohkelt kasvava puidu keskosas). Hemitselluloos- jaguneb kaheks, ühe kääritamisel saab piiritust, teise kääritamisel mitte. Ligniin- raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise. On väga keeruline keemilineühend. Termoplastne aine e külmana kõva aga soojenedes pehmeneb. Erineb tselluloosist süsiniksisalduse poolest ja allub leelise ja happe toimele. Tselluloositööstuses tekib ligniini u 30% puidu massist. Varem kasutati seda tööstuses endas kütteks, nüüd töödeldakse temast vaigutaoline sideaine aine plassmassitööstusesse. Kasvuprotsessis tekib ka veel teisi ühendeid: Vaik- kõigis puudes sisaldub vaiku, mõnes väga vähe, kasutatakse meditsiinis.
annaabi.ee 
