vajatakse 10 x 11,5 = 115 jm (jooksvat meetrit). LADUSTAMINE JA KASUTAMINE Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Soovitatav on virnastada vahelippidega. Nähtavates kohtades sees kasutatavat puitu, näiteks seina- ja põrandalaudu, tuleb siiski hoida köetud ja hästi ventileeritud ruumis. Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. Ehitage kuivast puust seda on lihtsam töödelda ja puhtam kasutada. Nii väldite ka puidu lõhenemist ja kuju muutusi. Sõrmjätk Tänu sõrmjätkamistehnikale saab tarnida ülipikka ja täpseks järgatud puitmaterjali. Sõrmjätk näeb nähtaval pinnal ilus välja. Liited Puiduliiteid võib ka ise teha, näiteks ülekatte- või pooltapiga. Välisvoodri liited tehakse sellised, et vesi ei jääks neisse pidama
ruumis. 22 * * Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja 25 * mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest 32 materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. 38 Ehitage kuivast puust – seda on lihtsam töödelda ja puhtam kasu- tada. Nii väldite ka puidu lõhenemist ja kuju muutusi.
ruumis. 22 * * Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja 25 * mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest 32 materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. 38 Ehitage kuivast puust seda on lihtsam töödelda ja puhtam kasu- tada. Nii väldite ka puidu lõhenemist ja kuju muutusi.
Seenkahjustuste tekke osas võib eriti ebakvaliteetseks lugeda puitmaterjali, mille absoluutne niiskus on üle 20%. Sageli tuuakse materjal ehitusplatsile kuivana, kuid platsil seistes või ka avatud konstruktsioonidesse paigaldatuna on materjal ilmastikutingimustele avatud ja tema niiskus tõuseb kuni 30%-ni. Kui selline materjal kuivatamata asetada suletud konstruktsioonidesse, on seenkahjustuse teke praktiliselt vältimatu. Eriti siis, kui konstruktsioon on ka halvasti ventileeritud. Lisaks puitmaterjalile võib seenkahjustuste osas ebakvaliteetseks lugeda ka niiskunud poorsed materjalid (soojustus, täide jms.), sest nende kuivamine võtab kaua aega ning nende paigaldamisel konstruktsioonidesse niiskuvad nende läheduses olevad materjalid. Ka kipsplaadi pindmisel kihil on kasutatud tselluloosi sisaldavat materjali, seega on kipsplaadi niiskumine ja niiske seinapaigaldamine ohtlik. Tõsi, kipsplaadil hakkavad esmajärjekorras koloniseerima hallitusseened (tekib nn hallitus)
Seenkahjustuste tekke osas võib eriti ebakvaliteetseks lugeda puitmaterjali, mille absoluutne niiskus on üle 20%. Sageli tuuakse materjal ehitusplatsile kuivana, kuid platsil seistes või ka avatud konstruktsioonidesse paigaldatuna on materjal ilmastikutingimustele avatud ja tema niiskus tõuseb kuni 30%-ni. Kui selline materjal kuivatamata asetada suletud konstruktsioonidesse, on seenkahjustuse teke praktiliselt vältimatu. Eriti siis, kui konstruktsioon on ka halvasti ventileeritud. Lisaks puitmaterjalile võib seenkahjustuste osas ebakvaliteetseks lugeda ka niiskunud poorsed materjalid (soojustus, täide jms.), sest nende kuivamine võtab kaua aega ning nende paigaldamisel konstruktsioonidesse niiskuvad nende läheduses olevad materjalid. Ka kipsplaadi pindmisel kihil on kasutatud tselluloosi sisaldavat materjali, seega on kipsplaadi niiskumine ja niiske seinapaigaldamine ohtlik. Tõsi, kipsplaadil hakkavad esmajärjekorras koloniseerima hallitusseened (tekib nn hallitus). Kipsplaadi puhul
just nüüd siit pidi ära pehkima. Selleks peavad olema ehitusalased teadmised. Järgnevalt tulebki juttu puidu seenhaigustest, mädanemisest ja nende reaktsioonide ärahoidmisest ning puidu kuivatamisest. 2 PUIDU KUIVATAMINE Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. Soovitatav on virnastada vahelippidega. Tarneplaani koostamisel püütakse jõuda selleni, et ladustamisvajadus oleks võimalikult väike, sest heade ladustamistingimuste loomine ehitusplatsil on tihti raskendatud. Sisetöödeks tuuakse puitmaterjal ehitusplatsile väiksemate partiidena vahetult enne töödega alustamist. See tuleb ladustada kinnises ruumis korralikul kuival alusel
meetrit). LADUSTAMINE JA KASUTAMINE Puitmaterjali võib tavaliselt ladustada õues, kui seda kaitstakse päikese, sademete ja maapinna niiskuse eest. Soovitatav on virnastada vahelippidega. Nähtavates kohtades sees kasutatavat puitu, näiteks seina- ja põrandalaudu, tuleb siiski hoida köetud ja hästi ventileeritud ruumis. Niiskus võib põhjustada sinetumist ning kalduvust hallitamisele ja mädanemisele. Vältige niiskuse ülekandumist puitmaterjalile teistest materjalidest, näiteks betoonist. NB! See puudutab ka kestvuspuitu. Ehitage kuivast puust seda on lihtsam töödelda ja puhtam kasutada. Nii väldite ka puidu lõhenemist ja kuju muutusi. JÄTKUD JA LIITED 10 Sõrmjätk Tänu sõrmjätkamistehnikale saab tarnida ülipikka ja täpseks järgatud puitmaterjali. Sõrmjätk näeb nähtaval pinnal ilus välja.
suuruse ja iseloomu prognoosimine, aja määratlemine, mille kestel puit peab kaitstud olema ning, lõpuks, selleks tehtavate kulutuste rahaline hindamine. · Lühiajalised töötlemised, mis seisnevad puitmaterjali või palkide fungitsiididega katmises ülepritsimise teel kaitsevad puitu sinetumise ning varase mädaniku vastu laoplatsidel või puidu lühiajalisel säilitamisel. · Pikaajalisemad töötlemised on vajalikud puitmaterjalile, mis on määratud tingimustesse, kus mädanikuoht on suur. Neid töötlemisviise jagatakse surve- ja mittesurve-töötlemiseks. Mitte-survetöötlusteks on materjali kastmine fungitsiidilahusesse, sellega piserdamine, ülepritsimine või selles leotamine. Selline töötlemisviis kaitse vaid puidu välimist, õhukest kihti ning kaitseb küllaldaselt puitu, mus on määratud toimima maapinnast kõrgemal ning asetsema ajutiselt niiskuvas, ajutiselt läbikuivavas keskkonnas
asustab nii mändi, kui ka teisi okaspuid. Samalaadse eluviisiga nagu eelmine liik. 27. Juure- ja tüvemädanikud. Biotõrje. Juure- ja tüvemädanikud Puu- ja puidumädanikke tekitavad kandseente hõimkonna seened. Kandseentele on omane sugulise protsessi lõpptulemusena valmivate eoste arenemine eoskandadel ehk basiididel. Pärast mõneaastast seenniidistiku arengut puus või puidus, moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või puitmaterjalile seene viljakehad. Puidu rakuseinad lagunevad seenniitide poolt toodetud fermentide toimel, millised lagundavad tselluloosi, ligniini jne. Mädanemisprotsessi lõppsaadusteks on süsihappegaas ja vesi. Optimaalne temperatuur lagunemisprotsessideks on +25 kraadi, kuid protsessid algavad +2 kraadi ja lõpevad +35 kraadi juures. Kuigi mädanemisprotsess puidus avaldub esialgu värvuse muutuses - valge, pruun ja kirju mädanik, eristatakse mädaneva puidu struktuuris kahte põhitüüpi:
annaabi.ee 
