Metsandus ja metsatööstus Metsandus tegeleb metsade istutamisega, noorte taimede kasvatamisega, metsa hooldamisega jne Metsatööstus tegeleb metsa ülestöötamise ja ümbertöötlemisega Metsatööstuse etapid: o Puidu varumine o Saetööstus-laua materiali töötlemisega seatööstus on headel ristmikel o Puitesemete valmistamine-palkmajad o Mööblitööstus o Tselluloosi- ja paberitööstus-rajatakse alati veekogude lähedusse, sest tootmisprotsess vajab vett. Tugevalt keskkonda saastav Töötlev töötstus 1) Vanad harud: kütteseadmed, soojusmehaanika, vedurid, vagunid, laevad, mäe-ja merallurgiatööstuse seadmed, raskerelvad, tekstiilitööstus, toiduainetööstus. 2) Fosforiidi, kaali-ja kivisoola kaevandamine, anorgaaniline keemia (mineraalväetised,
Seal on majandustegevus keelatud. Hoiumetsad moodustavad 12% metsadest. · Kaitsemetsad on keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud metsad, mis paiknevad kaitsealade sihtkaitsevööndis, veekogude randadel ja kallastel, allikate ääres, joogiveehaaretel, erosioonija tuuleohtlikel aladel, looaladel, muinsuskaitse objektidel. Selliseid metsi on ligi 8 %. Metsade kasutamine Metsast saadakse puitu, mida kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks ja mitmesuguste puitesemete valmistamiseks, kütteks, samuti tselluloosi ja paberi tootmiseks. Metsas korjatakse seeni ja marju ning kütitakse ulukeid. Metsad on olulised tervisliku keskkonnaseisundi hoidjad. Nad puhastavad õhku ja toodavad hapnikku, kaitsevad mulda ärauhtumise eest, mitmekesistavad maastikku jne. Metsas käiakse ka lihtsalt puhkamas, tervisejooksu tegemas või jalutamas. Metsamajandus Mets on küll taastuv loodusvara, kuid üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena võivad metsad hävida
metsa väetamisega, kuivendamisega, metsaistutusega jne. Kasutamise eesmärgi järgi jaotatakse metsad 3 rühma: tulundusmetsad, hoiumetsad, kaitsemetsad. Eestis on u. 50% riigipindalast mets. Eesti metsade puiduvorm on 295. milj. tihumeetrit. Metsa kasutamine: puidu varumine: lageraie, hooldusraie, muude materiaalsete väärtuste varumine: kõrvalkasutus(marjad, seened), jahipidamine, metsa kasutamine keskkonna kaitseks. Metsatööstus=> puidu varumine, saetööstus, puitesemete valmistamine, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Meie töötlemata puit läheb Rootsi, Soome, Norra.
Kasulikkus: lagundajad, kui toituvad surnud org.ainest. (saprotroof) taimsematerjali lagundatajatena on head. Sümbiontidena- sümbioosis elavad teiste organismidega. Nt. puravikud,riisikad on sümbioosis puittaimedega. Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus prokarüootne(eeltuumne), väline kate kuni 3kihiline( membr,rakukest, limakapsel) Limakapsel kaitseb välismõjude eest(kuivamise) Sees: tsütoplasma, milles pärilikkuseaine( rõngaskromosoom, DNA rõngakujuline) ja organellid.: ribosoomid, pastiidid
Allikad: · http://insights.wri.org/news/2012/10/new-interactive-atlas-can-improve-cameroons-forest-management · http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/ref/Kameruni%20Vabariik.doc · http://unistustetiivad.blogspot.com/2011/11/sulawesi-indoneesia-iv-osa.html#!/2011/11/sulawesi-indoneesia-iv-osa.html · http://www.rudiesreflekties.be/Ayahuasca.html · http://www.jkhk.ee/tunniplaanid/puitesemete/puiduliikide_mramine_ja_kasutamine.html · http://www.travelblog.org/Photos/202107 · http://www.yale.edu/caccone/ecosave/images/past_phylo-mahogany.jpg · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3044/Liaanid.pdf · http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=46275 · http://www.iss.co.za/af/profiles/Cameroon/Econ.html · http://www.wrm.org.uy/bulletin/49/Cameroon.html · http://countries.bridgat.com/Top_Products_Exported_by_Cameroon
· Maetud selili sirgasendis · Osaliselt kividega aketud · Üle puistatud ookri e punamulla kihiga · Haudades on palju ripatseid pmst looma hammastest · Kaasa pandud tööriistu. Tööriistad: · Valmistatud kivist lust ja sarvest ning ka puust. · Tulekivi-kasutati lõikamistöödeks ja ka kvarstitükke. · Kõõvitsad-terava servaga pikerguse või ümara kujuga tööriistad, kasutati loomnahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu- ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. · Uuritsad-esileulatuva tugeva nukiga-töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. · Pistikteralised tööriistad-väikesed teravad kivilaastud, mis kinnitati spetsiaalse kitiga luueseme serva õõnestatud soone sisse. · Tulekivist toksiti välja nooleotsi. · Kivikirved-(kristalsetest kivimitest)-olid ebakorrapärased ja konarliste pindadega ning lihvitud vaid teraosalt
Haprad tekstiilid eksponeeritakse horisontaalselt/kaldus alusel ning nad tuleb seest polsterdada, et vältida deformeerumist. Kui tekstiilid on tugevad, siis eksponeeritakse neid mannekeenidel. 5. Puitesemed (etnograafilised esemed, mööbel) Puit on puude ja põõsaste varre põhiosa. Puiduks nimetatakse ka maharaiutud, töötlemiseks ettevalmistatud või töödeldud puud. Puit on olnud kindlasti üks vanemaid inimese kasutatud materjale.On olemas lülipuit, maltspuit ja küpspuit. Puitesemete säilivus sõltub paljudest teguritest : puidu tüüp, puidu osa kust materjal on saadud, puu kasvutingimused, puidu kuivatamise tingimused, meetodid/vahendid mida on kasutatud bojekti valmistamiseks ja objekti konstruktsioon. Puitobjektide puhul on väga olulised niiskusesisalduse muutustest põhjustatud kahjustused. Niiskuse kõikumised kahjustavad oluliselt puitu, nt tekitavad pragusid. Valguse toimel muutub puidu värvus:
halgude mahuga koos õhuvahedega. 10. Mida tähendab puidu väärhindamine? Miks see kasulik on? Puidu väärihndamine tähendab puidu väärtuse kasvatamist tema töötlemisel. See on kasulik, sest selle käigus kasvab tööhõive ja maksutulu 11. Mis tööstusharud ja äriteenused kuuluvad metsatööstuse klastrisse? vineeri tootmine, ehitusmaterjalide tootmine, mööbli tot., tselluloosi tot., paberi- ja papi tot., saematerjali tot., puitesemete tot., METSAMAJANDUS finantsteenused, nõustamine, koolitus, uurimus-ja arendustegevus, logistika ja transport, ehitus, masinaehitus, energiamajandus 12. Milleks kasutatakse puidu enamasti arengumaades / arenenud riikides? Arengumaades kasutatakse puitu enamasti energia saamiseks, küttepuiduks (toidu valmistamisel) ning metsast saadud ande kasutatakse enamasti söögiks kui ka tervise parandamiseks.
http://www.eramets.ee/info/trukised 7 Kui puitu sooviti treida, pandi see enne kuivatamist kuuks ajaks vette või sõnniku sisse. Lisaks arvati, et puu kuivab paremini, kui latv on alla suunatud.13 Korvmööbli juures on enim kasutatud korvipaju, lõhestatud paju, toomingat ja kuusejuurt. Seda valmistati ka muust kättesaadavast materjalist nagu elupuu, sirel ja kadakas.14 Puitesemete vanimaks kaunistamisviisiks olid noaga lõigatud kirjad. Küüskirju ja sälgukesi lõigati peitliga. 18. Sajandist pärinevad esimesed andmed kirjaraudadega ilustuste põletamise kohta Eestis. Peamiselt kasutati seda Mandri-Eestis. Põletusornament kujundati motiividest nagu kapsaraud, ring, täpp, kassikäpp jms.15 12 Tarang, L. Rahvatarkusi puiduvarumisest. 13 Tarang, L. Rahvatarkusi puiduvarumisest. 14 Kallus, M. Interjööri ja mööbli ajalugu. 15 Kallus, M
vähemdefitsiitsete materjalide kasutamise võimalusi, kõrget vahetatavuse astet, kaasaegse tehnoloogia rakendamist toodete valmistamisel, toodete kasutamise mugavust ja hooldamise lihtsust. Detaili tööjoonisel peavad olema antud mõõtmed, piirhälbed, pinnakaredus ja teised andmed, millele detail peab vastama enne monteerimist. Mõõtmed, piirhälbed ja pinnakaredus, mis saavutatakse koostamise käigus või pärast seda, tähistatakse koostejoonisel. Puitesemete konstrueerimisel tuleb arvestada talle esitatud utilitaarseid (puhtpraktilisi), esteetilisi ja tehnilis-ökonoomilisi nõudeid, aga ka kasutatavate materjalide tehnoloogilisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi. Põhilisteks materjalideks on tisleri-, puitlaast- ja puitkiudplaadid, liimitud vineer ning okas- ja lehtpuit. Isotroopse struktuuriga materjalide (puitlaast- ja kiudplaadid) või üleliimitud konstruktsioonide (tislerikilp,
Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. o Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest, aga kindlasti ka puust. o Kivimitest kasutati kõige rohkem tulekivi, kuna seda leidus eestis vähe siis kasutati kvartsitükke. o Kõõvits- terava servaga, pikerguse või ümara kujuga tööriist, mida kasutati loomanahkadelt rasvakihi kaapimiseks, luu ja puitesemete pinna tasandamiseks jne. o Uurits- esileulatuva tugeva nukiga abil töödeldi ja tükeldati sarvi ning luid. o Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati kristallseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel. o Kivikirved olid ebakorrapärase kujuga ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosast. o Tablad- väiksemad kivikirved mis varretati vahel isegi eriliste sarvesdest kirvepeade abil.