puiskarjamaade või -niitudena. Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks. Lääne-Eesti on meie kõige puisniituderikkam ala. Lisaks kõige tuntumale Laelatu puisniidule on mitmeid hooldatavaid Puisniite Matsalu looduskaitsealal Matsalus, Kirikukülas, Penijõel, Keraveres, Haeskas ja Puises. Laelatu puisniit Mõnekümne hektari suurune taastatud pool-looduslik kooslus, kus on varjul ligi 470 soontaime- ja 30 samblaliiki, palju haruldasi taimeliike (sealhulgas 23 liiki orhideesid) ning liigilise mitmekesisuse Euroopa rekord. Siit võib leida kohti, kus 1 ruutmeetril kasvab kuni 76 liiki soontaimi
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks
Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.............................................................................................8-9
Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. 7. Pildid niitudest 7 Pilt 1 Tüüpiline alvar Pilt 2 Vaade puisniidule Saaremaal Pilt 3 Puisniit Pilt 4 Haned Matsalu rannaniidul 8 Pilt 5 Rannaniit Pilt 6 Lamminiit 8. Kokkuvõte Sain niitude kohta teada palju huvitavat. Õppisin tundma erinevaid niitude tüüpe. Tean nüüd kuidas niitusid kasutatakse ja kuidas neid tuleks kaitsta. Näiteks niitudele on hea kui seal karjatatakse loomi, vältimaks nende kinnikasvamist. Niitudel elab palju ohustatud liike ja me peaks neid kõiki kaitsma, mitte
Hilisemal ajal ohustab niite peamiselt kasutamisest väljalangemine koos kinnikasvamisega. Milliseid põhireegleid tuleb jälgida metsastunud puisniidu taastamisel? Taastada tasub puisniitu, millel on veel märgatav endine struktuur ning säilinud niidule omast rohukamarat. Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma. Puisniidu taastamisel tuleks lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur). Peale puisniidu taastamist on seal kasulik mõnel aastal loomi karjatada. Taastamist ei tasu ette võtta, kui: 1) puistu on lootusetult tihe; 2) pole plaanis või ei jätku aega ja ressursse edasiseks hooldamiseks. Pärandkoosluste kaitse ajaloost Euroopa Liidus ja Eestis, kuidas on kaitse/majandamine korraldatud nüüdisajal.
säilinud. Valdav osa neist moodustavad sooniidud, mida ei ole kunagi üles haritud. Neil puudub tänapäeval igasugune hooldus ning need on säilinud vaid kohtades, kus liigniiskus takistab puurinde tekkimist. Puisniidud on rahvuspragis haruldased. Karula rahvuspargi ainuke väljakujunenud ja ühtlasi kõige suurem puisniit asub Ähijärve kaldal. Hetkeseisuga toimub puisniitude puhastamine võsast ning neid on juurde tekkinud, kuid sellistel aladel ei ole välja kujunenud veel puisniidule iseloomulikku taimestikku (4). 2.5 Mets ja taimestik Kaitseala kogupindalast mooduvatavad metsad üle 70% (16). Üle 60% metsadest on sihtkaitsevööndis, mis teeb Karulast ühe Eesti suurima metsakaitseala (17). Kõige levinumaks metsatüübiks on palumetsad, mis levivad peamiselt lõunaosas, teiseks levinumaks tüübiks on laanemetsad, mis levivad peamiselt saviliivase moreenkattega kuplistiku aladel. Karulale omaseid
Eesti taimestik sai arenema hakata alles pärast mandrijää taandumist ja sulamist. Nii nagu kõrgemad taimed, sai vetikastik hakata kujunema samuti 13 000–12 000 aastat tagasi. Veelgi varasemad vetikad (enne viimast jääaega) on olnud põlevkivi moodustajaid. Kõrgematest taimedest on praegu Eestis esindatud 113 sugukonda. Liigirikkaim on taimestik Lääne-Eestis, liigivaeseim Ida-Eestis. Liigilisuse „rekord” kuulub Laelatu puisniidule, kust on ühelt ruutmeetrilt loendatud 76 liiki soontaimi (2001. aastal). Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Sellele regioonile on iseloomulikud laiade lääne–ida suunas venitunud areaalidega, põhiliselt Euro-Siberi, vähemal määral tsirkumboreaalsed (holarktilised) Euroopa ja Euraasia taimeliigid. Esimese Eesti floristilise liigestuse esitas 1925 Karl Reinhold Kupffer, kes jagas Eesti saarte, Siluri
plaanis või ei jätku aega ja ressursse edasiseks hooldamiseks. · Tugevasti võsastunud puisniidul on mõistlik raiuda pigem mitmel aastal ja vähem kui ühe korraga ja palju. Etapiviisiliselt raiudes: tekib vähem juure- ja kännuvõsusid ning ei teki nii tugevat väetusefekti kõdunevatest juurtest. · Puisniidu taastamisel on oluline nii vanade puude säilitamine kui järelkasvu eest hoolitsemine. Ka põõsaid peaks puisniidule jääma. · Üldiselt tuleks puisniidu taastamisel lähtuda kohalikest traditsioonidest (liigiline koosseis, struktuur, puudevaheline kaugus jne). · Peale puisniidu taastamist on seal kasulik mõnel aastal loomi karjatada. Eriti hea on karjatada lambaid, kuna need söövad meelsasti puude ja põõsaste kännuvõsusid. Samas peaks kariloomade eest kaitsma säilitatavaid noori puid ja põõsaid. Puiskarjamaade taastamine: