• Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek – puhverriigid Prantsusmaa ümber: Madalmaade kuningriik, Šveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid Viini kongress III • tasakaal – Inglismaale Küpros, Malta ja kolooniad, Saksamaa jäi killustatuks, Venemaale Soome, osa Poolat ja Kaukaasia, Austriale osa Poolast ja Itaaliast, Preisile lisa Saksamaalt, Rootsile Norra • Prantsusmaa säilitas revolutsioonieelsed piirid, maksis reparatsioone (kontributsiooni) Viini kongress IV
riikidevaheline rahu, jagada ära maa. Riigid- Venemaa, Austria, Inglismaa, Preisimaa, Prantsusmaa. 2.Metternichi süsteem- Austria peaministri Metternichi põhimõtted, mille järgi Euroopat hakati ümber korraldama peale Viini kongressi. Legitiimsus pm- määras ära valitsemiskorralduse, dünastiad; võim läks tagasi revolutsioonieelsetele valitsejatele(v.a Rootsis uus dünastia); riikide taastamine(Saksamaa riiklik koosseis muutus, liitriike ühendati) Julgeoleku pm- puhverriigid ümber Prantsusmaa(Madalmaade Kuningriik, Sveits, Saksa ja Itaalia väikeriigid) Tasakaalu pm- maade jagamine võitnud riikide vahel enam-vähem võrdsena(Euroopa+asumaad) Saksa liit- 39 riigi liit, mis pidi säilitama väikeriikide dünastiad ja taksitama Saksamaa rahvuslikku ühendamist. Nelikliit-absolutismi, püsiva rahu ja tasakaalu kaitseks loodud liit-Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa Pühaliit-kristluse kaitseks- Venemaa, Austria ja Preisimaa juhtimisel 3
Pärast Napoleoni sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning riikidevahelised suhted vajasid samuti korrastamist. Viini kongressil, mis toimus 1814.a septembris, oli sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal Euroopas ja taastada vana kord, järgides kolme Viini Kongressi põhimõtet. Nendeks olid: legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused), julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid), tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks). Keskset rolli etendasid seal Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria ning mingil määral ka Prantsusmaa. Tööalased kohtumised asendusid ballidega, pidulike vastuvõttudega, teatrietendustega. Pärast kümmet kuud kestvat kongressi allkirjastati Viini kongressi lõppakt, millega pandi paika suurriikidevaheline tasakaal Euroopas
Osalesid kõik Euroopa rigid peale Türgi. Prantsusmaa päästis kõige hullemast nende välisminister Talleyrand. Loodi Püha Liit, kuhu kuulusid kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi, samuti loodi Nelja Riigi Liit(Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa). Lähtuti põhimõtetest: 1) seaduslikkus (eesmärk taastada enne revolutsiooni valitsenud riikide võim ja valdused) 2) julgeolek (Prantsusmaa umber moodustati nn "puhverriigid", et vältida uusi rünnakuid) 3) tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski riik ei muutuks liiga võimsaks). Rahvusluse tõus ja rahvusriikide teke 19.sajandil kerkis esile rahvuse mõiste, mis kujutab endast inimesi, kes räägivad sama keelt, on sama ajaloolise tausta ja kultuuriga. Rahvusriikide loomiste põhjusteks on: poliitiline killustatus(üks rahvus on jagatud mitme
Viini Kongressil peeti tähtsaks rahu kindlustamist, et riikide omavahelised sõjad ei ohustaks isevalitsuslikku korda ükskõik millises riigis. Uue poliitilise korra määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: a) legitiimsus e seaduslikkus - eesmärgiks oli absolutismi säilitamine ja enne 1789. aastat valitsenud dünastiate võimu ja riigipiiride taastamine; b) julgeolek eesmärgiks oli stabiilne Euroopa, Prantsusmaa ümber loodi puhverriigid ning Prantsusmaa ja Venemaa vahele paigutati Preisi ja Austria; c) jõudude tasakaal - eesmärgiks taaskord stabiilne Euroopa, Euroopa poliitikat korraldasid viis suurvõimu: Suurbritannia, Venemaa, Prantsusmaa, Austria ja Preisimaa ning ühelgi riigil ei lastud liiga võimsaks kasvada.4 Kongressijärgset poliitilist korraldust Euroopas hakati nimetama Metternichi süsteemiks Viini
· Töö käigus tuli lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel · Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi · Uue poliitilise korralduse määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: o legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused) o julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid) o tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks) Kongressijärgset poliitilist korraldust Euroopas hakati nimetama Metternichi süsteemiks. Selle säilitamiseks loodi Püha Liit (kõik Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi) ning Nelja Riigi Liit (Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa). 1848. aasta revolutsioonid Revolutsioonide põhjused: 1
Täna on juba puht ajaküsimus, kui Hiina asub oma geopoliitilist ruumi taaslooma temale iseloomulike mooduste kohaselt. India kujutab geograafiliselt robikujulist riiki, mile alumine osa asub Indias ookeanis ning ülwemine piirleb Hiina ja islamimaailmaga (Pakistan), mis piirab territoriaalselt tema laienemist. India huvisfääri kuukub Tiibet. Ilmselt on puht ajaküsimus, millal tekkib teine kalifaat islamiriikide ühenduse näol. Keskmiste ja väikeriikide geopoliitika. Puhverriigid. Riikide klassifikatsioonid suurteks, keskmisteks ja väikesteks ei ole üheselt kõigi riikide poolt omaksvõetud liigitus, kuid erinevad autorid jaotavad riike erinevalt. Rahvusvahelistes suhetes saab riike liigitada vastavalt nende mõjuvõimule maailmapoliitikas. See mõjuvõim seisneb eelkõige riigi sõjalisel, majanduslikul, ideoloogilisel ja diplomaatilisel võimekusel. Juriidiliselt on kõik suveräänsed riigid võrdsed, kuid poliitilises reaalsuses
lahendada väga tõsiseid vastuolusid võitjariikide vahel. Tülid "jahutas" ühine vaenlane, Elba saarelt tagasi tulnud Napoleon, kelle vastu ühiselt sõtta mindi Suurriikide liit. Metternich ja tema põhimõtted. Uue poliitilise korralduse määramisel lähtuti järgmistest põhimõtetest: legitiimsus e seaduslikkus (eesmärk taastada enne 1789. a-t valitsenud dünastiate võim ja valdused) julgeolek (Prantsusmaa kui rahurikkuja ümber moodustada puhverriigid, et vältida uusi rünnakuid) tasakaal (suurriikide vahel säilitada teatav võrdsus, et ükski ei muutuks teistest oluliselt võimsamaks) Kongressijärgset poliitilist korraldust Euroopas hakati nimetama Metternichi süsteemiks Suurbritannia, Austria, Preisimaa, Rootsi (Bernadotte) ja Venemaa saavutused Viini kongressil, uus Euroopa kaart (Taani kaotused). Austria- Saksa keisririiki ei taastatud, jäi Austria impeerium
annaabi.ee 
